[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

*kaksiline p kaksiliss paarislõngne kaksiliss kangass kua õlen kudonud, kaks `lõnga one tagumase niie piäl kõrvu ja kaks esimäse niie piäl kõrvu Kod Vrd kaksiklane
kass|ilvene, kass|ilves väiksem ilveseliik kaśsilvene `eeti `puusse läind, inimese `kaela kukutand Khk; kaśsilves olnd pisem kut uńtilves Jaa
keesiline keesi|line Hää, -lene Var Hää Juu
1. eri värvi keedest (korrutatud lõng) keesiline lõng, mis on ribulene, kahest kolmest kokku korutud Var; vahel koorutadi kaks `värmi kokku, si̬i̬ `oĺli keesilene lõng; riie on kah keesilene, ku koorutadu `lõngadest on Hää; teen keesilest sukka, koorutud lõng, teene teist `värvi; korra `tehti mestele `riideid keesilesest lõngast, punasest ja mustast ehk Juu || rahutu, kirev Keesiline elu `öeldaks küll vahel, ku ta `seuke kirju on, `mitme u̬u̬ `järgi käib Hää; Keesiline `öeldaks inimese `kohta kah, keśsi seuke kahe`kordne. Keesilisi inimesi mina ei saĺli Hää
2. teat muster keesilene kiri on nihuke täpilene nopitud kiri Juu
Vrd keediline, keesuline
kessiline kessi|line (-lene) a < kess1 `ämriku võrk o suur. kessilene, nagu kessi silmad; `sirbak oo `sõuke kessiline Muh
kosilane, kosiline kosila|ne Kuu spor S, L K(-le|ne Ris) spor T, -lai|ne VNg Vai, -li|ne spor M(-le|ne Krk), kõsila|ne Lüg Trm Kod, -lai|ne Iis Trm, g -se; kosila| V, -lõ| San Har, -lõ|ni Krl, g -sõ; pl kožiladsõ Lei
1. kosjas käija a.  kosija; peigmees `minnul oma kõsilane Lüg; kosilane kut `komvekk Mus; kosilane tuli, viina`lähkred olid ligi Tõs; kosilane, tema ju peidmi̬i̬s, annab `viina ja kihlasõrmust Hää; mina `võt́sin esimese kosilase `vastu ja elasin temaga surmani Kad; [tüdrukud] ei julenud `tarre `minnä, ei tunne kõsilass. niipali tuusid ärä, et kõsilane õli tõese külä poiśs Kod; kosilane tuleb, siis olid kellad obuse kaelas Ksi; tüdruk olli `leibä `kasten, olli kosiline tullu, tüdrukul olli nõnda ää mi̬i̬l, et `lõhkun levä puha mõhest `vällä; aralik peńk, kosilese peńk, `anti kosilesel `istu. ku‿ta maha läit́s, või `kaldume lei pääl, siss olli nätä, et sest (kosimisest) `asja ei saa Krk; käokirjät lennäss laane poole, sääld pu̬u̬ld `tulli siss kosilane Nõo; tu̬u̬st häüsälõvvast kah mõ̭ni kosilanõ vai asi Rõu; kosilasõ hõim lät́s `mõŕsa poolõ Vas; õgass kosilanõ esiʔ kunagiʔ `kośja õs lääʔ; Mõ̭nikõrd laulatamah `näivä˽`mõŕsa ja kosilanõ tõõnõtõist edimäst `kõrda; otsaʔ `pańti joʔ arʔ oma kosilasõgaʔ (tüdruk kihlati oma peigmehega); kosilasõ liud (kauss võiga pruudi juures pulmalauas; peigmees pistis siia serviti viis raha ja nende peale pani väiksema saia); kosilanõ istuss ka saja lavva takah uma livva man, a õi süüʔ; sõrmussit `tsuśkma, [seda mängu] `tüt́rik latsõ õks `mäńgvä, nuu `pandva `hińdäle kosilaìsi Se || fig (surmast) `oota, millal kosilane tuleb Vll; Liiva-Pi̬i̬dre om perämäne kosilane Räp b. pl kosija koos saatja(te)ga (hrl isamehega) kosilaised tulevad VNg; kosilased keivad tuisuse ilmaga, siis teised ep nää nende `jälgi Khk; kolmed kosilased köesid Muh; kosilased `lähtad tuppa küsima, kas noort `puula oo, kas saab `kaupa. siiss tihasse kosilastele `süia Mih; `tääle tulid tänä kosilased, tääl põle `enne kosilasi köin Tõs; kosilased keevad (käivad) kosimas; kosilased: `peimees, `peimehe isa ja üks sugulane Tor; neĺlabä `õhta `pühkisid tüdrukud ikke toa `puhtaks, et ehk tulevad täna kosilast Juu; kosilased tulid lauluga tuppa VJg; tal olli kosilise är käünu Krk; ja ku kosilase käesivä, siss kosilastele ka `anti, `kinda ehk talluka, ehk mes `anti Nõo; Nu˽ku `tüt́rikul oĺl külät `rõivõid tettü, siss võisõ rahugõ kosilõisi `u̬u̬taʔ Har; naańõ lask ku vars pää säläh, a olõ õi˽kosilaìsi `kohḱi nätäʔ Vas || pl kosjad kožiladsõ `d́uudasõ Lei
