[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

kõrv1 kõrv hv L, K I Hls T V, kõru Pöi Muh LäEd Tõs Hää Saa Vil M T Lei, g kõrva; kõrv g `kõrva Lüg Jõh IisR; korv g `korva spor R(n `korva VNg Vai); kõrb g kõrba L Nis Rap; körv Jäm Kaa Pha Emm Käi Ris, köru Sa Rei Phl, g körva
1. a. kuulmiselund; (välis)kõrv `rüögib ja `karjub `korva `ääres Jõe; Sul `menned kohe `külmägä `korvad punaseks; Ei ma enämb tasast juttu `kuuleki, `korvad on neh luguss Kuu; silm ei nää ja korv ei `kuule Hlj; ta (nirk) on kerest `valge, `korvad on `mustad VNg; sie inimene `kuuleb ühe `kõrva puolt vaid, `tõise `kõrvaga ei `kuule; käredäst kisendäb, `kõrvist käib läbi; `kõrvad pää ligi, `ihne Lüg; `Kõrvad `uugavad viel `präiga sest mürinäst Jõh; `Jälle akkas `kõrvis tinistama IisR; miu `korva kivistä; küll miä `siule `vasta `korvi `andaksin Vai; kudri on `körvisitta lammas Khk; külm akkab `körvi Jaa; Kui sa oled ikka oma silmaga näind ja oma kõrvaga kuulnd, siis tead et on `õige Pöi; kõrudest soadika lõegati [juuksed] ää sedasi; kõrvad o lukkis, ma ei kuule Muh; Suu körvist saadik lahti (naerdes); on pεε `aige voi sedasi, siis vetab pohas körvad elisema Emm; körva seespool augu sees on trumm, väljabold saa `nähja end Käi; sool kaks `kõrba peäs jo, miks sa ei kuule Rid; mo eese kõrba kuuldes just `rääkis seda juttu; kiidetasse ikke, kui kõrb sedasi ulob, so suguvõsa `tahtvad ingeteno saha, piad `jälle jumalad palome Mar; vire tuul puhub kõrvust läbi; keedan soole ühü pläu üle `kõrvade Mär; va rumalad (inetud) sead, kõrbad `löńtis maas Vig; Ei sehukest assa põle mo kõru enne kuuln Han; kõrv `rääkis `mulle `vasta (kumises) ja irmus valu piäs Var; kõrbad ei kuule, aga silmad nägad küll Mih; sai `vastu `kõrvu, sai iä lopsu Tõs; võt́tis mind `kõrvõst `kińdi Khn; oĺlin kuu `aega `kõrvadega `arstimesel Vän; Kel suured kõrvad, si̬i̬ `öeldaks tark inimene oleva; Kel `väiksed kõrvad, oleva lühikse oimega Hää; kui sa tahad `koera sõbraks teha, siis süida teda kõrvade vahelt Saa; kõrv akkas mäda ja vett `joosma HMd; läegitan üle `kõrbade, löön sind jah Nis; putukal, kas temal on `kõrvu, kellega tema kuuleb; kõrvad kumisevad ja `uugavad; eks sa `kuula `kõrvega, mis sa kõhuga `kuulasid, kui ma `riäksin Juu; `ańdis mäda (mööda) `kõrvu `talle JMd; kui obune kõrva `suuruse tüki `päävas `leiba saab, siis `jäksab tüed teha JJn; käib kõrvust läbi külm, nää vilu tuul Ann; suurte `kõrvadega inimene on `elde Rak; tige obune lud́utab `kõrvi Sim; kilavad nõnna et kõrvist käib läbi Trm; `pańti müts ühe kõrva `piäle Kod; sala `aśja riagid ikke kõrva `sisse; kel kõrvad piast `kaugel, see kaua elab Lai; kas minu kõrvad piäväd `kuulma sedä KJn; kas sa ilma kõrvuta olet, ku sa ei kuule Trv; töbi `kõrvege lammas Pst; obene kuri, `tõmbap kõrva ligi pääd; `maarjapäväl keedets sia `kõrvu; `tõmba tal paaŕ lähkamit `mü̬ü̬dä `kõrvi Hls; kunass si̬i̬ siĺm nägemisest täis saa ja kõru `kuulmisest; ma teise kõrvage ei kuule, teise kõrva `kuulmine om är kadunu Krk; vanast tõmmati emärinnast `piimä `kõrva, ku kõru valut; siberigu, säberigu, mäe küĺle pääl kükitävä = kõrva; kärät́ nii kõvaste et, mul jäevä kõrva lukku; Kas sul kõrvu ei ole, ma röögi ja õegu - - sina ei kõssagi Nõo; kes soe mõtsan ärä tapap ja timäle (mõisnikule) kõrva veese, saasõ timä käest viis rubla Võn; kiŕk `kõrvuga tsiku ei taheta; Sõda om hirmus asi, jummaĺ angu˽kõrvaga kuulda, a ärgu˽`lasku siĺmil nätäʔ Urv; taal om kõrvuni suu `valla, alasi tä rü̬ü̬ḱ ja kõnõlõss Krl; ku kura kõrv aja `piĺli, siss üldäss et hääd juttu kuulõt Har; Naa˽vana˽kõrva˽mõista õi˽taad `vahtsõt muusikat umass võtta õiʔ; ei kuulõ, um kõrvuldaʔ Rõu; taa sööse ni ropost et, suu kõrvuni˽`väegaʔ, `mut́ku iiletäss inne Plv; ilma silmä nägemälläʔ ja kõrva `kuuldmallaʔ; ta perämädse sadamisega lei ma naa˽kõrva˽ka kińniʔ, no‿i˽kuulõ˽sukugiʔ Vas; kõrvust äi kuule, šiĺmist äi näe Lei; maʔ olõ `kõrvuga t́erve; käehn piät, aa näe eiʔ `hinnä man = kõrv Lut || teada(saamisest) sie on `ammugi `rahva `kõrvis ja suus Lüg; no see jutt `olle läin valitseja `kõrvu Aud; noordele `oĺli see jutt juba `kõrvi läinud Hää; jutt läks emäle `kõrvu Kod; naa ei oole miu `kõrvi pudunu, miu `kõrvi puha ulaten, ni̬i̬ kõnese Krk; miu kõrvust nigu oss kõnelnu tu̬u̬ naene, et temäl ka poig `väega uĺask Nõo || fig (saladuse ilmsikstulekust) Merel `silmäd, `metsäl `korvad Kuu; Igal pual on nägijuid ja `kuulajuid, `metsal `silmad, `seinal `kõrvad Jõh; nii pailu `körvi `kuulamas Khk; metsa `pöesal on körvad Vll; Ära valjusti rεεgi, seinal on körvad Emm; Pailu `lapsi, laiad kõrvad, pailu kuulevad, viivad selle jutu kõik `kaugel Hää; metsal kõrvad ja merel silmad Lai; seinäl silmä, mõtsal kõrva Krk; mõts `kõrvuga, väli `siĺmiga Har b. kuulmine, kuulmisvõime `Erkos `kõrvad pääs, mene kõhe tasa, aga ikke `ärkab; Tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti Lüg; tamal on üväd `korvad, tama `kuulo üväst Vai; mu köru pole ka väga `selge, vana inimese `kuulmine jääb vähemaks `jälle Mus; Köru ka nönda tüńts, ta‿p kuule ette änam mette kut ühtid Kaa; Sool on veel ea kõru, kõik sa veel ää kuuled; Saa vana `kõrva petta `öhti, ta kuuleb veel kõik mis toas räägitakse Pöi; tene kõru jäeb vähämas Var; mul on nii ead kõrvad, et kuulen kui kerp `põhku kuseb, põhud kõhisevad; kõrvad on tuhmiks läind, ei kuule Juu; oi sul om küll ergä kõrva, `ullemba vi̬i̬l ku `kassil Puh; täl om `väega eledä kõrva, ta kuulep kõ̭ik mes me siin kõneleme Nõo; Umma˽sul `vainlasõl ka‿ks jänese kõrvaʔ Rõu c. (fig, võrdlusi, ütlemisi jne) `Korvad ku kobrulehed; Sai `kirja, peräst oli `jüskü `korvist `taeva `tostetud (rõõmustas); Ku [kartulid] `kieväd, ne `varsi on `korvad `laialla pääss (koor lahti), ei ole `süüä midägi Kuu; `Kõrvad ku obak`siened pääs, `suured `kõrvad ja `paksud Lüg; `Suured `kõrvad nagu suppi `londrussel; `kõrvad `liikusivad, `nõnda õli ia miel; Kui vanal ajal nuarpaar tuli `kihlamast `vällä, siis vana `rahvas `üäldi, et `käisivad `kõrva veristamas, et nüüd on `kõrvad `lõhki; `Kõrvad sügälävad, sula tuleb Jõh; Mis sie `nuomimine tämale tieb, ta‿i `liiguta `kõrvigi; `kõrvad `laiad kui laba`kindad IisR; Keiki neid suuri juttusi oo nii pailu kuuldud, et körvad akavad juba mäda joosma Kaa; `Võtku silmast või kõrvast aga olgu `olla; Kõrvad `püsti kut `eeslil Pöi; Äi nεε sa seda naa kut sa äi nεε oma körvi; Pani sene omal körva taa (jättis meelde) Emm; sa valetad jo `nõnna et so kõrbad üsna `suitsevad Mar; Lappis juba noores ias kõrvad pia `alla (suri) Han; Mis sa ka seletad, sul kõrvad alles märjad (liiga noor) Tor; [kanga] Jeared nigu koera kõrvad, lotutavad Amb; kõrva veristaja (kosilane); Mina õlin poole kõrvaga ennemb ka ühtetõist kuuld; Poisike oli terane ja pani keik kõrva taha, mes ta vanematelt inimestelt `kuulis Trm; sial (karjas) pidid kõik kõrvad `kerged `oidma, vemmal kääs ja `ühtelugu muku litsu; kõrvad jooksevad sita vett [öeldi,] kui mõni `tüitas ühesuguse jutuga, teine ei taht enam kuulata Lai; mis silmist si̬i̬ meelest, mis kõrvust, si̬i̬ keelest Hel; tu̬u̬di surma sõnum, Juhan olna ka kõrva pää `alla pannu Puh; kaval mi̬i̬s, `tõmbap tõesel nii naha üle `kõrvu (veab alt), et arugi ei saa; Vaest vaga pinnitäss, aga süidläne ei tõsta kõrvagi (ei tee välja) Nõo; Tu̬u̬d raha näet sa nii sama veidu˽ku uḿmi `kõrvu Rõn; kõrva˽kulõhusõ jo väĺläʔ `säärtseid tühje jutte kullõldõn; kae, saʔ `viskat alasi mullõ `kõrvu (heidad ette) Har; Väigokõsõʔ kõrvaʔ, nigu lipsukõsõʔ; suurõʔ, laajaʔ kõrvaʔ - - nigu pangi vanguʔ; kõ̭õ̭ õ̭ks hi̬i̬dä kõrvole (näägutan) Se | (ükskõiksusest, mittekuulamisest) Jutt läks `korvast sise ja `toisest `välja Kuu; `Räegi `talle mis tahes, täma laseb sinu juttu `kõrvist `müöda IisR; sellel körvad `taskus; körvad kut oleks lapiti pεεs olad, ei kuule mitte Jäm; jo si mo körva taa jäänd on, ma pole seda mette `kuuland Khk; Keik nee suured köned ning jutud lähtvad ikka keik ühest körvast sisse, teisest välja Kaa; nõnna magasin, et mitte teine kõrv ei `kuulnud teist Kad; ma ei oole tat `mi̬i̬li `panden, om lännu kõrvast `sissi ja tõisest `vällä Krk; miul läits tu̬u̬ läbi `kõrvu Hel; tol ei ole üttegi `õiget juttu, lase ütest kõrvast `siśse, tõesest kõrvast `väĺlä Ran; Sa ka‿ks `kullõ miä üldäss, `istu õi˽`kõrvu pääl õiʔ Rõu | (löömisest, karistamisest) Sul vaja `kõrvad üles kütta, sa `muidu ei `kuula IisR; näh, tahab tulissi `körvi `saaja, va ül‿antu loom (poiss) Khk; Vana teind kohe kõrva üle Pöi; Vettis teisel körvad `püusse (noomis) Emm; Kui süda teise pääl täis on, äherdab `vaata `tõmman sul naha üle kõrvade Hää; kõrvad üless `lüia - - mõne süiteo eest Plt; sul om ta käperdämise mu̬u̬t kõgõh - - taa läbi sa lasõt üt́skõrra kõrva kuumass aiaʔ Se | (halvast meeleolust; norutundest) Miks sa täna nii `korvad `londuss oled Kuu; Ei akkand `miski kättä, `sõisas `kõrvad ludus Jõh; Oli oort näha et tömbas teine körvad lingu, äi es ole sellega nöua üht Kaa; Mihel köru lontis Emm; ära ole nagu mina olen, kõrv kikkis, teine `lońtis (järeleandlik) JJn; kes `vasta nina või `viltu sõnu saab, see läheb minema kõrvad `longus Sim; väsind oli, tuli `õhta kõrvad `lońtis Lai | (tähelepanust) Ma sis `oitegi teridin `korvi, et hüäst `kuulla Kuu; Eks `meie `poisikesed `kuuland ka `kõrvad kikkis Jõh; Ta on kole `uudisimulik, kui kedagi `räegi omavahel, siis täma `kõrvad kikkis `kuulab IisR; kuulab körvad kikkis äga kuulda pole midagid Khk; Ma kuulasi küll nönda et köru irkis Kaa; Aes köru kikki Emm; eks sää eese kõrbad `kuulma Mar; pane kõrv orgi `otsa ja `kuula siis, kui muidu ei kuule Vig; obone `kuulab kikkis kõrvu Juu; tulin ka oma `kõrvu teritama Plt; säe kõrva `kuulme, et na kuuleve siul Hls; piä kõrva `valla, ku ma sedä `asja seĺlate Hel; no ma jäi `õkva kikin kõrvun `kullema, et meh nä kõneliva Puh; penil kõrva `kiŕki, `kulless Kam | (nõutusest, kimbatusest) `korva `äärest `täüdü neu ottada Kuu; `kratsid `kõrva `äärest, kas küsid `kõrva `äärest nõu Lüg; küsib körva tagand nöu - - kis pεεd nakitseb kui midagid `asja on Khk; krat́sin kõrva takka, ehk sealt tuleb aru kätte, mis ma teen Juu; `ot́sis küintega kõrva tagast nõu Lai; ta ot́sib kõrva tagast iad nõu Plt; temä om ennast `sissi kõnelnu, sõ̭s ot́s kõrvast abi Krk
2. esemete (kõrva meenutav) osa a. peakatte kõrvalapp läkiläkil `käivad `korvad all Jõe; talvkübär sie on nahast, `kõrvid `külles Lüg; `kõrvadega ~ `kõrvidega müts Jõh; mehe tali müt́s - - tä vöib `körvadega ning ilma `körvasitta [olla] Khk; `talve olid karva mütsid jah, soead mütsid jah, tömmati körvad maha ja HMd; läkiläki, need on karused, kõrvad maas Hag; lahe müt́si kõrvad `alla Kod; kui oli soe aeg, siis `pańdi karbusse kõrvad pia`laele `kińni Lai; Võrumaa mestel olliva musta sammõtidsõ, `kõrvuga kübärä Nõo; mõnõl oĺl katõkõrvagõ˽küpäŕ San; `Tõmba luńdi kõrva `alla `täämbä om vällän `väega˽külm ilm Urv; lońtküpäŕ `kõrvogaʔ Se b. sang, käepide Ärä ole nii räbägäs, lohud `tassi `korvad `pessess ärä Kuu; pottil `sanga pääl ei käi, pottil on `kõrvad Lüg; `tuorvi `korvist `panna puu läbi ja `kanneda vettä Vai; pisine kapp `üiti kipuks - - köru oli taga Khk; Teine `katla saŋŋa köru tuli küljest lahti Kaa; egä keol, kapal kaant põlnd, sel oli kõrb naa pikk, et akasid käpuga kinni Vig; Vanni kõru tuleb ää parandada; Tassi kõru oo küĺlest ää läin Han; kibu - - kõrv `külges, üks laud oo teistest pikem, võtad `kõrvapidi jood Var; tassil ja toobil, kannul, `kõikel kõrvad Tõs; teine kõru on nurikul laiem ja teine `kitsam Saa; `enne taśsiti `toobrega `lehmele `suĺpi, kaks `kõrva `toobrel peas, puu oli `kõrvest läbi Juu; kruuś sie oli kivist, ühe kõrvaga, ikke üks kõrv VMr; kõrvaga kiedu pot́t VJg; `tuorvitel on kõrvad külles, augud sies Trm; kruusil kõrv küĺjess ärä; puu panged - - kõrvad küĺjen Kod; kapp kel üks kõrv küĺles oli; piima püt́id ned olid ilma `kõrvadeta Lai; kahe kõrvaga püt́id vi̬i̬ `tõstmese jäos KJn; nurmikul om kaaś pääl ja kõrva küllen Trv; vańn om loberik nõu, kõrva katsipidi; si̬i̬ pot́t om