[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kabi kabi g kabja p `kapja SaId Rei Phl L Ha(n kabja HJn) TaPõ VlPõ eL(n kaṕpi Lut; g kab́da Lei), g, p kabja SaLä(p `kapja Khk) Krj Pöi Hi Mär Rak VJg Iis, g, p `kapja R(n `kapja Lüg Vai); n, g, p kabja VMr Kad Sim Pal Ksi Lai(n kabi) Plt
1. hobuse kabi seppa `värki obuse `kapja VNg; `tõisel on ump`kapjad, `tõisel ilusad `kapjad, ei olõ plattis; `kapja `varba `naulad; `kapja `kanna `naulad Lüg; `kapjo `külge `panna `ravvad `nauloga `kinni; `kapja `piiri Vai; Öks pidas jala ölal ja teine ooletas kabja ja löi raava ala Kaa; obu lööb tagant üles, annab tagumiste `kapjadega; kabja kida o kabja sehes Jaa; esimesed kabjad‿o `aiged Muh; kabjadel on rouad all; kabja äärd leigada ära Rei; `kapje all oo rauad Mar; tulid naa mis kabjad `pauksid Vig; kabja tut́t Tõs; `paĺla kabjaga käib obune talbe paramine veel kui nüri `raudega; Kabjad lõid tuld Vän; kabja saŕv Kei; surnd kabi mis seestpoolt kaabitakse Hag; arakaliha lõegatakse kess`paika `kapja ää Juu; labakabi on klat́tkabi; püstkabjadega obused Kos; `tengel värgitakse `väĺla kabja siest Jür; obusel on kabjad, eks tal ole neli `jalga ja neli kabja kah Amb; kabjade kabin JMd; lõi naela sügavalle `kapja, nüid [hobune] `luukab teist `jalga Trm; ädä tuli kabja `piirmeni `väĺjä; kabja põlendik one siden, kabja serväd lükänud maha, ae kabjad õtsass maha. siis akavad kabjad `kasma nagu kuu serv Kod; apuleva `tainaga määriti `kapju Äks; kabja piirte man sääl om rei sehen Hls; näe, kus mul sõĺg ku obese kabi; kabja veere pääl om piire; obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä välläst Krk; obesel `raudu all ei ole, egass ta `kapjuge jää pääl `kõńdi ei saa Hel; `lasti obesel lennätä nii et kabja `välkusiva Nõo; `tengel om `sisse löönu kabjal, kabja om lahenu Ote; kabja peniliha, õrgats Kan; vanal märäl omma lausigu kab́jaʔ, varsal omma˽süvä˽kabjaʔ Har; olõsi‿s `kapjo, saasi is `rauda pannaʔ; olõ õi `perrä kaenu kab́jolõ Se || inimese jalg kül siul on üväd `kapjad Vai; ega karjalapsel pold `miskit kabja `otsa `panna Mus || kalossLüg || fig panõ kabjaʔ kot́ti (hakka astuma) Plv Vrd kapjas
2. mitmesuguste esemete osa täävi kabjad Jäm; Looga arude alumisi otsi öödaks looga kapjadeks. Kapjade välimisel äärel on kabjaküüs sisse leigetud Kaa; Posti `kopstik ehk kabi Pöi; pulluga `löödi vee `sisse, siis kalad läksid `noota. Pullul `olli kabi `otsas Muh; ku ta sedäsi laiass tapet ots om, kabi otsan Krk a. voki südaKuu spor eP(excl Sa) vogi `kapjanupp Kuu; voki kabi on see, kus kruu käib. kabi on nagu mo rusikas sedäsi `püśti Juu; kui tahetakse - - `laumad `lõnga, siis lased siit vähe järele nõks - - kabjast, kabja kruuvist sialt KuuK; [kui kruvi] Ettepoole `keerad, siis kabi toob pialmise värgi `kaugemale ja nöerid läävad pingumale Amb; kabi on pingi pial, `kapja võib ülesse poole keerata ja `alla, kõvemast ja lõdvemast Trm b. oherdi kaba oherdi kabi oli mehel rinna all Khk; kabja on puust. kabja pannasse `rinde alla kui `auka lastasse Ksi c. murispuust üle ulatuv katusesarika alumine ots;ka sarikasse raiutud sälk `päästlased teind kabja `otsa pesa; oli sirbi `noumbu kabja vahele `pistand Khk; kabja asemed oo aluspuu sihes; unga kabi Muh; saarika kabjad köevad rańtspaĺgi sisse Kir; saarika kabjad pannasse uulu puu `peale PJg; sarika kabi jääb moorispuu `piale `kanma, sarika ots tuleb seenast väĺlap̀oòle Nis d. viinaklaasi, karika, küünla, uhmri, lambi jne jalg se‿o väga kena kivi, tal‿o kabi all Jaa; Pisike kabjaga laes oli, selle täis `viina `anti Pöi; `enni olid kabjaga klaasid, pitsklaasid Mar; klaaślamp, sur kabi oli all Kul; kabjaga `sukrutuos nagu viinaklaas, jalg all JJn; teised [kupu] sarved on pit́sklaasid, nied kabjad lüiakse ää Kad; Neil kõrgematel [küünlajalgadel] õli kabjajagu kumer. Rasv - - jooksis üle kabja laua piale Trm e. löe alumine ots, kuhu vikat kinnitatakse [vikati] kanna näsa keib kabja `auku Khk; kabja sihes on auk, `sönna `sisse pannasse kanna nipp Kär; Vikati otsapanemiseks pannakse lüsi oma käte vahel püsti, kabi ülespoole Kaa; löö kabi oo `sirge; vikati kabja raud o `katki Muh f. püssipära vantsrui - - ojab püssi raava kabja küljes `kinni Khk; Puust oli kabi taga naagu püssil ikka on Krj; Kabi on püssil ikka puust Pöi g. lusika-, kulbi-, piibukaha piḱk piip lai kabi otsan; `luśku kabi olli ümärik või pikelik Hls h. sugutilukk `munnikabi; `kapjast vanad inimesed `üöldi Lüg
3. kabimüts perenaene ise panni sehukse tanu pähe nagu obuse kabi `olli Muh; noorikutel `panti kabjad pähe, ku laulatselt kodu `tuĺti ja ära `sü̬ü̬di Hää
4. puu langetamisel kännu külge jäänud läbisaagimata osa kabi `kannu `külles Lüg Vrd kaba3

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur