[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kaabakas kaaba|kas Vll Pöi/-oa-/ Muh L spor K(-oa-, -ua-), I, g -ka, -g|as g -a Khk Rei; `kaaba|kas spor R(n -ka Vai); kaaba|k Emm Vig, g -ga Jäm Khk, -ku Var Hää Saa MMg M TLä San Krl Plv Se, -gu Har Rõu
1. hulgus, kelm, varas; kakleja, norija mina `neie `kaabakuiega ei taha `käiä Lüg; kaabak `eetasse selle `kohta, kis joob ning prallib, p‿teeni ning äp tee tööd `kuskil Khk; Poiss akkab koabaka tegusi tegema - - suitsetab, joob, varastama akkab koa; Teab kust `söuke koabakas `lahti `lastud on, riiet pole `selgas, tööd teha äi taha Pöi; nüid lapsed o `metsäs kaabakus (üleannetuse pärast ära peitnud) Var; tohegi magama `eita, tulad `jälle mõned kaabakad Mih; see o kaabakas, ta‿i viitsi [tööd] teha, ta ulgob `ringi, kost ta saab kätte, sealt `tömmab Ris; käib nagu va kuabakas, kuub luabakille Kad; mõni `säänte keĺm, mis `keĺmi tege ja varasteb om kaabak Hls; va `mustlase rojo, tuleb siiä oma `pouslakin obest vaheteme, kas mõni neid kaabakid ei tiiä Hel; tu̬u̬ `oĺli kah üits pät́t ja kaabak, jõi ja laaberd, varast ja Ran || sõim Ma so kurati koabakale `näita siit (koerast) Pöi; mis saʔ kuradi kaabak, kas saʔ mõni inemeni Krl; kus om vast kaabak, rü̬ü̬k (lehmast) Har
2. endisaegne sõjaväejooksik seitse kaabakast tulnd `siia, `kirvega ehitand maja üles Vig; inime(ne) kes ennäst ää `peitis, kui `numri `võtmene oli, see oli kaabakas Tõs; `Nurtu maa pial oo kaabakad eland, kes soldati irmu eest on saand ära põgeneda, oind ennast `metsas PJg; kaabakas jooseb `metsa ja tahab salaja ära `olla Tor
3. tont, mardus – Kuu
4. kaabaklus tege kaabakut `ilma `mü̬ü̬dä Krk
Vrd kaabask, kaavakas