kaevkaev g kaevu p `kaevuLäLo(g -o, kaoLNgRid) PärHääK(g -oRisÄksLaiKJn, kaoNisJuuTürPlt, kaeuJürAmb) I; kae g kajuPhl; kaebRap, g kaevo, kaoLäLo, kaebu, kaoMihNis; kaiv g kaevuMMgT(kaivu; -oKodTVõn [ka(a)v́o] Kam), g kajo, kaeoKamSan(kao), g kaeuKamOte, g kaoV(kaibLutKra; g kaivoUrvVId, kaav́oPlvRäp, kauHar, kajoVas, kaeoSe), p `kaivuTUrvHar(`kaiva) RõuLut(`kaibu), `kaivoVId; kaiv g, p `kaivuR(kaevKuuVNg, g `kaevuJõeKuuHlj; n `kaivuVNg; g, p `kaivoLügJõh; n, g, p `kaivoVai) a. kaev `kaevu `malgad on `kaevul pealJõe; Oda `justku `kaevust kohe (kui meres pole kala) Kuu; tuob `kaivust `keido vett; `trulliga, rattaga kaivLüg; omale ei `viitsi `kaivo `kaiva, siis mei `kaivost `kanda vett; `tuoverpuu on `puolest ja `kaivu`kouku on `vuorust (öeldi pulmas noorikule) Vai; kao jung on aŕgi peal, jungaga kaev; kao krookLNg; `enne käisime ikke `mitme vaemoga `kaevu `ruokimasRis; `õues on kaeb. kaebu ämmerNis; `käidi sii `jootmas `teisu (härgi), meie kaevu `ääres. meil oli siis sii all teene kaev, `lahtine kaev; kooguga või jungaga kaebRap; `kallab `alla nagu `kaevu (joob palju) Juu; vanal aal olid kuoguga kaevud, nüid on vändaga kaevudAmb; näkk `kaevusTür; vana kaevutark käis, si `näitas ärä kos `kõsta kaev tuleb `kaeva; kaevo sammas, selle siden link, lingi õtsan ku̬u̬k, kuagu õtsan konks; kui kaevus vesi `õtsa suab tuleb kõhe sadu Kod; kui `uusi rakkid `pańdi puhastedi kaev äraPal; meie kaiv on kolm `süĺdä maapinnast. tost om kaitskümme `aastat, kui siin nakati tegemä neid vändägä `kaivõRan; [vana-aasta ööl] pühiti põrmand ärä ja nu̬u̬ `pühkmet - - `vi̬i̬di `vällä sinna kaevu lingu `allaTMr; kav́o valdassVõn; kaon om näḱk, `minke kao mano, `hiusist võtt kinniʔ ja `tõmbass `õkva `kaivoKan; kaaluga kaiv; kao pääle ei `tohtev `istu, siss `saabõv paĺlu ikkõʔ; kaiv `lu̬u̬di `välläʔ ~ `puhtass; tu̬u̬ piḱk puu om kao kaal, si̬i̬ mia vett `vällä võtt, om kaaluoŕsHar; vanast olliva kõik kaivoʔ `valtagaʔ ja rattagaʔPlv; Lina oll nii hää kasuno, et võtit ku kaavost Räp; mi̬i̬k˽küläh omma `valtaga kaoʔSeb.figÄrä vanasse `kaevu `enne sülidä, kui uus viel `valmis ei ole. Neh `enne ei `maksa vana `sepra maha jättä, kui uut viel ei ole `valmis valadettudKuu; `sitku ui `vanna `kaivo, jummaĺ ti̬i̬t kui `vahtsõhe tulõ vesiSe | taast kaivõst ummaʔ kõik joonuvaʔ (liiderlikust naisterahvast) Plv | kali läheb `kaivo, on vesine nohLüg; Jo `meie `kaivus vesi (lehm tuli lüpsma) Jõh; kaev oli pikkä kaĺla `jätku, vesi oli pikkä piimä `jätkuJuu | Siss enämb ei `mindä `kaivu tegeme ku juua tahetassHel; tõõsõlõ `kaivu, `auda `eita, esi sata `sisseLei; ädä aab ärja `kaevu, näĺg aab uńdi külasseJMd | `oĺli liina kaevust paar `kõrda vett joonu ja tollest lännugi nii `uhkessRan | Ta otsib kaevu kohta (tukub) AmbVrdkaju