kaavekaa|veKaaMuh(kua-) Rei, g `kaaveJämPhaVll, g `kaabeKhk(pl kaaved) Mus; n, g kaaveKrja.õhuke kiht mingit ainet või materjali `riide `kaavedJäm; üks kaave, pisine tera, nönda kut `paergust `rauda `viilida, (saab) viili `kaabed, kaaveteks kutsutud; see muidu üks `riide kaave, pole riie midagid, nii öhune; leva viiluga `kohta `eetasse ka: on ikka öhune nönda kut oleks kaave olad. kaks viiluga kaavet Khk; pajas `lindavad `kaabed laiali, kui `rauda `tautseMus; See oo sii ennem natikse kaave küll, peab vist uie panema (nõrgapoolsest viltusest postist või seinast) Kaab.lumehelves; õhuke lumekord siu (see on) lume kaave mis sajabJäm; vahel lööb lume `kaabid silmad täisKhk; kui `arba `laia lund tuleb, ne‿o `kaabedMus; kui akkab lund sadama, siis `kaaved käivadPha; lume `kaaved käivadVll; tänä viel vähe lume kuavet muas, suab kahu varal reisi `metsas `köiaMuhc.fig(inimesest) `aigus o mehe ni ää närvetand ät paljas kaave jäänd `järgeMus; nii `otses, muidu üks kaave vel koos `aigustest ja töbedestKrjVrdkaabe