kaapama`kaapama, kaabataPöi/-oa-/ MuhL(`kaapmaMih), KI (-ua-, -oa-), PstHls/-me/ TLäKamSan/-me, -mõ/ Krl/-mma/ RõuLei, da-inf `kaapadaR(`kaapamaieLüg) 1.(üle) tõmbama, pühkima; kraapima; silitades puudutama ta `kaapas mindMuh; `kaapab, `kaapab, saab `saare siss jääb `seismä = toa pühkimineMar; mõisa ärra reit `kaapamaKse; `jalgega `kaapad siuh säuh, teese jalaga teese korra (kanadest) Mih; `kaapab peoga `silmiTõs; kui kaśs peseb `silmi, siis `öetse et külaline tuleb. naa `kaugelt tuleb külalineAud; `kuapas `käega pimedas üle näoJuu; vanasti kaabatud sakste `jalguJMd; obune `kaapas jalagaVJg; poiss tükib `kaapama tüdrukudPil; Mutiksel ol ninda ää mi̬i̬l lämmest kakust‿t kaabas iki peog üle õla, attümä, attümäPst; `kaapap siist ja`kaapap sääld, ega ta‿i viisi `õiget `viisi `pühkiNõo; koer kaabaśs käpage üte korra; ma võt́i ka `nu̬u̬ri `kartold, naha `kaapasi maha˽päält; vanast ku˽jala `kat́ski `leite, siss puu küllest `kaapasit `tõrva ja˽pannitõ˽pääleSan; [puu] juurõ˽kaabati vääd́sega˽päält ärʔ ja˽`tu̬u̬ralt `õkva˽`koet́i ärʔRõu; kis ta `kaapas lööve munLei 2.(otsides) haarama, kahmama `Laine taht juo `aeva vanamihe ärä `kaapada sieldKuu; me `kaapasi(m)ma kõik kõhad läbiLüg; Lihaleent `liipa pialt, kala leent `kaapa põhjastHan; `koapas `kääga ehk `ahmis `käägaJuu; koer kui `kukla piält sae `kińni kuabata, murs rot́i maha; avi kuabanud lapse käe suhu; `kuapas `kińni käess; sa uńdi `viisi `kuapad kõhe [leiba], ti̬i̬d `kat́kiKod; `kuapas kot́i muast ja `pistis uksest `väĺlaPlt; kaabass `sõŕmiga `mulda, ega `lapjuga es kaevaKam || kokku kraapima, ahnitsema sie kuapab ikke oma puoleKoe; temä kaabas kikke `raami kokkuHls 3.näppama, varastama tama kohe `kaapa, ei `kuula `ühtägiVai; `kaapas aga kust kätte saiMär; `kaapas leba ääTor; ega se mi̬i̬s küsi, se `kaapab varstiTrm; lähäb `kuapab ärä selle aśja (vargast) KodVrdkaapima, kääpama