kaap3kaap g kaabaKrktihe, paatunud tükk, kamakas; mingi aine kiht kivi pääl kasvass seast `kaapa (sammalt), midä maha saat `kaapi; kõtualutse villa kokku är vanunu, ku kaap kunagi; küll olli `irmus sõnnik, miul tulli puha `lamba kaap - - kudaki `laote ei saa, kisu kas või küidse katekõrra päältKrkVrdkaabak1