[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 2 artiklit
kaela `kaela Jõe IisR Sa Muh Emm L K Trm
1. a. adv kaela ümber, kaela külge vana `aidur puĺl, kell `pandi `kaela Mus; aa raŋŋid obusele `kaela Muh; kaelus `pańdi loomadele `kaela, oli puust, `seoke looga `moodi Aud; pani rätiku `kaela PJg; `löustel pannaks pangad `kaela Ris; kütkes oli seina küljes, pang `pańdi `kaela HMd; krapp on puust, ia suur - - `pańdi lehmale `kaela Lai; lapsed tegid `elmesid `kaela pihlakatest Plt; kaela kargama ~ kukkuma ~ langema jne kallistama Ärä esimisele `vastatulijale ka `kaela `lange Lüg; Kui üksteist nägivad, kukkusid kuhe `kaela üks`teisele IisR; kohe nagu `kaela `kargamas, kui poiss tüdrukule ligi tikub, mehkeldab sial Lai || (löömisest) võta malk ja anna teesel `kaela, kuda seda on `tiininu Hää || pani omale nööri kaela (poos end üles) KJn b. fig (tööd, kohustust, muret, süüdistust kellegi peale ajama, lükkama, veeretama jne) `ärga siis `õmmete `kõiki minu `kaela ajaga; krahv lükkas küla `rahva `kaela `selle `silla ehituse Jõh; Nuo sie on mies oma süid `teiste `kaela ajama ~ `vieretama; On mies oma `aśju `teistele `kaela `mäerima; `Laste `kasvatamise ja `toitmise `vieretas `naise `kaela IisR; ajab oma süi keik teiste `kaela; kui teine `soole `santi `kaela ajab Khk; Kust ta sulle jälle midagid `kaela keedab, seda‿p vei mette arvatagid Kaa; teese `kaela lükata ei soa Juu; alati lükatasse minu `kaela, mis `raskem töö Lai | (ennast kellelegi sokutama, külge kleepima) Vägisi toppis ennast teisele `kaela Pöi; nää sokutas enese mehele `kaela, mis tal nüid viga VJg | ajas talle irmu `kaela (nahka) VJg | (süüdistama, ette heitma; sajatama) ta kuulutas `moole `irmus pailu `kaela; Kus kukkus siis moole kaela laduma Jäm; `kaaklevad ning `andvad sönu ükstesele `kaela; jägasid - - ühetesele sönu `kaela Khk; annab teisele `kaela Mus | (muret, vaeva, häbi tegema) Tüki äbi tõi vanadele `kaela (tütrel oli vallaslaps) Pöi; nüüd muretses omale lapse kua viel `kaela VMr | (tühjast jutust) se oo omale rapu `kaela saan Muh; paneb enesele suure kella `kaela Hag; võtab ~ saab rangid kaela kohustusi võtma, saama Poiss võtab omal naise, ta sai rangid `kaela; ta sai peremehe rangid `kaela Hää; võtab enesel rangid `kaela (tüdruk abiellub) Trm
2. adv (ülalt) peale, otsa Katus lagus pealt ää, mis vihma tilk tuli, see `kaela kukkus; Just `õige kala ilm, `vaikne ja vihm just `kaela kukkumas aga äi tule Pöi; ahu kumm oo ühna `kaela tulemas Muh; kui vahest oo nehoke vana katos, siis saeab `kaela Mar; `Loodest aab suure musta pagi üles, `varssi tuleb vihm `kaela Han; siin pole katost peal änam, se tuleb puhas `kaela Ris; puude otst tilgub `märga `kaela Koe; se ösm kukub `kaela Kad; elab teine ühes viletsas koomitsas, `vaata et `kaela ei `lange Ksi; korraga visati mulle `külma vett `kaela Plt
3. postp külge, otsa, peale nooda keeved pannasse ka pukkide `kaela `kehti; kadakkärt on rohekas lind, `löukese arulene, kadakate `kaela teeb pesa; aesi äge pulgad kivide `kaela katti; `sönna pannasse löŋŋad pulga `kaela; iŋŋed kεisid sagarate `kaela Khk; läks paadiga änna vörgu `kaela rüsudes Mus; Poiss löi varba kivi kaela katti niŋŋ püstas töinama Kaa; [tuulingu] Ratas tehjatse moas päris `valmis, tömmatakse öles ja pistetakse lops völvi `kaela Pöi; `viska köis paalersi `kaela JõeK; puud lähvad teine teise `kaela (kui raiutakse) VJg
