kabenekabeneHel, kabõ|nõ g -sõSan(kapen; g kabehõtse) UrvKrl(kabõ˛õnõ) Rõu; kabõhe|ne g -(t)seVasRäp, kabõh(h)õ|nõ g -tsõ, -dsõNõo/g -sõ/ HarRõuLut/g -sõ/ Kra; kabõha|nõ g -sõLutKra; kabõh(h)i|ne g -(t)sõRõuPlvVas(g -tse; n -nõ) RäpSe/-nõ/; kabe˛i|n, kabõ˛i|n g -dse, -dsõLeia.naisterahvas; abielus naine kabõsõ läävä enne `sannaSan; Kui kabehine vitsost, minkidega midägi vitsutetas, üle lät, sis lääva vitsa katski Plv; kabõheseʔ `minkeʔ no `sannaVas; timä om väega majass kabõhiisilõ; tu̬u̬l olõ õi kabõhisõ `kõrda inäp (pole menstruatsiooni) Se; om paĺlu kabõ˛id́žit [kellel] äi olõ lastLei; maa kabõhõnõ (eesti naine) Lut || figehale minema puoižiʔ lättevä kabõ˛id́židõLeib.vanatüdruk vana kabõsetüḱk, vai tiä ka vi̬i̬l uhkustassUrv; kabõhine oĺl vana `tüt́rik, `ümbre viie`kümne vai `rohkõmbRõuc.lapsega tüdruk ta ei olõ `tüt́rik, ta om kabõnõKrl; poisiʔ `kutsõ tu̬u̬d jäl kabõhõnõ, tu̬u̬ `tütrik oĺl üle aia karanuʔ (väljaspool abielu lapse saanud) Har; Kui kabõhineedimält vasta tulõ, sõ̭s saa paha hüä õ̭ńnVasVrdkabu, kabuke, kabõjatsõ