kaevama1`kaevamaJõeKuuHljVNgePOte; `kaiva|maR(-maieLüg) VllIisKõpTMrKam, -meSan(`kae-); `kaev|maHanVarTõsKhn/`kaõ-/ TorTrmKodKJn, `kaivmaMMgTrvVõnKamKanVId; `kaebamaRis, `kaeb|maMarVig(kaeb-) MihAudPJgVänSJn, `kaibmaNõoVõnSanV(part `kaibunu, kaavõtHar); `kaevimaMuhTõs; `kae|maKhkVllJaaPöiMuh, -mmaKhnTor; da-inf kaeva|taS(kaiva-JämKhk) sporL, KIRanPuh; `kaevadaKuuIisRJämKhkReiKhnPärJuuIis, `kaev|daVll(`kaiv-) Han, kaevdaTõs; `kaevaVllPöiL(`kaõvaKhn) IKJnSJn; `kaivadaRVll, `kaivaVaiKõpTPlvVas, `kaebadaMih, `kaebaMarPJg, `kaibaNõo, `kaibaʔV; `kaedaJaa; (ma) `kaeva(n) KhkKärKrjEmmReiMarKulMärTõsAudHääKIis, kaeva(n) KhkKrjPöiLKoeTaPõVlPõT, kaiva(n) KhkKaaVllJaaV(kaava-HarRõuRäp), (ta) `kaivab VarAudKõp, (ma) `kaebanMihPJg, (ta) kaebabReiMarMih, (ma) kaibaSanKrlVasSeLut 1. labidaga jms mulda kühveldades auku, hauda jne tegema see‿s ole mees, kes ei ole `mandril `raavi `kaevandMus; lasnaga kaevetse vee sooned; `kaemise `juures pidid lasnad vahed olemaMuh; kes teesele `auku `kaebade, see isi `langede `sesseMih; `enne olid meil eeńamad vesitsed, nüid kaebeti `iĺla suur neeb läbiAud; `enne Saarema mehed ned `kaevasid `kraaviJõeK; sulaga olivad kõik kohad vett täis, ei saand muidu kui `kaevasin reńnid `õueKad; vai si̬i̬ `kerge tü̬ü̬ one `kruavi kaevataKod; lina ligu `tuĺli `kaevaSJn; Tu kraav́ om kińni˽kasunuʔ, tu̬u̬ tulõsi `valla `kaibaʔUrv; tõsõlõ `hauda kaivat, eśs `sisse satatKrl; `ku̬u̬ĺjalõ kaibõtass `haudaSe || maa sisse või maast välja kaevama sii kaivetasse see kivi maha, alt `ööneks, `lastasse maa `sisseKhk; [kala] rapid kaivati soja ajaga ikka mahaKrj; kadaga juurte alt kaevati madarudMuh; teopoosid akanud `kaevma. adra lusikitegä õlid `kaevnud obese nõud `väĺjä [muistsest kalmest] Kod; kaipkõ `vällä naid jumalakäppi, kaibat [juured] `välläSe || kartuleid võtma ta kaivab `tuhlid Vll; õtsi lume sidess, kaeva kardulidKod; meil saiʔ ar kartohka ińne `küĺmi kaibõtuss, nimäʔ kaibiʔ kartohka ar uma `peŕregaʔSe || turvast lõikama ühessa `aastaselt `tuĺlin isaga rabasse, turvast `kaebmaVän; turvast kaevatassKam || kaapima mõ̭ni hopõń kaib jalagaʔ, misa kaavat, misa `hullatHarVrdkaibuma, kajuma2, kapatama 2. (välja) õõnestama ruhi `olli ütest puust `väĺlä kaevetu, vesimega kaeveti `väĺläNõo; kolgitsal olli kaits soont `sisse kaevetuOte; lohetsa`kaibmise väit́s om nürhh, `taaga ei˽saa `kaibaʔ; vesi om vällä˽`kaibunuʔ sinna kõ̭gõ pervealudsõHar; nu̬u̬ʔ (mesipuud) oĺli˽sisest tühäss kaaveduʔ; mi̬i̬ `pandmise jaoss oĺli˽`säntse üt́sipuust kaivõdu anumaʔ; rebäsel um maa sisse kaivõdu oosõʔRõu; `luitsaʔ oĺliva˽puust `vällä kaavetovaʔ; puust kaaveteva˽`vällä t́sia`sü̬ü̬tmise moĺliʔ; purask om `minkaga `mulko kaavetassRäp; veśsim, mehidse tarra vanast kui kaibõtivaʔ; koppa kaivõtass; kaibõt kuĺp, `ru̬u̬ga `heitä kuĺpSeVrdkajuma2 3. a. torkima piibu orgiga kaevetse `piipu; ää `kaevig `ambud mitteMuh; missa neist ammastest `kaevadVJg; ku vahel taigliha lähäb `amba vahele, siis kaevavad `pilpaga `väĺjäKod; || pistma, torkama münol siest `kaevab, üks valu iling käib siest läbi, nago püśsiga paneb läbiRisVtkajojas, kajojeb. ahtesse auke torkima `kaivamise puu, `sellega sai läbi `kaivada kõik, sie õli `reie ~ ahusse `kaivamine, `muidu ei `kuivandLüg; kui rehi märg oo, siis kaevets augud `sisseLih; suvi viĺla `rehte sai kaevatudSim; kaevepuuga kaeveti rehi läbi, tõsseti elejed parte küĺjess ülesiKod; rehi tahab maha `kaevaKJn; `kaevas selle `ahtme läbi kaeve `puugaLai 4. kaevlema, pusklema `Ninda ne `lehmäd `kaevavad, et `mitmal `aeva `sarved `lendävädKuu; üks `jöhker loom on, eta (et ta) teise `pääle lihab, teist kaevabPha; `veissed üksteist `kaevadMuh; ärg `kaebab teist Vig; teene loom pusib teist, `kaevab nõnna, kas kat́ti koheJuu; nudi eläjäs, aga ise kaevab selle piäkologaKod; puĺlid on küll inimesi ära `kaevandLaiVrdkaelama