Vrd kaala, kakla, kaula
1. a. adv kaela ümber, kaela külge vana `aidur puĺl, kell `pandi `kaela Mus; aa raŋŋid obusele `kaela Muh; kaelus `pańdi loomadele `kaela, oli puust, `seoke looga `moodi Aud; pani rätiku `kaela PJg; `löustel pannaks pangad `kaela Ris; kütkes oli seina küljes, pang `pańdi `kaela HMd; krapp on puust, ia suur - - `pańdi lehmale `kaela Lai; lapsed tegid `elmesid `kaela pihlakatest Plt; kaela kargama ~ kukkuma ~ langema jne kallistama Ärä esimisele `vastatulijale ka `kaela `lange Lüg; Kui üksteist nägivad, kukkusid kuhe `kaela üks`teisele IisR; kohe nagu `kaela `kargamas, kui poiss tüdrukule ligi tikub, mehkeldab sial Lai || (löömisest) võta malk ja anna teesel `kaela, kuda seda on `tiininu Hää || pani omale nööri kaela (poos end üles) KJn b. fig (tööd, kohustust, muret, süüdistust kellegi peale ajama, lükkama, veeretama jne) `ärga siis `õmmete `kõiki minu `kaela ajaga; krahv lükkas küla `rahva `kaela `selle `silla ehituse Jõh; Nuo sie on mies oma süid `teiste `kaela ajama ~ `vieretama; On mies oma `aśju `teistele `kaela `mäerima; `Laste `kasvatamise ja `toitmise `vieretas `naise `kaela IisR; ajab oma süi keik teiste `kaela; kui teine `soole `santi `kaela ajab Khk; Kust ta sulle jälle midagid `kaela keedab, seda‿p vei mette arvatagid Kaa; teese `kaela lükata ei soa Juu; alati lükatasse minu `kaela, mis `raskem töö Lai | (ennast kellelegi sokutama, külge kleepima) Vägisi toppis ennast teisele `kaela Pöi; nää sokutas enese mehele `kaela, mis tal nüid viga VJg | ajas talle irmu `kaela (nahka) VJg | (süüdistama, ette heitma; sajatama) ta kuulutas `moole `irmus pailu `kaela; Kus kukkus siis moole kaela laduma Jäm; `kaaklevad ning `andvad sönu ükstesele `kaela; jägasid - - ühetesele sönu `kaela Khk; annab teisele `kaela Mus | (muret, vaeva, häbi tegema) Tüki äbi tõi vanadele `kaela (tütrel oli vallaslaps) Pöi; nüüd muretses omale lapse kua viel `kaela VMr | (tühjast jutust) se oo omale rapu `kaela saan Muh; paneb enesele suure kella `kaela Hag; võtab ~ saab rangid kaela kohustusi võtma, saama Poiss võtab omal naise, ta sai rangid `kaela; ta sai peremehe rangid `kaela Hää; võtab enesel rangid `kaela (tüdruk abiellub) Trm
2. adv (ülalt) peale, otsa Katus lagus pealt ää, mis vihma tilk tuli, see `kaela kukkus; Just `õige kala ilm, `vaikne ja vihm just `kaela kukkumas aga äi tule Pöi; ahu kumm oo ühna `kaela tulemas Muh; kui vahest oo nehoke vana katos, siis saeab `kaela Mar; `Loodest aab suure musta pagi üles, `varssi tuleb vihm `kaela Han; siin pole katost peal änam, se tuleb puhas `kaela Ris; puude otst tilgub `märga `kaela Koe; se ösm kukub `kaela Kad; elab teine ühes viletsas koomitsas, `vaata et `kaela ei `lange Ksi; korraga visati mulle `külma vett `kaela Plt
3. postp külge, otsa, peale nooda keeved pannasse ka pukkide `kaela `kehti; kadakkärt on rohekas lind, `löukese arulene, kadakate `kaela teeb pesa; aesi äge pulgad kivide `kaela katti; `sönna pannasse löŋŋad pulga `kaela; iŋŋed kεisid sagarate `kaela Khk; läks paadiga änna vörgu `kaela rüsudes Mus; Poiss löi varba kivi kaela katti niŋŋ püstas töinama Kaa; [tuulingu] Ratas tehjatse moas päris `valmis, tömmatakse öles ja pistetakse lops völvi `kaela Pöi; `viska köis paalersi `kaela JõeK; puud lähvad teine teise `kaela (kui raiutakse) VJg
Vrd kaala, kakla, kaula
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|