kabikabi g kabja p `kapjaSaIdReiPhlLHa(n kabjaHJn) TaPõVlPõeL(n kaṕpiLut; g kab́daLei), g, p kabjaSaLä(p `kapjaKhk) KrjPöiHiMärRakVJgIis, g, p `kapjaR(n `kapjaLügVai); n, g, p kabjaJäVMrKadSimPalKsiLai(n kabi) Plt 1.hobuse kabi seppa `värki obuse `kapjaVNg; `tõisel on ump`kapjad, `tõisel ilusad `kapjad, ei olõ plattis; `kapja `varba `naulad; `kapja `kanna `nauladLüg; `kapjo `külge `panna `ravvad `nauloga `kinni; `kapja `piiriVai; Öks pidas jala ölal ja teine ooletas kabja ja löi raava alaKaa; obu lööb tagant üles, annab tagumiste `kapjadega; kabja kida o kabja sehesJaa; esimesed kabjad‿o `aigedMuh; kabjadel on rouad all; kabja äärd leigada äraRei; `kapje all oo rauadMar; tulid naa mis kabjad `pauksidVig; kabja tut́tTõs; `paĺla kabjaga käib obune talbe paramine veel kui nüri `raudega; Kabjad lõid tuld Vän; kabja saŕvKei; surnd kabi mis seestpoolt kaabitakseHag; arakaliha lõegatakse kess`paika `kapja ääJuu; labakabi on klat́tkabi; püstkabjadega obusedKos; `tengel värgitakse `väĺla kabja siestJür; obusel on kabjad, eks tal ole neli `jalga ja neli kabja kahAmb; kabjade kabinJMd; lõi naela sügavalle `kapja, nüid [hobune] `luukab teist `jalgaTrm; ädä tuli kabja `piirmeni `väĺjä; kabja põlendik one siden, kabja serväd lükänud maha, ae kabjad õtsass maha.siis akavad kabjad `kasma nagu kuu servKod; apuleva `tainaga määriti `kapjuÄks; kabja piirte man sääl om rei sehenHls; näe, kus mul sõĺg ku obese kabi; kabja veere pääl om piire; obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä vällästKrk; obesel `raudu all ei ole, egass ta `kapjuge jää pääl `kõńdi ei saaHel; `lasti obesel lennätä nii et kabja `välkusivaNõo; `tengel om `sisse löönu kabjal, kabja om lahenuOte; kabja peniliha, õrgatsKan; vanal märäl omma lausigu kab́jaʔ, varsal omma˽süvä˽kabjaʔHar; olõsi‿s `kapjo, saasi is `rauda pannaʔ; olõ õi `perrä kaenu kab́jolõSe || inimese jalg kül siul on üväd `kapjadVai; ega karjalapsel pold `miskit kabja `otsa `pannaMus || kaloss – Lüg || figpanõ kabjaʔ kot́ti (hakka astuma) PlvVrdkapjas 2.mitmesuguste esemete osa täävi kabjadJäm; Looga arude alumisi otsi öödaks looga kapjadeks. Kapjade välimisel äärel on kabjaküüs sisse leigetudKaa; Posti `kopstik ehk kabiPöi; pulluga `löödi vee `sisse, siis kalad läksid `noota. Pullul `olli kabi `otsasMuh; ku ta sedäsi laiass tapet ots om, kabi otsanKrka.voki süda – KuusporeP(exclSa) vogi `kapjanuppKuu; voki kabi on see, kus kruu käib. kabi on nagu mo rusikas sedäsi `püśtiJuu; kui tahetakse - - `laumad `lõnga, siis lased siit vähe järele nõks - - kabjast, kabja kruuvist sialtKuuK; [kui kruvi] Ettepoole `keerad, siis kabi toob pialmise värgi `kaugemale ja nöerid läävad pingumaleAmb; kabi on pingi pial, `kapja võib ülesse poole keerata ja `alla, kõvemast ja lõdvemastTrmb.oherdi kaba oherdi kabi oli mehel rinna allKhk; kabja on puust. kabja pannasse `rinde alla kui `auka lastasseKsic.murispuust üle ulatuv katusesarika alumine ots;ka sarikasse raiutud sälk `päästlased teind kabja `otsa pesa; oli sirbi `noumbu kabja vahele `pistandKhk; kabja asemed oo aluspuu sihes; unga kabiMuh; saarika kabjad köevad rańtspaĺgi sisseKir; saarika kabjad pannasse uulu puu `pealePJg; sarika kabi jääb moorispuu `piale `kanma, sarika ots tuleb seenast väĺlap̀oòleNisd.viinaklaasi, karika, küünla, uhmri, lambi jne jalg se‿o väga kena kivi, tal‿o kabi allJaa; Pisike kabjaga laes oli, selle täis `viina `antiPöi; `enni olid kabjaga klaasid, pitsklaasidMar; klaaślamp, sur kabi oli allKul; kabjaga `sukrutuos nagu viinaklaas, jalg allJJn; teised [kupu] sarved on pit́sklaasid, nied kabjad lüiakse ääKad; Neil kõrgematel [küünlajalgadel] õli kabjajagu kumer. Rasv - - jooksis üle kabja laua pialeTrme.löe alumine ots, kuhu vikat kinnitatakse [vikati] kanna näsa keib kabja `aukuKhk; kabja sihes on auk, `sönna `sisse pannasse kanna nippKär; Vikati otsapanemiseks pannakse lüsi oma käte vahel püsti, kabi ülespooleKaa; löö kabi oo `sirge; vikati kabja raud o `katkiMuhf.püssipära vantsrui - - ojab püssi raava kabja küljes `kinniKhk; Puust oli kabi taga naagu püssil ikka onKrj; Kabi on püssil ikka puustPöig.lusika-, kulbi-, piibukaha piḱk piip lai kabi otsan; `luśku kabi olli ümärik või pikelikHlsh.sugutilukk `munnikabi; `kapjast vanad inimesed `üöldiLüg 3.kabimüts perenaene ise panni sehukse tanu pähe nagu obuse kabi `olliMuh; noorikutel `panti kabjad pähe, ku laulatselt kodu `tuĺti ja ära `sü̬ü̬diHää 4.puu langetamisel kännu külge jäänud läbisaagimata osa kabi `kannu `küllesLügVrdkaba3