[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–35. vihik (a–päevätuss)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kortsik kortsi|k JMd VJg/-ŕ-/ Sim Iis Kod Ksi Lai, korsi|k Jür Koe spor TaPõ(-ŕ-), Plt, korssi|k Lai Plt, g -ku; pl `kortsigud Kuu
1. lai kroogitud või volditud seelik mis kurjamu korsikud nied on (öeld pilkavalt) Jür; `enne `üitsid `iestlased `ühte `seĺtsi saksa `riideid kortsikuteks, kus olid suured kortsud sies JMd; mõnel oli ka õmblemata korsik (kangatükk keerutatud ümber keha ja vöö peal) Trm; mul va takune korsik seĺlas; `mitme siiluline korsik; vanal inimestel seeliku nime ei old, iki korsik; sinu korsikusse läks pailu `lõnga Plt Vrd körtsik || vana kortsunud rõivas `viska se kortsik `nurka ja pane uus `seĺga Sim
2. krooge kleidi sabas on koŕtsikud. jakkidel olid vanast kua koŕtsikud all VJg
3. õli üks kortsik („kortsudega“) kleit seljas Iis

körtsik körtsi|k Saa Trv TMr, g -ku Tür VlPõ(-ŕ-) Puh/-ŕ-/; `körtsi|k IisR, kördsi|k Nõo, g -ku; körssi|k Pal Pil Kõp Vil, g -ku SJn; körsi|k Muh Juu Sim MMg, g -ku Tor Koe Plt VlPõ(-ŕ-), -ke, -kä Kod kroogitud seelik tüdruku körsik Koe; va löhmakas inime, vata kudas tal körsik seĺlas on Sim; ei mina nisokeisi köŕsikid küll ei ti̬i̬, mina ti̬i̬n lageda (kroogeteta); körsikäd one peris undrukad Kod; küll `oĺli körsiku `kaltus must teeśel; Mul `oĺli punane körtsik ja must nü̬ü̬r [all ääres] KJn; körtsiku äär `oĺli päris `maani SJn; Ku me noored oĺlime, siss `oĺli `päälmise körsiku all ikki kaks alus körsikud; körtsiku saba Vil; omakoet körtsik Trv; `muĺkel `olli kördsik, aga miul `olli `uńdrik Nõo || pej odav asi - - va körsik `seĺgas Juu Vrd kortsik, kördik1, kört1