[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

karvane karva|ne g -se Mus Pöi Muh L(karbane) K I Hls, g -tse Kõp Vil M T; -nõ Võn V, g -dsõ, -tsõ(`karva| Har, -n Lei, g karvadsõ); `karva|ne g -se R a < karv
1. a. karvadega (kaetud) piu täis `paljast, `küünar `karvast = viht Jõe; sile `pistab ja `karvane `mölletäb = käsi ja kinnas Lüg; Päält `karvane, siest `karvane, üheksa `süldä `ümbert `karvane = heinakuhi; `Karvane nagu `siili ema `põõsa taga Jõh; `karva`marjad on `karvased Vai; karul o ea karvane kasukas Hag; karvane nagu Eesav Juu; mädä takune lõim, karvane ku aokubu Kod; suur karvane koer. pika karvaga Pal; karvased siared Lai; `piḱse peni om serätse karvatse ussikse Nõo; karvane kask (kasukas) San; karvatsõide `jalguga kikass Har; vahelikuʔ omma sääntse vahadsõʔ, päält karvadsõ; karvanõ ku vana tühi Se; karvanõ lihm, pikä karvaga Lut; karvased marjad karusmarjadVNg Kod Vil M V vana karvatsi `marju põle enä `kuskil, allisse läksid Vil; karvatse marja puhmass Hel b. sassis, turris; ebatasane pää on `ninda `karvane, `pampalas puha Lüg; mõni puu kohe üsku `sambla nuuśtik, karvane Amb; kaare jääb karvaseks, viirud jäävad vahele Sim; kuiv ja karvane rükis, ei seesä akin Kod; kiiss om `seante karvane, suur arjuss seĺlä pääl Krk || konarik moa on vahel karvane ja kare, kui külmetama akkab Juu c. fig rikas, jõukas egä kaik `karvasemaks `muutu, et `vaesi piab ka ige olema; `Künsib küll, aga egä `sendä `karvasemmaks saa Kuu; Näe juba vähe karvasem kui teised, kohe käib pea püsti, ei näe ninagi pähe Trm d. karm, tige Karvane mees nende `tööleste `vastu Pöi; Libedi `lambi (sõbralikke olendeid) mahub pailu `ühte `lauta, karvasi (riiakaid) mitte `kahtegi Hää; küll on aga tige ja karvane Juu; Keeris omal karvase külje väljapoole (hakkas kurjustama) Emme. fig Kodu-kasvand ja karvane (kitsa silmaringiga inimene) Emm | karvase (~ pitkä) näppegä (varas) Kod
2. -karvaline, -värviline, värviga kulukarvane uss Käi
Vrd karune, karvak, karvakas
kõrvane kõrva|ne Pöi Muh L(-rb- Mar Vän) spor Ha , TaPõ Plt Kõp Puh, körva|ne Sa Emm, `korva|ne Jõe Kuu VNg Vai, `kõrva|ne Lüg, g -se; kõrva|ne g -tse Kse Khn/-õ/ PJg Rap KJn
1. põhitoidu lisa, hrl leivakõrvane silk on `leiva `korvane, `olgu mis tahes süök voib `olla `teise `korvane Jõe; ei sel ole `leibä egä `leivä `korvast Kuu; `ansi pudeliga `piimä `leivä `korvasest Vai; kala ikka `tuhli körvane Khk; Pole mul mette muud kut paĺlas leib renni peele panna, körvast pole mette midagid Kaa; Merest sai leva kõrvase ikka Pöi; Trambi körvaseks `tooda piimapütiga `piima Emm; aganane leib ja apud silgud kõrvatsess Kse; liha leba kõrvane Tor; nüid söövad `leiba ja liha ja kardulast ja `rüipavad `piima `peäle, ega `enne `kahte kõrvast `tohtind `süia Juu; tä õt́sib naesele `leibä ja kõrvass Kod; ei ole midagi kõrvast võtta, paĺlas leib Äks; mis `vaesel kõrvast, eks leib ja vesi ole, kasta leevatükk soola `sisse, larbi vett `piale Plt Vrd körune
2. a. pruudi abiline pulmas; pruuttüdruk keige suurem sugulane tüdruk oli körvaseks; körvane `aitas `pruuti vakka teha, üks kolm nädalid oli `pruuti abis Khk; körvane käis ruudi `järge kirikus; kui pruut laua taa `istus, körvane `istus `körva Mus; omingu kui üles `töusti, siis oli körvane pruudi `körvas, kes pruudi `riide `aitas Jaa; Ma ole ise ruudi kõrvaseks olnd; Kõrvane oli alati ruudi `seltsis - - `laudas `istus ruudi `kõrvas Pöi; kõrvatseid ehk pruut́ tüdrukuid pidi niisama paĺlu olema kui peiu `poissa Rap || kaasanaineKär Vrd kõrvatsenaine, kõrvuline1 b. abiline, paariline noorem obu on ikka vanama körvane Khk; ma sai kaks jagu, mul `olli kõrvane koa Muh; kõrvane oli kaŕjussel abin Kod c. abikaasa tä kõrbane `võeti ää (suri) Mar; kõrvane kadun, kõrvane suri ää, ole üksi Tõs; kõrvane oo naene, kis mehel oo; mo kõrvane jo surnd, surm viis kõrvatse ää PJg; üksi oled või kõrvast ka on Hää
3. soast ülejäänud lõimelõngad Siis oli kaŋŋas pailu lai `loodud kui suga `võtmise `aegu kõrvane `ääre jähi; Kõrvane keriti siis äe, kui kaŋŋas moha tuli Pöi; siis jääb kõrvane `kõrva, kui kearib ja suga on `kitsam Amb Vrd kõrvaldane, kõrvandane, kõrvas2
Vrd kõrvaline
4. pl tugipuu kõrvased turgatasse `vankri `kartsa vahele (heinte, hagude veol) Mar Vrd kõrvapuu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur