kaas2kaas (-ś) g kaanespor eP (-oa-, -ua-; kaes JämLNgTõs, koesRapJuu) HlsVõnOteSan, kaanõUrv, `kaaneR (kanneHlj; n koaśHlj, `kaasi, kaansVai), kaasesporS, TrmÄksLaiVileL(-õ); kaan g kaanesporS(-oa-Pöi) L (kaen LäLo, kaańMärKirMih, kuanTõs), HaLä (-oa-) TürVMrKadIisPalLai(koaenvan, g kaase) VlPõTMr, g `kaaneJõhIisR; p kaantspor eP,kaand RHiHää, kaatHljLügVaiKhkPhaMuhReiPhl, kuatKod, kaast sporS, TrmÄksLaiVileL; koäsvanVar, Khn (koäś, kues, kuä|s, -ś g kuanõ); kaańsUrv; kaańdž g kaańdže, kaan|e, -õLei 1.õõnsa asja kate `kergita `vä˛eke paja kaand ja `liiguta `putruJõe; pütti kaasHlj; pane podile kaans `pääle, siis lähäb `kiirest `kiemäVai; ühekorra vanadel mestel `piipudel kεisid kaaned, sεεl olid röhud küĺlesJäm; paja, paŋŋi, kiha, kerstu, kaju, karbi, kannu, purgi, `löime, `laeka, kasti kaasKhk; kut kiha on tühi, siis pole mitte ea kaant peal oidaKrj; `karga `põõna `kinni ja tõsta kaas pealt ääMuh; törre, putku, vaka, `katla kaanEmm; paiga küibil pole kaat pääl `märkiRei; pajal kaen peal, toosil oo müt́sRid; Suur katel ilma kaaneta = veekogu Han; potidel oo `teklid ja paeadel kaanedVar; `Laupa piäb paa `kuäsa liivaga`nühkmä Khn; (veime)kirst oli ikke kaane `alla täisAud; peruga `peśti paa `kaani Saa; koaś oli `piale panematta oldRap; `kohver oli kumaja kaanegaAnn; kerstu kuaś käis nii `raskelt, et temä neid sialt küll kätte ei suandSim; `kapsa tõrrel käib koaś `sisseTrm; nägu lai nagu tõrukese kuasKod; kaaś kaevule `piale, et purusid `sisse ei lähäPal; sel kaasel oli auk sehesÄks; pilved on nigu kuaned pealPlt; paa, nuriku, kasti, tonni, püti kaaśHls; kaase all laset `aududeKrk; pane `paale kaas pääle, lähäp `ki̬i̬mä nigu lõhnmõnel paal ei olegi kaast, om niisama ilma Nõo; `Kapsta`tõrdullõ `pańti kaańs ilostõ˽pääleʔ, sõ̭ss ei lää˽puru ja prah́t `sisseUrv; tsõõrik länigu, nu̬u̬ `oĺli ilma kaasõlda ja kõrvuldaHar; ta om tougada kaaś, tõõnõ om üless `nõsta kaaśSe || figkes ilma suu ette jõõdab kuat `pannaKod | kudas pütt nõnna kaenRid; Iga pot́t leiab oma koaneRap; Nõnda paras kui napp ja napa kaasKrk; kui nappi nii kaastHar 2. a.mitmesuguste esemete pealmine kaane moodi osa, mis sag lahti ei käi `viiuli `pialis`kaanedVNg; `silla kaas `laududest, kahe ehk `kolme `tollisedLüg; [sepa] Lõõts `tehti nahast ja `laudadest, `laudadest kaaned ja nahk vahelPöi; piäluu one kolmess tükiss koon. kuas one õtsa eden ja taga one kaks; silla kuas one lavvadess testod, kuas `pantse tõrandusse `piäle. sillal juba kuas piäl. silla kuane puud; kaŕsi (kraasi) kuaned Kod || Lõpusekuase all on punäsed lõpused (kalal) Kodb.linalõuguti pealmine liikuv osa `kolgispu kaasLüg; lougudi kaasel on all sooned sihesKhk; lõugu koan o `keskelt tühi. pöo tõmmatse lõugu kaane alt läbiPöi; kui ea `raske kaanega lõuget oli, se oli paramVig; nagu va lõugeti kaan, kes paelu `patrabTõs; lõuguti koaś on kahe soonegaJuu; lina koĺbisku kuanel õli kaks su̬u̬nt. pulk `oidis koon kuat ja koĺbiskudKod; kaasega `lü̬ü̬di kolgitsa soone `sissi, kaase sabast oieti `kinniOtec.soalaad; kangareha ülemine osa sua kaan käib sua pääl, et suga õleks `kinniJõh; sua kaanedPal; riha kaaśKrk; ku ri̬i̬tkammi kaas `valla om, siss langa `kargava ülessNõo; `kangariha kaaśRõnd.oherdi kaba uhõrdi kuäś ehk pära ond `vasta `rjõnduKhn; uherdi piä ~ kaaśKJne.pumba kannu kaasRei; pumba kannudel on koa koanedKos; pomba kannu kaaśKrk 3.raamatukaas `raamadu `kaaned on pabistVNg; `muidu ei saa õppetajast egä keriku `pääle, kolm kõrd lue `piibel läbi `kaanest `kaaneniLüg; tähtraamadu kaased εε kärisendKhk; vihu kaasKär; See vana aabitsakaan `aitab küllPöi; roamatu koaned olid vallali `külgesMuh; `paprelehed `pańdi kaande vaheleMih; olen selle roamatu juba teesest koane eärest `teise läbi lugendJuu; kuanest `kuande läbi lugemaKoe; tuo `mulle vanasi vihu `kuaśa, ma `leikan käävi `põhjadestSim; raamatu kaasõʔKrl; kaasõst kaasõni läbi lugõnu [raamatu] Har; raamadu kaanõʔhvPlv 4.figjää jõe paneb jää `kaane `alle juo, kaas pääl juoLüg; meri kaase all, tömmab `varsti merele kaase `pεεleKhk; meri üiab koat `peale [sügisel põhjatuulega] Muh; merel oo kaen pialMar; jõel oo kaań peal talbelMih; juba merel kuäś piäl, nüüd võib igaks `sõitaKhn; merel akkab kaan peal tulemaRis; järvel juba kuas piälKod; meri alles kaane all, jäŕv lähäb kaane `allaKJn; vi̬i̬l kaaś päälSe Vrdkans