2. isamees; kosjasobitaja kui käe `anded olid, peigmehel oli kosilane ja pruudil oli kõrvatsenaine [kaasas] Var; kosilane oli `peigme poolt, köis `kosjas ligi, oli käemehes Tõs; kosilane oli isamees, kis `peigme `kosja viis; siis kosilane pakkus ruudile `viina, kui ruut viina `vastu võttis, oli kaup `valmis PJg; tu̬u̬ kosilanõ oĺl kas imä vai esä, kiä henele miniat vai umalõ pojalõ naist kosisi Har
kusilane kusila|ne KodT, g -se Hlj Khk Sim I(n -laane, -laene Kod; pl -laised Trm) Äks TMr sipelgas Siasta `metsas nii palju kusilassi Khk; kusilaane teeb õma pesä nagu kupitsa, `kõrge ja sile et vihim `sisse ei lähä; kusilaese vett `ańti lehmile, siis `suama `piimä ja ku̬u̬rt; ni̬i̬d o `lendäväd kusilased, neil o siiväd Kod; Kui suvel kusilased lendavad tuleb vihma MMg; kusilased on `väiksed, sipelgad on suured Äks
kõrsiline kõrsiline kesksuvel sündinud lambatallRõu Vrd kõrsik1
käsilane käsila|ne Jäm Khk Mar Hää, -lä|ne Kuu Mar Nõo, g -se; ppl käsilaisi Trm
1. abiline, käe-, käsualune `kilter oli kubja käsilane; `sakste käsilane Jäm; need oo `päilesed, peremes võtab eesele käsilasi Mar; käsilased raputasid räemed võrgudest `väĺla Hää; temä sai olema nonde varaste käsiläne, mes nu̬u̬ kässivä, toda temä `õkva tei Nõo
2. hv käepärane see on‿nda käsilane mool käde vötta; käsilane kirves Khk
käsiline käsili|ne Jõe Vai Khk Vll Muh Tõs Kad VJg Sim Iis M T(g -tse San) Räp Lut(g -dse), -le|ne Emm Mar Kad Plt, g -se
I. a
1. osav, oskaja sie on viel käsiline inimene, tieb tüöd VJg; laps akkab jo käsileseks `suama Plt
2. kätega tehtav tule `miule `tüöle, miul on vähäne käsilist tüöd Vai; `rätsepa amet o käsiline töö Muh
3. käepärane, tarvitatav üks on mo käsilise `kirve εε viind ning suure `seie toond; nääps üks marras söna, see pole paiguline, `tasku ikka käsilisem (harilikum) Khk
II. s
1. a. abiline, päeviline iga perel oli saun, sauna sees olid vabad naised, kutsuti neid `tööle, `üiti neid käsilesed Mar; Aga olid `jälle suurõd muad, oli `siokõsi käsilisi kua taris Khn; iidlastel oo [kalarannas] igal öhel üks käsilene, `räpvad `räimi Aud; käsilene `tuĺli `eina `niitma Tor; käsilesed `aitasid `võrkusi teha, said `räimi selle iist Hää || kiriku käsiline, kis alati kirikus köib, näid oo kolm tükki Tõs b. käskjalg `keisre tendsiku ja käsilise; temä om nindagu käsiline miul, nindagu sõna `ütlet, sõss om lännu Krk c. tunnistaja, käemeesPuh Räp
Vrd käeline
2. sõrmiline, klahv torupiĺli käsilesel on seitse `auku Saa; `veiksel lõõtsa`piĺlel om käsilise pääl või lahvi Pst; `sõrmige mängitse käsilise pääl, nagu pulk, kaits rida sõrme `auke sehen, egä sõrme jaos auk Hls Vrd käsilits
3. löömariist nukid on ead käsilised Jõe; sain aupinust ia käsilise kuertele Kad; mul oli aga ia käsiline, kui talle ühe `vianasin, ega teist `tahtki Sim
4. vikatilöe käepideNõo Kam Niitmise aigu oietas ää käega käsilisest kinni ja niidetässi, kura käega oietas vikati varrest kinni Nõo Vrd käsiläne
*käsiläne käsilä|ne g -se viaktilöe käepide tõesen käen om vikati lüsi, tõesen käen om käsiläne Nõo Vrd käsiline
*künsiline pl `künsilised küünistega (loomadest)Kuu Vrd küüneline1
küüsiline küüsili|ne VNg/`k-/ Khn Kod, küisili|ne Ans Muh, küüsile|ne VMr, küisile|ne Tõs Koe Kad, g -se
1. küün(is)tega kass on `küüsiline luom VNg; küüsilisi eläjid one, karu ja uńt one küüsiline, jänes ja rebäne, kõik oo küüsilised Kod || kalavastaline kellel võrgud `ollid, siis küisiline `aitas võrgud `juhtele aada; [kui] kalad peastet, siis akati küisilisi `üidma; `anti kamaluga küisilistele `räimi Muh
2. hang aganate tuulamiseks pühusid `aeti üles küisilisega Ans Vrd küüsik(as)1, küütsiline
3. jooneline, jutiline küisilene `muster; tä kudus ikke `sohkse küisilese kirjaga `kindu Tõs; küüsilist `kirja [sukad] Khn; küisilene kas Koe; sadu tuleb, küisilesed pived `taevas Kad || (kartulisort) ühed olid küüsilesed, ise olid `valged nigu `pöidlad pikad ja `auke täis VMr

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur