kaabakaskaaba|kas VllPöi/-oa-/ MuhLsporK(-oa-, -ua-), I, g -ka, -g|as g -aKhkRei; `kaaba|kas sporR(n -kaVai); kaaba|k EmmVig, g -gaJämKhk, -kuVarHääSaaMMgMTLäSanKrlPlvSe, -gu HarRõu 1.hulgus, kelm, varas; kakleja, norija mina `neie `kaabakuiega ei taha `käiäLüg; kaabak `eetasse selle `kohta, kis joob ning prallib, p‿teeni ning äp tee tööd `kuskilKhk; Poiss akkab koabaka tegusi tegema - - suitsetab, joob, varastama akkab koa; Teab kust `söuke koabakas `lahti `lastud on, riiet pole `selgas, tööd teha äi tahaPöi; nüid lapsed o `metsäs kaabakus (üleannetuse pärast ära peitnud) Var; tohegi magama `eita, tulad `jälle mõned kaabakadMih; see o kaabakas, ta‿i viitsi [tööd] teha, ta ulgob `ringi, kost ta saab kätte, sealt `tömmabRis; käib nagu va kuabakas, kuub luabakilleKad; mõni `säänte keĺm, mis `keĺmi tege ja varasteb om kaabakHls; va `mustlase rojo, tuleb siiä oma `pouslakin obest vaheteme, kas mõni neid kaabakid ei tiiäHel; tu̬u̬ `oĺli kah üits pät́t ja kaabak, jõi ja laaberd, varast ja Ran || sõimMa so kurati koabakale `näita siit (koerast) Pöi; mis saʔ kuradi kaabak, kas saʔ mõni inemeni Krl; kus om vast kaabak, rü̬ü̬k (lehmast) Har 2.endisaegne sõjaväejooksik seitse kaabakast tulnd `siia, `kirvega ehitand maja ülesVig; inime(ne) kes ennäst ää `peitis, kui `numri `võtmene oli, see oli kaabakasTõs; `Nurtu maa pial oo kaabakad eland, kes soldati irmu eest on saand ära põgeneda, oind ennast `metsasPJg; kaabakas jooseb `metsa ja tahab salaja ära `ollaTor 3.tont, mardus – Kuu 4.kaabaklus tege kaabakut `ilma `mü̬ü̬däKrk Vrdkaabask, kaavakas