[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kaas2 kaas (-ś) g kaane spor eP (-oa-, -ua-; kaes Jäm LNg Tõs, koes Rap Juu) Hls Võn Ote San, kaanõ Urv, `kaane R (kanne Hlj; n koaś Hlj, `kaasi, kaans Vai), kaase spor S, Trm Äks Lai Vil eL(-õ); kaan g kaane spor S(-oa- Pöi) L (kaen LäLo, kaań Mär Kir Mih, kuan Tõs), HaLä (-oa-) Tür VMr Kad Iis Pal Lai(koaen van, g kaase) VlPõ TMr, g `kaane Jõh IisR; p kaant spor eP, kaand R Hi Hää, kaat Hlj Lüg Vai Khk Pha Muh Rei Phl, kuat Kod, kaast spor S, Trm Äks Lai Vil eL; koäs van Var, Khn (koäś, kues, kuä|s, -ś g kuanõ); kaańs Urv; kaańdž g kaańdže, kaan|e, -õ Lei
1. õõnsa asja kate `kergita `vä˛eke paja kaand ja `liiguta `putru Jõe; pütti kaas Hlj; pane podile kaans `pääle, siis lähäb `kiirest `kiemä Vai; ühekorra vanadel mestel `piipudel kεisid kaaned, sεεl olid röhud küĺles Jäm; paja, paŋŋi, kiha, kerstu, kaju, karbi, kannu, purgi, `löime, `laeka, kasti kaas Khk; kut kiha on tühi, siis pole mitte ea kaant peal oida Krj; `karga `põõna `kinni ja tõsta kaas pealt ää Muh; törre, putku, vaka, `katla kaan Emm; paiga küibil pole kaat pääl `märki Rei; pajal kaen peal, toosil oo müt́s Rid; Suur katel ilma kaaneta = veekogu Han; potidel oo `teklid ja paeadel kaaned Var; `Laupa piäb paa `kuäsa liivaga `nühkmä Khn; (veime)kirst oli ikke kaane `alla täis Aud; peruga `peśti paa `kaani Saa; koaś oli `piale panematta old Rap; `kohver oli kumaja kaanega Ann; kerstu kuaś käis nii `raskelt, et temä neid sialt küll kätte ei suand Sim; `kapsa tõrrel käib koaś `sisse Trm; nägu lai nagu tõrukese kuas Kod; kaaś kaevule `piale, et purusid `sisse ei lähä Pal; sel kaasel oli auk sehes Äks; pilved on nigu kuaned peal Plt; paa, nuriku, kasti, tonni, püti kaaś Hls; kaase all laset `audude Krk; pane `paale kaas pääle, lähäp `ki̬i̬mä nigu lõhn mõnel paal ei olegi kaast, om niisama ilma Nõo; `Kapsta`tõrdullõ `pańti kaańs ilostõ˽pääleʔ, sõ̭ss ei lää˽puru ja prah́t `sisse Urv; tsõõrik länigu, nu̬u̬ `oĺli ilma kaasõlda ja kõrvulda Har; ta om tougada kaaś, tõõnõ om üless `nõsta kaaś Se || fig kes ilma suu ette jõõdab kuat `panna Kod | kudas pütt nõnna kaen Rid; Iga pot́t leiab oma koane Rap; Nõnda paras kui napp ja napa kaas Krk; kui nappi nii kaast Har
2. a. mitmesuguste esemete pealmine kaane moodi osa, mis sag lahti ei käi `viiuli `pialis`kaaned VNg; `silla kaas `laududest, kahe ehk `kolme `tollised Lüg; [sepa] Lõõts `tehti nahast ja `laudadest, `laudadest kaaned ja nahk vahel Pöi; piäluu one kolmess tükiss koon. kuas one õtsa eden ja taga one kaks; silla kuas one lavvadess testod, kuas `pantse tõrandusse `piäle. sillal juba kuas piäl. silla kuane puud; kaŕsi (kraasi) kuaned Kod || Lõpusekuase all on punäsed lõpused (kalal) Kod b. linalõuguti pealmine liikuv osa `kolgispu kaas Lüg; lougudi kaasel on all sooned sihes Khk; lõugu koan o `keskelt tühi. pöo tõmmatse lõugu kaane alt läbi Pöi; kui ea `raske kaanega lõuget oli, se oli param Vig; nagu va lõugeti kaan, kes paelu `patrab Tõs; lõuguti koaś on kahe soonega Juu; lina koĺbisku kuanel õli kaks su̬u̬nt. pulk `oidis koon kuat ja koĺbiskud Kod; kaasega `lü̬ü̬di kolgitsa soone `sissi, kaase sabast oieti `kinni Ote c. soalaad; kangareha ülemine osa sua kaan käib sua pääl, et suga õleks `kinni Jõh; sua kaaned Pal; riha kaaś Krk; ku ri̬i̬tkammi kaas `valla om, siss langa `kargava üless Nõo; `kangariha kaaś Rõn d. oherdi kaba uhõrdi kuäś ehk pära ond `vasta `rjõndu Khn; uherdi piä ~ kaaś KJn e. pumba kannu kaas Rei; pumba kannudel on koa koaned Kos; pomba kannu kaaś Krk
3. raamatukaas `raamadu `kaaned on pabist VNg; `muidu ei saa õppetajast egä keriku `pääle, kolm kõrd lue `piibel läbi `kaanest `kaaneni Lüg; tähtraamadu kaased εε kärisend Khk; vihu kaas Kär; See vana aabitsakaan `aitab küll Pöi; roamatu koaned olid vallali `külges Muh; `paprelehed `pańdi kaande vahele Mih; olen selle roamatu juba teesest koane eärest `teise läbi lugend Juu; kuanest `kuande läbi lugema Koe; tuo `mulle vanasi vihu `kuaśa, ma `leikan käävi `põhjadest Sim; raamatu kaasõʔ Krl; kaasõst kaasõni läbi lugõnu [raamatu] Har; raamadu kaanõʔhv Plv
4. fig jää jõe paneb jää `kaane `alle juo, kaas pääl juo Lüg; meri kaase all, tömmab `varsti merele kaase `pεεle Khk; meri üiab koat `peale [sügisel põhjatuulega] Muh; merel oo kaen pial Mar; jõel oo kaań peal talbel Mih; juba merel kuäś piäl, nüüd võib igaks `sõita Khn; merel akkab kaan peal tulema Ris; järvel juba kuas piäl Kod; meri alles kaane all, jäŕv lähäb kaane `alla KJn; vi̬i̬l kaaś pääl Se
Vrd kans

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur