kaal|tagune, kaal|taonõ-tagu|ne g -tseHelT(-nõNõo), -nõUrvKrlHar(-takunõ) Rõu, -`tao|nõUrvPlvVas, g -tsõ (-dsõ) 1.krae, kaelus `valgide kaaltagutsidegeHel; [pesupesemisel] `panti `tuhka seebi i̬i̬st kaaltagutse `siśse; pikä juussõ kaaltagutse pääl vällänRan; kaal olli muedu paĺlass, aga `amme kaaltagune olli tõmmatu musta särgi kaalapäälitse pääle; ega kõdardega `kampsunil kaaltagust es ole; meste `amme laǵa kaaltagune olli iluste `väĺlä tipitedu, tipi pääl ja vitsa `vi̬i̬rde `aetuPuh; nigu kaal om, nii tetäss kaaltagune kah; kaaltagune olli ärä `määrdenu, temä mõtelnu et, mes ma tost kaaltagutsest mõse, ma mõse üle kõ̭igeNõo; vanol mehil oĺl [hame] laǵa kaaltagonõ katekõrra käänetKan; Ammõ kaaltaotsõ olli kah pilutõduUrv; kaaltagudsõ vi̬i̬r um `katskiRõu; kaaldaotsilõ ja käüss`väŕdlilõ noile tõmmati `si̬i̬piPlv; Kämblä laiunõ kaaltagonõ om illos, paras; `Ümbre kaaltaosõ piät õks midagi puntsutamma, ilosamb saaVasVrdkaala|tagune, kael|tagune 2.püksivärvel Lakaga `pükse kinni`pandmine oĺl - - kaaldakutsõ manuʔ; Kaaldakunõ oll pruńdsil kah. Kimardõt pruńts ei˽saisaʔ jo ilma kaaldakutsõlda `ülhenHar