[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kaave kaa|ve Kaa Muh(kua-) Rei, g `kaave Jäm Pha Vll, g `kaabe Khk(pl kaaved) Mus; n, g kaave Krj a. õhuke kiht mingit ainet või materjali `riide `kaaved Jäm; üks kaave, pisine tera, nönda kut `paergust `rauda `viilida, (saab) viili `kaabed, kaaveteks kutsutud; see muidu üks `riide kaave, pole riie midagid, nii öhune; leva viiluga `kohta `eetasse ka: on ikka öhune nönda kut oleks kaave olad. kaks viiluga kaavet Khk; pajas `lindavad `kaabed laiali, kui `rauda `tautse Mus; See oo sii ennem natikse kaave küll, peab vist uie panema (nõrgapoolsest viltusest postist või seinast) Kaa b. lumehelves; õhuke lumekord siu (see on) lume kaave mis sajab Jäm; vahel lööb lume `kaabid silmad täis Khk; kui `arba `laia lund tuleb, ne‿o `kaabed Mus; kui akkab lund sadama, siis `kaaved käivad Pha; lume `kaaved käivad Vll; tänä viel vähe lume kuavet muas, suab kahu varal reisi `metsas `köia Muh c. fig (inimesest) `aigus o mehe ni ää närvetand ät paljas kaave jäänd `järge Mus; nii `otses, muidu üks kaave vel koos `aigustest ja töbedest Krj Vrd kaabe

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur