[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

karune1 a karu|ne g -se Jõh S(-o- Hi) L(-o- LNg Mih), spor K(-o- Ris) Kod Hls Krk; g -sse Khk, -tse Muh Han Mih Krk; -nõ g -tsõ Khn
1. a. karvane, karvadega (udemete, sulgede, ogadega jne) kaetud või varustatud niid on suured karused kraed, palitutel ja meeste jökkidel ka Jäm; karuse `jalgega kana (suled jalgadel); köige karusem kala on üljes Khk; Kellel karused käed on, see pidi rikas inimene olema Pöi; suur karune abe oo; karutset pidi kasukas; Sile läheb karuse `sisse = käsi läheb `kinda; aa arud laiali, kihuta karune vahele = obune pannakse `vankri ette Muh; sa oled karune kut kuuse türu Emm; [merehärg] nii karune ku egavene patakas Rid; karune koer; karune kael Mar; kus sa lähäd selle karuse lõuaga Mär; `estess oo lina karune (kui lemmed küljes) Vig; Libe pistab karust = kinda kättepanemine Han; tõhk on karune loom Var; ei ruogiss neid ää, oma karust abõt Khn; karost tikerbärid Ris; karusest `välja püöratud kasukas VJg; kes karune, sel ää mesilinnu õńn Hls; suu puha karune, suu kiḱk `karvi täis; küünär karust, peotäüs paĺlast = viht Krk; karuseks tõmbama kaśs tömmab ennast karuseks koera kohe (ajab karvad turri); kana luksub, tömmab karuseks ennast Khk; karused marjad karusmarjadLih Aud Pär PJg Tor Saa SJn karused marjad ette magusad Tor || sassis, segamini karune pεε; nii karune, sa jo `karvade sihes `kasvand Khk || s karune koer (euf hülge- ja kalapüügil) Rei || (kirumine) ossa vana karune küll VJg b. fig (jõukusest) Tuulingu `möldrid olid oma elamisega teiste sias ikka püsut karusemad küll Pöi; Mees läks järjesd karusemags Emm; ta tegiśs mu `puhtess ja `palless, ess jätä mul karust `jalga ka änäp Krk
2. a. krobeline, ebatasane; kare, karm keelika kivi, `kurdlik, karune pöllu pεεl; karune riie `vastu ihu Jäm; ööveldamata laavad on karused; tee on nii karune kut käristi; `raśsviil (raspel), suur karune puu viil Khk; [kui leotamata] viid `kuivama, leha võtab sure karuse korra `pεεle Kär; ihna käi, karune köva käi; karune jää kui lainetuse `järgi `kinni külmand Pha; Käed on nii karused ja `karpas Pöi; kinel nee [rubid] olid, senel jähi näunahk karuseks Emm; karp on karune koor puu `ümber Käi; nõelutud särgid oo koa karused Mar; need oo `seoksed `pissed karutsed ja jässakad, `seoksed männasagarad, `seoksed `pissed männad Mih; [kui] `viltsed lõngad laud olid et venisid, sis raputadi `tuhka `peale, sis tegi need karusemasse PJg; karune tee; viisk ei ole libe, on karusem `käia Vän; karune lõng on jumsuline Kos b. jäme, kore, aganane, lustene [kui on] `lustjane vili, siis karune ning kesine leib Jäm; pudru olnd nii karune, teind `perse kibeks Khk; `pooldid oli ju nende aganatega segamine se jahud - - sõtkuti jälle senna [leiva] `sisse siis neid karusid jahusid Pöi; leib oo tänägune üsnä karone, see on va `luśtene leib Mar; kui kied `sisse `jäävad, siis `tievad leiva karuseks Ris c. ebaühtlaselt, korratult tüükaline, kõrreline labu ots on ka karune veel Khk; põld ühna karune rohuga Muh; igavene karone maa jääb taha kui nüri vigat; karune niit Rei; kui vikat nüri on, jääb karune niit Juu; küll on karune eenäm, alvass aetud (niidetud), eenäkõrred lipendäväd Kod || karune pea kangaspuude sakkepeaVll
3. fig (halvast ilmast, tormisest merest) ilm leheb nii karuseks, sedavisi `eetasse, kui piline ning nii `kange tuul on Khk; Akkab siit `lõuna alt `lõõtsuma `jälle, on nii suur paks karune, `varsti on tuul toŕm käe; Meri oli juba `õhta nii suur must ja karune (kohises, lainetas), `ongi tuul toŕm käe Pöi; Kui akab tuuleviru tegema, siis akab veepind virvendama ja lεheb karuseks Emm; ilm nönna karone ja segane Ris; `tuiskab ja sajab, täna on karune ilm Kei
4. fig tige, kuri keris karuse külje välja (rahulik inimene muutus kurjaks) Emm; naene oo enni nii sile ja lipe, aga päräst oo naa karune et Vig; Oli päris karune ja okki täis, oli paha naise `vastu Han; on sie inime üks karune luom ikka, kui ta teise `vastu pahane on VJg
5. kärisev, kare, kähisev (hääl, kurk) kurk `aige, sellepärast ääl nii karune Khk; see meil naa karu ~ karuse äälega kukk, akkab `laulma `söukse suure läre äälega Vll; harak teeb karust hääld Phl; siu kurk ka karune, kurgu karutsess tõmmanu Krk
6. jäme, labane, sündsusetu (sõnadest) paigal ajab karussi sönu suust `välja (vandumisest) Khk; karune söna, ära seda `ütle Phl
7. -karva, -värviline suubid isastel `eeti allid olad, lammaskarused allid; kahe karune aeg (videviku või koiduvalguse aeg) Jäm
Vrd karvane, karu5
karune2 s karune Muh, -o- Mar karusepäev `enni ikke `ööti - - jaen võtab püti, karone võtab kaks, ja kui oleb `tulle, siis võtte `oopis ää piima Mar Vrd karus3
karune3 a karune mets, paks mets, kus asuvad karud sies VJg
koorunekoorus1
kurune kurune kooruke leva kurune Käi Vrd kuruke
kõdrune kõdrune kaunarikas Täo om kõdrune uba Hls Vrd kõdrinõ
kõrunekõrgune
käärune käärune Pöi, ḱääronõ Se kääruline `Kangest `sõuke kivine ja käärune mere rand Pöi; ḱääronõ ti̬i̬, püsü‿i regi paigah, sääne `kaldõnõ, sinnä˽keeruss `ümbre Se
körune köru|ne g -se Jäm Khk Rei leivakõrvane Kala oo tuhli ning lεεva körune, kut lihagid Khk; Pole seda köruse `kraami na `palju `ühtid Rei Vrd kõrvuline1, körus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur