[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kaagutama kaagu|tama eP(koagu- Pöi Kos, kuagu- Kod, kaago- Mih Ris, -dama Emm Rei) Trv Puh Nõo Ote V(-tamma Rõu; -tõmõ Krl), -teme M San; `kaagu|tama R(`kaago- Vai, -tamma Jõh Vai)
1. on (kanade, hanede häälitsusest) Mene valada kas kana munis jo, nää `kuulub `kaagutama `kuuris Kuu; Ju kukk kulli nägi et ta nönda kaagutab Pöi; aned tulevad ja kaagutavad ukse taga Muh; kanad kõõrutavad ja kuagutavad Kod; kui kana munelt tuleb, siis ta kaagutab Lai; kana kaagutap, om ärä munenu Trv; kana kaagutap, tahap munele `minna Puh; inne munõmist kana kaagutass, perähn kakatass Rõu
2. fig valjusti rääkima, torisema; lobisema; laulma sie vaid `kaaguta, ei sie `oska `laula VNg; `Naine õli tämal `kaagutaja, `enne ku midage sai `õsta, sada `kõrda `rääkis Lüg; Äe kaagutama akka `jälle mitte sii teiste sias; Vana `Vassel pani äkist põllal koagutama ennast Pöi; Me‿sa (mis sa) muidu kaagudad kui äi mune (kiitlejast) Emm; Anna kaagutas `õues sulasega Kir; Kaagutab nagu kana peale munemist Rap; ei saand rahu `seista, et oleks oma aśjast vagane old [siis öeldi:] nigu kana kaagutab, kui munelt tuleb Lai; naise kaagutave vastatsikku Trv; poig ike irisess, et temäl vähä varantust, poig ike kaagutess Krk
Vrd kaagatama, kaakatama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur