[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit

kaasitama kaasi|tama Hää Saa Kos/-oa-/ VMr Sim TaPõ(-ua-) VlPõ eL[-teme M, -tamma Urv Rõu(kaassi-) Plv Se, -tõmõ San Kan Krl Har; `kaasta- Kam, `kaaśta- Rõn, kaaśtamma Plv, inf kaaśtõdõ San] regilaule (peam pulmalaule) laulma pulma aeg kaasitadass Hää; ega igad naised ei kaasitantki Ksi; `nüitsel aal ei kaasite ääp `kennigi Krk; periss kaasitaja naeset `võeti, siss kes kaasitasiva ütte `puhku ja sõemassiva vastatsikku; kaasitamise laulud TMr; kui `mõrsja `maia `tu̬u̬du, siss naese kaasitanuva; kaasitamise `laule küll pulman kaasitedu Kam; kaaśkenaise vastatside `kaaśtiva pulman; kaasitamise laulu olliva esisugutse, esi sõna olliva ja Ote; Ega väŕsi lõpun oĺl iks `kaśkee `kaśkee, mõ̭ni jäl˽kaasit `kaśkee `kańtkee Urv; oi˽kos sääl pulman oĺl õks kaasitõmõnõ Har || lärmama; sõimlema kui loomad olid `kurja teind, siis tuli suure lärmiga kaasitama, et kõik oli puha puru Lai Vrd kasitama
*kaksitama kaksita- Kod, `k- Lüg lõngu kahekaupa soasse panema `kaksitab `piirda `panna Lüg; kui üks lõng pinnu vahel ja ei taha `varsa jättä kõrvale, kaksita, pane `mõnda `kõsta kaksi Kod Vrd katsitama
karsitama karsi|tama Mar Kir, karssi- LNg Han värskendama, karastama läks ennast vette karssitama LNg; lõnga eli ja `liikveri, kui süda sańt oo, karsitab südant Mar; `Kärnelid karssitade `liĺla sedasi, et `panne `keldri pimedas `nurka ja siputade `külma vett `piale; Tuba oli `suitsu täis, ma läksi `õue ennast karssitama Han Vrd karastama, karsistama
kassitama kaśsitama Khn Plt Rõu
1. kassiga (tööriistaga) töötamaa. (palki) varama Palki vaja tsergädä, kassita Rõu b. tragima, kassiga merepõhjast kadunud asju otsima `Terve päävä sai kaśsita, enne kui õngõd üles `leüdsime Khn
2. deskr korduvalt kassi nimetama muud ei tee ku kaśsitad Plt
katsitama katsi|tama Nõo, kat́si- Se
1. kaheks jagama Mes täst lõegud ja katsitat Nõo
2. (kangakudumisel) paarikaupa lõngu sukka panema kat́sitõdass ja üt́sitedäss Se Vrd kaksitama
keksitama keksi|tama Mär VJg Plt, -tämä Kod(kekstämä) KJn; -dama, -ta, (ma) -dan Rei; `keksita|ma VNg, -mma Lüg
1. (last) hüpitama, tantsitama älä `keksita last `ninda pali egä `vintsuta; mõned `naised `keksitavad last sedä`viisi `süülis, tippa tappa Lüg; keksitab ja üpitab käte peal last VJg; keksitab last `põlvedel Plt; kui `arjub keksitämesegä ärä, siis ei seeśä `kuśkil paegal KJn || hüplema, karglema lahe vasik juakseb ja keksitäb; nu̬u̬r obene kekstäb juakseb Kod
2. eputama, edvistama mis sa ennast keksidad Rei
Vrd keksima, keksiskelema, kekskelema, kekslema
kepsitama kepsita|ma, -da kõnnitama, käitama oost kepsitama Kse
kiisitama kiisitama Mär Hää Juu VJg; `kiisitamma Vai kassi kutsuma `kiisita kiiss kiiss `kassi`poigi Vai; ei tia kus se kaśs oo. küll ma kiisitasin, aga `kuśkilt ei tulnd Mär; pean teda kiisitama, siis ta tuleb ligemale Juu; tüdrukud kiisitasid `kaśsi VJg Vrd kiidsitämä, kiisutama
kipsitama kipsitama = kipsima1 Mar
kissitama1 kissi|tama Jäm Kaa Vll Aud Trm Plt/-śs-/, kiśsitämmä Urv Vas, (sa) kissität Nõo; `kissi|tämä Kuu, -tama Lüg IisR silmi vidutama, kissi ajama Mida sa `kortsutad oma nägo ja `kissitad `silmi Lüg; Ta oleks ilusamb, kui ta `silmi ei `kissitaks IisR; Kissitas ere `valguse kääs `silmi Jäm; järk päev, ei või `vastu `pääva vaadata - - pead kissitama Aud; Kissitab aga pealegi ja vahib pool vidukile Trm; kui `vasta `päikest `vaatad, siis kiśsitad `siĺmi Plt; Mes sä kissität silmi, käänä sälg päevä poole Nõo; Sa kissität ja pilutat `silmi nigu silmil midä vika oless Vas || `Kissitäb `ninda ku kass `kuore püttü nähess Kuu || kirtsutama Mi‿sa taast nõnast nii kiśsität Urv
kissitama2 `kissitama (-śsi-) kassi kutsuma `Kissita oma kaśs nüüd `siie IisR Vrd kissotama
koositama1 koosidama, -t- Hi koosi andma a.  laeva juhtima roolimees oiab `koosis, koosidab `laeva Käi; koosidab sihi järele [laeva] Phl b.  õigesse suunda juhatama või juhtima Jähi vöörud koosidama; Obusega kündas peab seda ühtepuhku koosidama, et see vagu käiks Emm; Ta koosidas mind seda teed minema Rei; vits `olle kεε, sellega sai [härga] vεhe koositud Phl || fig jöua nii `hulka [lapsi] nüid koosita ja vaadata Phl
koositama2 koositama lehma koos-hüüdega kutsuma koosidan lehmäd kodu Saa Vrd koosutama
kopsitama kopsitama VJg, `k- IisR kergelt kopsima Ole ia mies, `kopsita (pinni) minu vikkati ka IisR
kositama kositama kosja minema sie hakka tänavu kositama Kuu
kotsitama kotsitama õpetama Pha
kusitama kusitama R Sim Trm Kod Nõo; da-inf kuśsitada Trm
1. pissitama mia edi`otsa ütte lugu kusiti poti pääle, aga ta‿i kuse poti pääle; Ta kusitap last üü sehen mitu kõrda Nõo || Mida nüüd `jällä kusitad (nutad), `silmad kusised pias Jõh Vrd kusiskõlõma
2. sipelgamürki pritsima `Krusklased kusidid kohe `istujes maas `kintusi, nüüd kohe valutavad `kaua `aiga Kuu; `Veiksed punased sipelgad, kusitavad `ninda‿t IisR; sipelgad kusitavad `piale; Sipelgad käisid üle ihu ja kuśsitasid nii et küll sai; Paarile kõrrale lassin ennast sipelgapesas alasti sipelgatel kuśsitada Trm; obokusilased ei kusita inimess nõnna valusass kui ni̬i̬d punased Kod
3. röhitisi eritama `Jälle akkavad `sualed kusitama IisR; soolikad kusitavad, akkab suust vett `juoksma Sim
Vrd kusetama
kussitama1 kussitama Mar Ris; kuśsitama JMd Puh; `kussitamma Lüg; `kuussitama VNg „kuss-kuss“ ütlemisega a. last vaigistama, uinutama mene `lapsega `küöki, älä `kussita Lüg; ma kuśsitan last, et magama jääks JMd Vrd kussutama b.  loomi tõrjuma kanu peab `kuussitama VNg; mene kussita kanad ää Mar; kussita `lammad oraselt Ris
kussitama2 kuśsitama hum sööma siis me süämä, kuśsitama Kod
kõrsitama1 kõrsitama ader kõrsitab `viĺlä, ajab roho viĺlä siist `väĺlä KJn
kõrsitama2 kõrsitama Rõu; tud-part kõŕsitõt Har valmima lina om jo˽kõŕsitõt, ta pedi ennembi vällä˽`kakma Har; lina kõrsitõdass ärʔ, lina um kõrsitõt, ku tõmmaśs vereväss Rõu Vrd kõrsitumma
kõssitama kõśsitama Mär Tor Hää Juu VJg Kod Plt KJn Trv Puh, kõssi-, kõ̭śsitam(m)a Nõo San(-õmõ) V(-õmõ Krl); `kõssitama IisR; kössidama Rei; kõssitem(e) Hls Krk San; tgn kõssitei Hel
1. kõss-hüüdega (loomi) tõrjuma, eemale peletama `Kõssita kanad odrast `välja IisR; `lammid ja kanu saab kõśsitud Tor; mis ned kanad `kurja tegid, et sa neid taga aad ja kõśsitad Juu; kõsside kana viĺläst `vällä Krk; ma˽kõśsitõsi et kõśs kanna, kõśs, kõśs, kõśs San; Ka‿sa ei mõista˽siss kannu viĺlä päält ärä˽kõ̭śsitaʔ Har; kanno ka kõ̭ssitõtass Plv; kana˽käve˽mu˽`kaara, ma iks kõ̭śsidi noid kannu Vas
2. kussutama ma kõśsitan last magama VJg; `väiksit `latsi kõśsitadass Trv; kõsside laits magame Krk; last kõ̭ssitõdõss magalõ Krl; üsän hällüdi vai kõ̭śsidi last Har
Vrd kõssutama, küssitama
kõtsitama kõt́sitama Krl Har/kõ̭-/ Rõu kassi peletama Kõ̭tsida˽kaśs tarõst `väĺlä, lätt vi̬i̬l laua pääle söögi manuʔ Har || Naanõ naarataja tuu mehe kõrdsist välla, a kõtsitaja (riidleja) aja kõrtsi Krl Vrd kõtitama
kõõsitama kõõsitama kössitama `Vihma sadab, [karjane] kõõsitab kuh́ja `varjus Hää
käpsitama käpsitama kõpsides käima εε meelega leheb käpsites Khk
kärsitama kärsitama Kod(-ämä), käŕsitämmä Urv kärsitu olema; närveerima; kiirustama nigu ivake kärsitan, nii kõhe paha `õlla; tämä kärsitäs obesegä `tohtrile, `aśja eden, tõiss taga; kärsitäb ja suńnib `tõisi et `suasi rutem Kod; Mul süä `väega˽käŕsitäss, ei˽tiiä˽mis tulõ Urv Vrd kärsitellemä
käsitama käsitama Kos KJn, -ämä Kuu Juu Se
1. kasutama; käsitsema Kas sa oled käsitänd minu `kirvest; Eks `kinniste `silmiega `verku old `palju paremb käsitädä, ei mend tamps`silmäd `ninda segamine Kuu; Sii mõni kraavikaevja, ei mõista viil labidatki käsitada KJn
2. puutuma, katsuma midäs `läksid sidä käsitämä Kuu; kaess, võtt kätte, käsitäss pääle, śeto saa ai muido kaiaki, kui `käega kuḿp Se Vrd käsitlema
3. (käsitsi) töötama võta käsitädä nõnna et, kääd nii väsind nüid Juu; perenaene käsitab sial kedagi teha Kos
köksitama köksitama leotatud linapeosid püsti kuivama panema [ta] on `paergu väilal linu köksitamas Koe; kui linad tulevad leost `väĺla - - siis pärast köksitasse, pannasse nii`muodi `köksi VMr
