kaalankaala|nKodMTHar, -h, -hnVId 1.kaela ümber, küljes mi̬i̬l on moĺliga kaalan, enäm ei õle miälenKod; naa muial ei kurda ku üittõiste kaalan ja kukil (armastajatest) Krk; kurine om obesel kaalanSan; kaalah ütstõõ·sõl kääväʔ (kaelakuti käivad); nä kõõ̭ ütstõõsõl ommaki kaalah, nä tõõnõ tõõsõ mant kakkõḱ‿iʔSe || figmeie lapsed oo suun ja kaalan koeraga (on suured sõbrad) Kod; imä hoit last suuh ja kaalah (hellitab liialt) Se |hińg villadsõ langagaʔ kaalahn (võib iga silmapilk surra); no um taa elo sääne, et ait um sälähn, taba kaalahn, tagavarra olõ õiʔRõu 2.seljas, peal mis `taevast tule, si̬i̬ om kaalan kiḱk (öeld, kui vihm katusest läbi sajab) Krk || järel tõne tü̬ü̬ olli tõse kaalanHel 3.figtüliks, mureks, hooleks küll om mul söödik kaalanTrv; ega si̬i̬ ei ole naĺla `orjuss, `mõtle meant suur kari, si̬i̬ om puha sinu kaalan; temäl om neid (kosilasi) paĺlu, sõ̭ss olliv kiḱk kukil ja kaalanKrk; tahab `saada, siss `nuiab. käib tõese kaalan ~ säĺlän `nuiamanRan; mes sina sääl tõese kaalan sü̬ü̬d ku tõesel `endälegi midägi ei ole; küll ma‿le ädän selle poesiga, si‿m nigu riśt mul kaalanNõo || kallal tule ruttu, mõrsuk om mul kaalanNõo Vrdkaalas, kaelas