kaera- 1.(kaera osadest) kaera libled `aeti padide `sisseMuh; `lusted nagu suured kaera aad rukkisVig; kaera keast keedetasse apurokkaKir; kaera agad o päris tuttis; kaera agudel oo terad sees; odra ehk kaera `kõlkadKse; vanast oo mõned tedrekud kaera leblest ennastele `patju teindMih; kaera agud nõnda suured jubaHää; nii pikk kaer oli, et venitas kaera ibikesed, kaera aod mahaJuu; on rukki aganad, aga kaera `kõlkadJõeK; kaera kied, nied mis kaera tera `ümbär onIisK; kaera terade küĺjes on õhukesed libledTrm; looma toit oli odra põhk ja kaera põhkLai; söövad kaera aod äraPil; kaera agu ju väĺläsKJn 2. kaerte jaoks `kaeraküna on `veikene, `sinna `panna obosele `kaerad `sisseLüg; Üks väli jäi `kaeramaast; Rukkimaa pidi õlema `puhkand ühä suve, [rukis] `tehti `tõise `aasta `kaera `maajeJõh; Menel ool (hobusel) oli sehike sańt moed, et es andand karjamaal muidu käde, kut pidi kaeramat́t seltsis olemaKaa; `Kerge just kut kaera kot́t, äi koalu midagiPöi; Obusel oli `söötmes pisike kaera küna, kaerad kallati künase, obuse ede; [hobust] meelitakse kaera matiga; Võta `põesast kaera mat́t küll siis [hobune] edesi lihab humPöi; kaera kärajad o uta ata; teine odra sali, teine ruki sali, ise oo kaera saliMuh; üks oli ruki põld, teine odra, kolmas kaera põldMar; piits oo ikke obuse kaera vakk, kui mehel piits peos siis `ütleb, et mool oo ikke kaeravakk `juuresMär; pane kaera torp obusele pähePJg; kui pikk kaer oli, siis `tehti kaerapoisid. need olid akkjala `moodi, nihukesed `veiksed olid; võta kaera `vooder koa `juure, se pidi siis piits olemahumJuu; viĺjaaidas olid salved sies - - kus oli rukki saĺv, odrasaĺv, kaera saĺvKoe; kaeravihud nied said [ahtmisel] sedasi `lahti raputatudVMr; tuul ajas kaera akid kõik segamineIis; rukki akid õlid, ja nisu akid, vahel kaera akid kuaTrm 3. kaerast, kaertest valmistatud, kaeru sisaldav `kaera `taŋŋud, mis kanadelle saabJõe; Ku `kaera `kiisli süöd, saad `kerra üle püst`aia hüppädä ja `onnigi koht `jälle tühiKuu; sie oli siis `niisugune `maius toit sie `kaera `kiisselVNg; Siis `piigistedi pihudega sie `kaera tumm jahudest vie `ulkaJõh; kui sa loomale keedad kadaka vett see oo paelu änam kut kaera jahu andaKaa; Jahund `kaeru ja keetnd kaerajahust suppi; Ma nägi eit tegi kaerapudru nõnda. Ajas vee `keema, näpuga pani `soola `sisse, `püuga pani taŋŋud `sisse, labjaga liigutas, lasi tükk `aega `kiia ja oli `valmis; Tuulinguga äi taha ead kaera`tangu `soaja, kesi jääb `ömber; Nii `peened ja purused just kut kaerataŋŋudPöi; apurokk keedetse kaerajahudest; `tuhli rokka `tehti, kaera rokka koaMuh; kaera tangod `lähtväd `easte `pehmeks, saab ea `pehme pudroMar; kaerakile on ikke etem kui lebakileMih; üsä vanad inimesed `ütlesid kaera apurokk, aga nüid `üitasse tänd kaera kileTõs; kaera kile, süiatse rõõsa piimaga. võid `sisse, siis on nii tore etAud; kaera jahu `keśsa täis; kaera kile oo apu ja eaTor; kaera tumm on `aigele `kerge `seediVän; kaerajahule `pańdi kiev vesi `peale, `tõmbas piimale selle vieJJn; kaerajahu köŕt Kad; kaer niidetasse `aĺjalt ära, `ernega segamine. sie on kaeravikkIisK; kaerakama, mis apu piima `sisse tehasse kui `köŕtiVJg; kaerajahu `kiissel, silm piass, piim kõrvass; kaeratangu suppIis; vanaema kasvatas [varsa] kaera piimaga. `vaata kaera jahu pit́sita ärä, siis jääb nagu piimPal; kaeratangupudru tihasse enamast piimaga. mõni ti̬i̬b kah rasvagaÄks; kaerajahu kileKJn Vrdkaara-, kakru-, kaura-