kaard2kaard g kaaruKoe/kua-/ VMrVJgI(-oa-, -ua-) Plt, g `kaaruKuu; kaaŕd g kaardiKJnM(-ŕtHls) 1.kaarjas, kõver, kiivas; kaar, kõverus, keerd, viltu olek `veśkikivi on kuaruks raiutudKoe; kieruline kaard puu, teene puu on lahe, aga sie on kaard (ei anna pilbast kiskuda) VMr; kui koard laud paneme lavva `piale, siis - - kaks nukka on ülevel ja kaks all ristati; peri `pääva koard; `vasta `pääva koard; ratas on koardTrm; uks one `lanknud kuaruss; jalas ei õle `õige, tä one kaard, kaaruss lähnud, vedäb kõveriteKod; kaaŕd puuKJn; ku ta `kisklik om, kaaŕt puu, ei `lääki `lõhkiHls; laud om `kaardiss `kiskun - - tõine ots tõisipidiKrk || laŋŋa `kaarud (krussid) KuuVrdkaarik2 2.heina- või viljakaar kaarud jävad `lahti - - kõik vili jäi `kaardu; eina kaardPlt 3.ilmakaar põhjakaaŕdTrv