kaaluskaalu|sHi(kaalosKäi) SaaKodPlt, -ssM(-s Hls) TV, g -se (-sõHarLut, -sseKodPuh, -ssõPlv, -ssaVil) 1.krae Jäkk aa - - kaalusest napivöitu; veered ja kaalust olid vanasti kirjudat Emm; miässe särgi kaalussed õlid vanass laiad nagu nüid one kraed. siis õli kaaluss kukeaŕjaga üle aŕjatud; vanass kuvved õlid vene kaalussega. kui võt́id üles õli üle piä. venekaalus õli viis-kuus `toĺli laiKod; vanasti oli naiśtel kua särgil kaalusPlt || rinnaesine, manisk kaʔ `valgõ kaaluss `kaala pantKrlVrdkaalustükk 2.kaelarihm; kütke osa [lõa] kaalusel on kaks `otsa. kaalus oĺli kahe sõrme `jämmuneSaa; lehmä lõõg lodev. sidusime löhemäss lõa kaalussaVil; kelläl olli kaaluss. pańds [hobusele] kaalusek `kaalaKrk; panõ˽hopõń kaalusõga kińniʔ kablakõnõ `ümbre kaala kińni köüdetHar 3.kaelarahadest kee, helmekee koos kaelarahadega meu emäl olli täis kaaluss ollu, viiś raha ja neli `lehte, ku `kõndin siss kõrisnuHel 4.riidest silmus purjel purjel on kaalussed küĺjen. egä `õmluse kõhan on kaalusKod 5.koti kanne kot́il oĺl uma kaalussRõu Vrdkaaluke, kaelus, kaulamus, kaulus