[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kaelas `kaelas Jõh IisR S(kailas Jäm Khk) L(-les Mär Hää; `kaõlõs Khn) Ha(-les Ris) Jä, kaelas Kos HJn Amb ViK KLõ; a kaelas Tõs
1. a. adv kaela ümber, küljes `elmed on `kaelas Jäm; külvi painand see oli mehel `kaelas Kär; `piipreĺla pole `kaelas üht `kantud. nee olid `riide pial Pöi; sigadel oo raŋŋid `kaelas, kui pahurad oo, läbi aa köivad Muh; `elme rong `kaeles Mär; kodardega rahad olid `kaelas Vig; `lehmadel pangad `kaelas Mih; lihunikude obustel on kuĺlused `kaeles Hää; `kütmes käis võruga seena `küĺgi `kinni. `teises `otsas oli pang, se oli looma `kaelas Nis; seal olid sui rangid `kaelas Juu b. fig (väsinud; surm lähedal) ing ühna paelaga `kaelas Muh; ińg paelaga kaelas Lai | Jusku emmisel `eĺmed `kaelas (midagi sobimatut kandma) Hää | `riided seilas nigu koera kaelas voŕst (hoolimatult, lohakalt kandmisest) Plt
2. fig tülinaks, mureks, koormaks Perenaine kodunt ää, mool täna lehma lüpsi kord ka `kaelas Pöi; kava sa teise inimese `kaelas oled Muh; suul ette (õieti) suur `nuhtlus `kaelas, loomad oo `aiged, lapsed surevad Tõs; mis sa jönnid peal mu `kaelas siin; `raske mure `kaelas Ris; mul on `jälle üks süedik `kaelas VJg; oled mul `nuhtluseks `kaelas Plt; kaks ametid `kaelas (teeb kahte tööd) SJn
3. seljas, peal Mis `taevas, si̬i̬ `kaelas (läbilaskva katuse puhul) Hää || fig vanus `kaelas, ei `suutnud änam (tööd teha) Pha
4. otsas, küljes a. postp `värkli aŕk keib kuli `kaelas; ake keib `ingede `kaelas Ans; `okste `kaelas keik püksid εε käristand; `küindla putk oli tuas naila `kaelas; `vähked o meres rahude `kaelas Khk; koogud olid puude `kaelas, `katlad jälle `kookude `kaelas änd; ketas o pulga `kaelas, vissetse parandale `öörima; `juhted - - misse `kaelas sab `vörkusi kuivadud Mus; kivide `kaelas ojas `söuke sulisemine `lahti; kas nad (mandrikülad) nii tiheli on üks teise `kaelas Vll; `Päsmri nöör oli varre `kaelas, kui kaaluti, nöörist `peeti `kinni Pöi; kibide `kaelas torm peksab laeba puruks Rid; `maande `kaelas (ääres) oli oln äbi pośt HMd b. adv reel on aissugar, koes ais `kaelas kεib Khk
5. a sobivalt kõver kui oli lepaoks, mis oli kaelas, siis sai obuse (mänguasja voolida) Tõs
Vrd kaalan, kaalas, kaulas
1. a. adv kaela ümber, küljes `elmed on `kaelas Jäm; külvi painand see oli mehel `kaelas Kär; `piipreĺla pole `kaelas üht `kantud. nee olid `riide pial Pöi; sigadel oo raŋŋid `kaelas, kui pahurad oo, läbi aa köivad Muh; `elme rong `kaeles Mär; kodardega rahad olid `kaelas Vig; `lehmadel pangad `kaelas Mih; lihunikude obustel on kuĺlused `kaeles Hää; `kütmes käis võruga seena `küĺgi `kinni. `teises `otsas oli pang, se oli looma `kaelas Nis; seal olid sui rangid `kaelas Juu b. fig (väsinud; surm lähedal) ing ühna paelaga `kaelas Muh; ińg paelaga kaelas Lai | Jusku emmisel `eĺmed `kaelas (midagi sobimatut kandma) Hää | `riided seilas nigu koera kaelas voŕst (hoolimatult, lohakalt kandmisest) Plt
2. fig tülinaks, mureks, koormaks Perenaine kodunt ää, mool täna lehma lüpsi kord ka `kaelas Pöi; kava sa teise inimese `kaelas oled Muh; suul ette (õieti) suur `nuhtlus `kaelas, loomad oo `aiged, lapsed surevad Tõs; mis sa jönnid peal mu `kaelas siin; `raske mure `kaelas Ris; mul on `jälle üks süedik `kaelas VJg; oled mul `nuhtluseks `kaelas Plt; kaks ametid `kaelas (teeb kahte tööd) SJn
3. seljas, peal Mis `taevas, si̬i̬ `kaelas (läbilaskva katuse puhul) Hää || fig vanus `kaelas, ei `suutnud änam (tööd teha) Pha
4. otsas, küljes a. postp `värkli aŕk keib kuli `kaelas; ake keib `ingede `kaelas Ans; `okste `kaelas keik püksid εε käristand; `küindla putk oli tuas naila `kaelas; `vähked o meres rahude `kaelas Khk; koogud olid puude `kaelas, `katlad jälle `kookude `kaelas änd; ketas o pulga `kaelas, vissetse parandale `öörima; `juhted - - misse `kaelas sab `vörkusi kuivadud Mus; kivide `kaelas ojas `söuke sulisemine `lahti; kas nad (mandrikülad) nii tiheli on üks teise `kaelas Vll; `Päsmri nöör oli varre `kaelas, kui kaaluti, nöörist `peeti `kinni Pöi; kibide `kaelas torm peksab laeba puruks Rid; `maande `kaelas (ääres) oli oln äbi pośt HMd b. adv reel on aissugar, koes ais `kaelas kεib Khk
5. a sobivalt kõver kui oli lepaoks, mis oli kaelas, siis sai obuse (mänguasja voolida) Tõs
Vrd kaalan, kaalas, kaulas
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|