kölsitama kölsitama sihitult aega viitma, logelema mis sa kölsidad sii, eks eb aka midagid tegema Khk
köpsitama köpsitama kõpsutama kui lapsele kiŋŋad `jalga pannasse, siis `εεtasse [et] kiŋŋad `akvad köpsitama Khk
kössitama kössitama Mar Kse Han Hää KJn, köśsi- Saa Jür VJg Trm; kössitämä Nõo Plv, köśsi- Juu Puh; `kössitama VNg IisR, -ämä Kuu Lüg Vai(-ämmä) kössutama; konutama mes sa siin `kössidäd Kuu; se `kössitab `nurkas VNg; Kaua sa kössitad, liikudes saad sooja Mar; Karjane oli läbimärg, mu‿gui kössitas puu all Han; ega sa `väĺla köśsitama tulnud, ikki `jooskma Saa; mis sa seäl `nurkas nüid köśsitäd Juu; Kössitäp nigu vana närbenu kartul Nõo; kohe (kuhu) tä `hindä kössitäss Plv || kössi tõmbuma Kaśs köśsitab enne [hüpet] nii maa ligi Jür
künsitama `künsitama Jõe Kuu/-ämä/ Vai kirvendama kui `tulla `külma käest tuppa, siis käed akkavad `künsitama Jõe; Küll nee `varbad ja `sormed sis `künsidid `talvel merel `käüess; ku sa `pistäd `külmitävä kää `oite `suoja vede, sie otta kääd `künsitämä Kuu; kovast käed `talvel künsitad, kui `külma on vottand Vai || küünistamaKuu Vrd künsimä, küüsitama2
küsitama küsitama Lüg IisR VJg Plt, -ämä Puh, küsütämä Kuu küsima, küsitlema veneläsed tulid külä, küsitasid kie tegi `jaanitule Lüg; Tahab `teisest midagi `tiada, siis akkab küsitama IisR; küsitama kohe järele kes sa oled VJg; küsitas üht ja küsitas teist, `keegi ei teand Plt
*küssitama küssi|dama Rei Phl, -tämä Rõu
1. kussutama küssitab münu lapsed tudu Phl Vrd küssutama
2. (loomi) tõrjuma; hirmutama ära küssida `lambud Rei; Küssitäge kannu `pindrõ päält ärʔ Rõu Vrd kõssitama, küssetama
küüsitama1 küüsit|ama VNg/`k-/ Muh/-üi-/, -ämä Khn, -eme Hls Krk
1. küünistama, kraapima oli `terve ao ää küüsitän Khn; kas küüsi käe katik Hls || fig küll om kõva maa ja `väike ein, kisu ja küüsite nõnda et sõrme otsa ja küüne valuse; näppege küüsitev Hls Vrd küüsistama
2. villu lahutama mõstan vanuve [villad] ärä, siss küüsitets lahes; villa tahav är küüsite Hls
Vrd küüdsitama
3. kalavastaliseks käima vabanikud köisid teistel küisitamas Muh Vrd küüsitlema
küüsitama2 küüsitama (-üi-) Kei JõeK Kad Iis, `küüsitam(m)a, -äm(m)ä R külmast kirvendama kääd `küüsitasivad, ja kui viel panid `suoja vette, seda `rohkemb viel akkasivad `küüsitama VNg; kui külm on ja `külmetäb, siis akkab `küüsitama, `jusku `pindusi täis Lüg; kääd küüsitavad `kangeste ku kümavalu akkab tagasi `andma Kei; ma valu läb küinte `sisse, siis küisitab JõeK; kui külma käes ole ja siis tuppa `suoja tule, siis suojas akkavad käed jalad küisitama, valu läheb `luuni Kad Vrd künsitama, küüslema, küütsitama1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur