[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kaev kaev g kaevu p `kaevu LäLo(g -o, kao LNg Rid) Pär Hää K(g -o Ris Äks Lai KJn, kao Nis Juu Tür Plt, kaeu Jür Amb) I; kae g kaju Phl; kaeb Rap, g kaevo, kao LäLo, kaebu, kao Mih Nis; kaiv g kaevu MMg T(kaivu; -o KodT Võn [ka(a)v́o] Kam), g kajo, kaeo Kam San(kao), g kaeu Kam Ote, g kao V(kaib Lut Kra; g kaivo Urv VId, kaav́o Plv Räp, kau Har, kajo Vas, kaeo Se), p `kaivu T Urv Har(`kaiva) Rõu Lut(`kaibu), `kaivo VId; kaiv g, p `kaivu R(kaev Kuu VNg, g `kaevu Jõe Kuu Hlj; n `kaivu VNg; g, p `kaivo Lüg Jõh; n, g, p `kaivo Vai) a.  kaev `kaevu `malgad on `kaevul peal Jõe; Oda `justku `kaevust kohe (kui meres pole kala) Kuu; tuob `kaivust `keido vett; `trulliga, rattaga kaiv Lüg; omale ei `viitsi `kaivo `kaiva, siis mei `kaivost `kanda vett; `tuoverpuu on `puolest ja `kaivu`kouku on `vuorust (öeldi pulmas noorikule) Vai; kao jung on aŕgi peal, jungaga kaev; kao krook LNg; `enne käisime ikke `mitme vaemoga `kaevu `ruokimas Ris; `õues on kaeb. kaebu ämmer Nis; `käidi sii `jootmas `teisu (härgi), meie kaevu `ääres. meil oli siis sii all teene kaev, `lahtine kaev; kooguga või jungaga kaeb Rap; `kallab `alla nagu `kaevu (joob palju) Juu; vanal aal olid kuoguga kaevud, nüid on vändaga kaevud Amb; näkk `kaevus Tür; vana kaevutark käis, si `näitas ärä kos `kõsta kaev tuleb `kaeva; kaevo sammas, selle siden link, lingi õtsan ku̬u̬k, kuagu õtsan konks; kui kaevus vesi `õtsa suab tuleb kõhe sadu Kod; kui `uusi rakkid `pańdi puhastedi kaev ära Pal; meie kaiv on kolm `süĺdä maapinnast. tost om kaitskümme `aastat, kui siin nakati tegemä neid vändägä `kaivõ Ran; [vana-aasta ööl] pühiti põrmand ärä ja nu̬u̬ `pühkmet - - `vi̬i̬di `vällä sinna kaevu lingu `alla TMr; kav́o valdass Võn; kaon om näḱk, `minke kao mano, `hiusist võtt kinniʔ ja `tõmbass `õkva `kaivo Kan; kaaluga kaiv; kao pääle ei `tohtev `istu, siss `saabõv paĺlu ikkõʔ; kaiv `lu̬u̬di `välläʔ ~ `puhtass; tu̬u̬ piḱk puu om kao kaal, si̬i̬ mia vett `vällä võtt, om kaaluoŕs Har; vanast olliva kõik kaivoʔ `valtagaʔ ja rattagaʔ Plv; Lina oll nii hää kasuno, et võtit ku kaavost Räp; mi̬i̬k˽küläh omma `valtaga kaoʔ Se b. fig Ärä vanasse `kaevu `enne sülidä, kui uus viel `valmis ei ole. Neh `enne ei `maksa vana `sepra maha jättä, kui uut viel ei ole `valmis valadettud Kuu; `sitku ui `vanna `kaivo, jummaĺ ti̬i̬t kui `vahtsõhe tulõ vesi Se | taast kaivõst ummaʔ kõik joonuvaʔ (liiderlikust naisterahvast) Plv | kali läheb `kaivo, on vesine noh Lüg; Jo `meie `kaivus vesi (lehm tuli lüpsma) Jõh; kaev oli pikkä kaĺla `jätku, vesi oli pikkä piimä `jätku Juu | Siss enämb ei `mindä `kaivu tegeme ku juua tahetass Hel; tõõsõlõ `kaivu, `auda `eita, esi sata `sisse Lei; ädä aab ärja `kaevu, näĺg aab uńdi külasse JMd | `oĺli liina kaevust paar `kõrda vett joonu ja tollest lännugi nii `uhkess Ran | Ta otsib kaevu kohta (tukub) Amb Vrd kaju

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur