kaagutamakaagu|tama eP(koagu-PöiKos, kuagu-Kod, kaago-MihRis, -damaEmmRei) TrvPuhNõoOteV(-tammaRõu; -tõmõKrl), -temeMSan; `kaagu|tamaR(`kaago-Vai, -tammaJõhVai) 1.on(kanade, hanede häälitsusest) Mene valada kas kana munis jo, nää `kuulub `kaagutama `kuurisKuu; Ju kukk kulli nägi et ta nönda kaagutabPöi; aned tulevad ja kaagutavad ukse tagaMuh; kanad kõõrutavad ja kuagutavadKod; kui kana munelt tuleb, siis ta kaagutabLai; kana kaagutap, om ärä munenuTrv; kana kaagutap, tahap munele `minnaPuh; inne munõmist kana kaagutass, perähn kakatassRõu 2.figvaljusti rääkima, torisema; lobisema; laulma sie vaid `kaaguta, ei sie `oska `laulaVNg; `Naine õli tämal `kaagutaja, `enne ku midage sai `õsta, sada `kõrda `rääkisLüg; Äe kaagutama akka `jälle mitte sii teiste sias; Vana `Vassel pani äkist põllal koagutama ennastPöi; Me‿sa (mis sa) muidu kaagudad kui äi mune (kiitlejast) Emm; Anna kaagutas `õues sulasegaKir; Kaagutab nagu kana peale munemistRap; ei saand rahu `seista, et oleks oma aśjast vagane old [siis öeldi:] nigu kana kaagutab, kui munelt tulebLai; naise kaagutave vastatsikkuTrv; poig ike irisess, et temäl vähä varantust, poig ike kaagutessKrk Vrdkaagatama, kaakatama