kabimakabimaLügVaiSaKäiLJuuVJgKodKsiKJnRäp 1.mingit tegevust alustama kabi menemäie, minu `silma alt `välläLüg; `valge `väĺlas, kabime aga maast ülesKhk; Akake öhekorra kabima koa [voodist välja] Pöi; katsu et sa kabima saadKäi; `Mihkel kabide kohe minema kui tööminemesest juttu tihatseHan; akati `peale keskomikot tätt (loogu) ülesse kabimaMih; kabi minema siitAud; te õlesita `väĺja kabima akanudKod; nakass joba kabima mineketRäpVrdkebima 2.rutates midagi tegema `kange kabima `käiä, iad jalad Lüg; kui ülemus tuleb, mehed kabivad `jälle töö kallaleKhk; ema kabis sii, ega me `näĺgas pöle olndPha; siis `mendi kabides `jälleMuh; Naine kabis kärmeste `loogu võtta. Mees kabin aśsad kokku ja kohe kodu `poole kabimaHan; katsoti kabida, et rutto uie leba kätte saiMih; küll tema kabib nüid tulist. kabi nüid ruttu, vihm tulebKsi || haarama, kahmima Iga mees katsus midagid tiitsesti käde kabidaKaa; Nää poiss kabib tüdriku `kinniHan; ma siis kabisi kõik kokku, et näd süiä ei suanVar || näppama mõni inimene kabib omale rehepeksu `aegas `taskusse `vilja; na `kange kabima, kui aga `mahti saabAud 3.käsikaudu otsima; kobama Tuluke kustus ää, niid kabime käsikaudu väljaKaa; kabis ja kabis, ei leidnKse; mis sa kabid seal `nurkasTõs; lapsed mängavad pimesiga. üks oo `ringis, silmad `kinni ja kabib `peale `teisaAud; kabi siäl `kaugemalJuu; mis sa kabid tast `ot́sidaVJg 4.(naisterahvast) käperdama, kabistama tahtnd ikke `seoksid `pakse `naisi kabidaMih; poisid käeväd tüdrekid kabimasKJn 5.korraldama, korda seadma kui ta väĺlas käib, siis ta vahest ennast kabib kaTõs 6.kaapima; siblima obu kabib, ärg `mültab; `ouku kabimaJäm; kanad kabivadKse 7.ronima obone kohe `seini `müödä kabisi ülesVai; minä kabisin maha kiviuńniko õtsassKodVrdkabuma2 Vrdkabama