[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

kaan1 kaan (-ń) R(n `kaani Vai) Muh Hi, L K I (koań g koani, kuań g kuani), M T Krl Räp; kae|n Sa Muh Rid/-ń/ van Tõs, g kaani üld, `kaani R rõngasuss (Hirudinea) Täis imend `endäst `nindagu kaan Kuu; kuppib `külge sie kaan ja siis akkab verd võttamaie Lüg; kirjud kaanid imevad verd; merikaanid Jäm; ihnusse ja paha inimese kohe `öetse koa et see oo nagu kaan Muh; kaanid on mustad, pane ihu `pääle, võtab vere `välja Phl; mudase vee `lohmides oo paĺlu `kaanisid Mär; `musta `koani mina teän, see on vee `aukude sees Juu; kivi`nuoljas on pisemb kuani `muodi Kad; mudakaanid, mustad muda`aukudes VJg; kuanid eläväd veden, nisuksed mussad ussi `mu̬u̬du Kod; nigu kaań, imeb `viimse tilga `väĺla; ei taha kopikud kulutada, aga isi tahab `viina kui kaań Plt; võtad ennäst täis nii ku kaań KJn; verikaan Kõp; kel jala vigatse, `pandav kaani imeme `pääle Trv; kaani om musta nigu üdse Nõo; jutiku kaani Kam Vrd kaanik, kaanjas, kaarjas