kate kõrvage Hls; sangaline `oĺli piḱk kõrvaga klaas Ran; käśk oĺl lavvakõisist tettü, üts lavvakõnõ oĺl piḱemb, tollõst sai `käśku kõrv Võn; `nüśku olliva `seatse sama nigu anumagi, kõrva küllen Rõn; [leiva] mõ̭hel oĺli˽kõrvaʔ kummangi otsan Har; panõʔ kaaś anomalõ `kõrvõ pääle Plv; `tu̬u̬ŕjal olli˽kõrvaʔ, kõrvust `aeti puu läbi, siss `tu̬u̬ga võt́i˽`säĺgä Vas; nüsikol kakõśs ar üt́s kõrv; `kõrvoga pada Se || fig Sita potil kõrvad `küĺges (inimene, käed puusas) Pöi; seesab kääd `taskus nagu kõrvadega pot́t Trm c. käepide vikatilöe küljesSan d. hark, näsa, pulk aisa `külges konks, aisa köru, `sönna keib `juhtme ots `kindi Khk; [puuvankri] ige kõrvad (rõugud), rõukpaku sehes olid need kõrvad Tõs; `aśpli kõrvad ja sarved; obaduse kõrv Kod; aeru tollari (tullid) om ni̬i̬ sama mis aerurauva või aerukõrva Pst e. kingapealse paelaaukudega nahklapp kiŋŋa küĺles olid körvad koest rihmad väädid läbi käisid Jäm; `kumbaskid pool `kinga `olli üks kõru, kõre `olli kõrva sehes ja paelaga `pandi pealt `kindi Muh f. pl auguga nahatükid voki lühipostide küljes, kuhu lühivarras sisse käib nahast kõrvad käevad [voki] posti `külgi, luhe oli seäl kõrvade `külgis Tõs; ma `lõika uut `nahka oki `kõŕvess, okil o kõrva lobevess kulunu Krk; nahk kõrvad olliva, mõnel `olli puust, aga nu̬u̬ larasiva väegä kõvaste kui kedrässivä Ran g. (reheahju kerise kõrval) Peerud `pandi ahju kõrva `pεεle `kuivama; Kass istus ahju kõrva pεεl Kaa
3. aas, silmusa. (jalatsil) `saapa `kõrvad on `sääre `külles, säält `tõmmetasse `jalga Jõh; `Kummalgi `paslil oli kaks `kõrva kahel puol, `kõrvad olivad `nüörist vai `rihmast; `Kamassi `kõrvad IisR; Ummikviisadel `paelu ei olnu, teised `oĺlid kõrvaviisad, vaat neil `oĺlid kõrvad, kust paelad läbi käisid Hää; [viisu] kõrvad jäävad mõlema `poole, kus pael läbi käib Pai; suvvale tetti kõrva, `külgi pääle tetti `täŕkme veedike suuremba, kost tu kõrvanahk läbi `panti Nõo; tsuvvakõrvaʔ piät iks küllält kõvast nahast olõma Kan; tsuvval omma `tsälḱmõʔ, a viižol aasaʔ, vai kõrvaʔ Se b. silmus võrgu nurkades ainad oo võrgu `pealmisest paelast `keertud, kõru oo aina `külges, see pistetse `juhtmest läbi Muh c. obadus, konks; võru, öös selp̀u kööve lönk `pandi [vankri] `karssa körva taa `kinni ning siis tömmeti kövast `pεεle; kurnal oli kolm `körva (~ `aasa), ega körva sihes oli pael, pailad kεisid koogu kailas Khk; Raŋŋi köru, nendel raŋŋidel [oli] - - sääma külje raŋŋipuu sehes sörme jämune raud aas, missest väuroom läbi keis Kaa; [käsikivi] vitsa `külges oo kõru (rõngas), käsipuu ots o seal sihes Muh; `kanga kõrvad [esimese samba küljes] o rauast, `sinna käib rimp̀oom `sisse Aud; [vankri] redelte küĺlen om kõrva - - ravvast kõrva iki, mud́u redele joosev päält ärä Krk; külvi anum - - minul `olli ümärik, õhuksest aava lavvast, `rõivast kõru veere küĺlen; tellete i̬i̬n otsan `olli rindpuu, tu̬u̬ susati `kõrvu `sisse Ran; sarjal om kõrva küĺlen ja vang pääl, kõrvust om köüds läbi, kõrvast oidass `kinni ja sarjatass Ote; mul omma väidse kõrvaʔ (metallvõru noapea ümber) needist vallalõ `tulluʔ Har; sedolga kõrvaʔ oma˽kah rihma `pandmise jaoss Räp
4. külgpuu redemi `korvad on koverad; `kresla `korvad, nie mida `korvale tulevad, `kresla `külles, nie on `korvad; mei `ütsima `kaŋŋaspu `korvad, no nie kahel puol `korvas olivad VNg; eks redeli `kõrvapuud õle redeli `kõrvad Lüg; [ankru] piĺl jooseb pilli `körvade vahel `ümber Mus; niie kõrvad (pöörad) Pär; üks kiaŕbu kõrva vahe `ongi sein, kiaŕbu kõrva `kohta tehakse `nõega või `süega seina mäŕk; kiaŕbudel on neli `kõrva, tulevad ülevalt `alla Kad; lina maśsina kõrv (küljelaud) Kod; vanast voki kõrvad (lühipostid), noil `olli kah `treitud nupstükid otsan Ran Vrd kõrva|puud, kõrvas|puud
5. lõimelõnga arvestusühik Üks kõrv on kaks `niiditükki, `milles on `kummaski kaks`kümmend kaks `võrget ja sie `annab `kanga pikkust juo `kümme `küinart Lüg; meil õlid lu̬u̬puud, nelitõisskümme küünärt pitkäd lu̬u̬puud. kaks aenokess `kõrva läks `seinä, ku kakstõisskümme `kõrva oli, siis kuus `seinä [kangast] Kod
6. lõikeraud a. adral lipet käis `sahkade `piale, si̬i̬ `keeras mulla kõrvale. lipeti raual õlid kaks `kõrva, mis oisivad `kińni sial saha pial, sepad tagusivad need kõrvad Trm; kõrv õli saha `külge `taotud, õli õhuke ravva lipat́s, kõrv `lõikas kamara `kat́ki Kod; kütüse künnü adral om ahere esi `mu̬u̬du, `lõikamise kõrva küllen Krk; kõrv käänd maad kohõ vaia Lut b. labidal `turba `lapju `olli su̬u̬nravvaga soonitu ja tol `lapjul `olli tõese poole pääl kõru küĺlen Nõo c. puuril `kiämre kõrv; puuril one teräv kõrv eden, kellega `lõikab Kod
7. kärg, kärjeviilKrl Har Räp Se kõrv kinni liimat päält, mesi sisen Krl; mehidse kupaʔ, säl om sada tükkü üte kõrva seeh; kõrva `lõikat, säntse pala; vaha kõrv, tuud `kõrva lõigatass, kõ̭iḱ kõrv lõigatass `maahha; kõrvaʔ ni vahakupaʔ; kimalaisil kõrv Se
8. heledad horisontaaljooned kummalgi pool päikest päävä kõrvaʔ nigu tulba katõl puul `päivä, `näütäse `vihma; pääväl omma kõrvaʔ ja pööräʔ, `tõisi `ilmu saa; päävä kõrvaʔ üĺdäs õks `vasta `ilmu; ommaʔ nikuʔ vikahtkaari otsaʔ Se
9. südameklapp `surne südäme `kõrvad `kuulevad keriku `kella äält, kui `kella `lüässe Lüg; Kui `surne kell lüäb siis `surne südämä `kõrvad `liiguvad Jõh; `kõikel oo südäme kõrvad, loomal ja eks inimeselgi; kõru ikke, auk lähäb `sisse, lõegatse `tapmese `aegas ää Tõs; südämel on kõrvad, ni̬i̬d `lü̬ü̬mä vere `käimä; si̬i̬ `piämä vere pump õlema; kui minu vanemad tapid `lu̬u̬mi ja minä kua õlen kõrvad ärä lõeganud Kod; loomal on südame kõrvad `veiksed latakad, need visatasse minema Lai; ni̬i̬ `süäme kõrva lasev läbi mao `luhti Hls; võtan `süäme kõrva ärä, mud́u ta (loom) kuulep kiḱk, tunnep äräde, mis ta lihage tetäss; ku inimene vihane om, sõ̭ss ütelts `süämekõrva olevet `püstü Krk
10. taimenimetustes liitsõna järelkomponendina Ls hiire|kõrv, kadaka|kõrv, kitse|kõrv, maa|kõrv, metsa|kõrv, põllu|kõrv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur