[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kaabu n, g kaa|bu spor eP(-bo Kul Ris; -oa- Ha, kua- Kod Plt), M TLä San V(-bo Plv; -buʔ Se); `kaa|bu R(-bo Vai) [meeste] pehme (vilt)kübar; veekindlast riidest vihmamüts `ennemast õlid `kõrged `kaabud, `üieti `pistong ja toro kübar Jõh; [vihma] kaabu ojab kaela vahe kuevaks Muh; sui kaabud Tor; Juhanil olid vana `moodi kintspüksid `jalgas ja kańdiline laia `laega koabu pias Kos; `enne olid mustad kaabud, suured `kõrged nagu kernud JMd; kaabupesa, kaabu põhi VJg; ma lassi kodada õlitse (õlgedest) kaabu, suvel om õline kaabu ää Nõo; kaabusit teiväʔ esi, paksuʔ olliʔ, villaʔ är paksuss vanutõt, mustaʔ olliʔ inämbest kõ̭iḱ, nü̬ü̬r oĺ pääl, et muido vinüss laḱka Kan; kaabuʔ, `korgõ perägaʔ, sääntse kańdiliseʔ, veere lajaʔ Se || sõim kaabu sa olt, muud midägi (saamatust inimesest) Urv || fig kaba, puu langetamisel tüüka külge jäänud kild Kellele sa kaabu jätsid, sae maha Tür Vrd kaap1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur