[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

-kaarts Ls käekaarts
karts1 karts mütsKra Vrd kartus2
karts2karnits
karts(as) karts g kartsa Phl Mär spor K I, g kardsa Rõu Se, ill `kartsa Jõe Käi, -sse Mar, in -s Khn, g karts|i Khk Vll Juu(hv karsa), ill `kartsi Rei, g -u Tõs VJg Kod KJn Võn Ote Plv Vas Se(ill `kartso), g kards|u Nõo Kan Vas, g -o Räp; kartsas g `kartsa Vll Saa SJn, g kartsa Khk; `karts|as Kuu g -a VNg(-us g -use) Jõh; n, g `karts|a, -u, -o Vai kartser, kong lühiajaliseks karistuse kandmiseks `juobuned `viia `kartsa Vai; roodumeeste vaŋŋikoht on karts, pannasse `kartsi `kinni Khk; Mia jääsi iljaks ning `jõssi sellepäräst kolm `päävä `kartsas (sõjaväes) Khn; soldadid `pańdi `kartsi nõnna mõneks päevaks Juu; inime panna `kartsu `kińni kuńni kohus tuleb VJg; valla karts KJn; vii leevä pääl ommavaʔ kartsuh, `nuuti ka saavaʔ vahepääl; `kartso pandass üt́sikolt, a türm om hulganeʔ siseh Se Vrd kartser
kirts1 kirts Pöi JMd on Vana koer, perse teeb kirts ja kirts Pöi || fig kiiresti sie läheb tema kää üks kirts ja kärts JMd
kirts2kirs1
kirts3kirss1
korts1 korts g kortsu Khk Pöi San Har, kor(t)su spor L K(-o), IPõ, `kortsu spor R(-o), kordsu Krl spor VId(-o)
1. (naha-, riide)korts, krimps, vaoke Paremb korts `kinges, kui vill `varbass (soovitus avarate jalanõude kandmiseks) Kuu; Suu `ümbär `kortsod, `nindagu kottisuu `kinni `siutu Lüg; vanal inimesel kortsud `palges Khk; See riie oo naa kortsa täis vajund, tarvis ära riikida PJg; Kortsu˛unik - - [nägu] vanaduse pärast `kortsus Hää; siis ruĺliti ja vaaliti teda (linast kangast) et ta `sirgest läks, muidu on korsud sies VMr; kana`varbad on näu pial, need on ka nigu vekesed korsud Sim; tal põle vi̬i̬l `ühte `kortsogi näos KJn; `kortse ja `voĺte täüs kikk San; sa olõt halvastõ `triikinüʔ, rät́il omma kortsu˽`sisse jäänüʔ Har Vrd kurts, körts
2. madal volt, kurd, krooge korts`juńlased oo `Kirbla kiriku `ümruses. neil oli `enne `seoksed `kordudega või `kortsudega kuued Aud; kortsu `käistega säŕk Tor; `ühte `seĺtsi saksa `riideid [hüüti] kortsikuteks, kus olid suured kortsud sies JMd; [kuuel] kortsud `puusade pial, teine teise puusa pial Lai; [hea kingsepp] aeas ilusti [saabastel] sääred `väĺlä ja - - ilusti kortsud sinnä `sisse ja KJn
3. lõhe leivakoorikus, sellise lõhega leivatükk leeväle um kordso˽`sisse `võtnuʔ Plv; ańd mullõ si̬i̬ lahenu kordso, leevä muru ańd Räp
korts2 korts g kortsa Mar Kse, kortsu Kse, korssa Mar
1. kokkuriisutud põhuvall (pahmamisel); heinavaal ja siis need `sassed ja `kõlkad `aeti rihäga kokko nagu einä kaar. see `üiti korts; kui üks korts oli `tehtud, siis rähägä riisoti ää need `kõlkad ja `viidi latto. siis pahmas `pöördi `ümber puu`angega. sedäsi meto `korda `võeti pealt ja `tehti `kortsa Mar; [hein] tõmmati `kortsa. ma läksi `tõmmasi kortsad `valmis oburähäga Kse
2. vorst meil akati `kortsi tegema; korssa nahk (soolikas) Mar; mis‿sa sii teed nagu va korts maas (öeld koerale); laisk nagu va venind korts Kse
korts3 korts Hel, g kortsu Mih Saa lõõtspill, harmoonika mõnel oli jälle kortspiĺl, nagu `üetasse `tõmma `kortsu koa Mih; `simmanis mängiti `kortsu Saa Vrd kortspill
korts4 ku lehm täüs om, siss õõruts, akkas koriseme ~ `kortsi (korinal gaasi) `laskme Krk
korts5 deskr lehm täüs om, siss õõruts, akkas koriseme - - korts ja korts; ku `pouslak juba sügävelt sehen om - - siis [hobune] köhi ku korts ja korts Krk
kurts kurts Rei Han, g kurtsu Jäm Khk Vll; kurss g kursu Rei korts `riidel kurts sihes, kurtsud sihes Jäm; püksid olid paĺjas kurtsu lasu Khk; Ennem olgu viĺl `varvas kui kurts `kandas (pigem olgu jalats väike kui liiga avar) Han
kõrts kõrts g kõrtsi Mar(-ssi) Muh, `kõrtsi Lüg Jõh Lai, kõrsi Muh spor KPõ, Plt Pil, kõrtsu (-o Kul) ViK Äks, kõrsu Mär Ha; n, g `kõrtsi Trm; kõŕts Pee, g kõrtsi Pöi spor L(--), Kad Iis KJn SJn Vil Trv Pst Hls Kam Ote, kõrsi Tõs Khn(-ssi) Aud/-ssi/ , kõŕsi JMd Äks Plt Pil, kõrdsi Krk Hel T(-- Võn), kõŕdsi San V(g kõ̭ŕdži Lei); n, g kõŕtsi Kod; körts g körtsi Hi, körsi Pöi, körtsu Jäm Emm Ris HMd(-ssu); köŕts g körtsi Jäm Khk Kaa Vll; korts g `kortsi Kuu Hlj VNg Vai(n `kortsi) endisaegne joogi- ja söögimaja, kooskäimiskoht, teeliste peatus- ja ööbimispaik `kortsid olid tie `ääres, igas `kortsis oli `eini ja `kaeru Vai; koes oli kirk, sääl oli köŕts ka, koes oli `möisa, sääl oli köŕts värava ees Khk; Me oleme nüd Jüriga päris ühes körtsis (ühesuguses olukorras), kummagil kolm last; Äga meitel sii pole körtsi oov, et igamees muudkut tuleb aga sisse Kaa; elasime küll körtsi ääre all (naabruses) Vll; Kõrtsisi neid oli kõik tee ääred täis, ega `mõisa `järge oli kõŕts Pöi; `mihklibe `olli vanal aal õte suur püha, `tehti õlled ja `köidi `kõrtsis Muh; ta‿p seisa majal kut `körtsis Rei; vanasti `olla `kõrtsusi `tihti olnd, siis noored `olla `tantsimas käind `kõrtsus Mär; Kus mägi, sial mõisa, kus küngas, sial kõŕts Han; ennevanast `oĺli kõŕts, `mińdi `maarjapuna `ju̬u̬ma Vän; sul põle sugugi `oidu pääs, ku sa lakud järjest kõrtsis Saa; körtsud olid ned üö maea kohad, obuse `puhke kohad Ris; [korrapidaja] tuln körtsu `sisse, akan `riidlema - - pekst teesed körssust `väĺla HMd; laenetab kõik enese varanduse ää, ei tule kõrsust koeo, laenetab sial Nis; `kõrtsus `tehti kõrtsu `traĺli, `joonud mehed `traĺlisid; oh sa kurk kus sa kuue panid, oh sa kõri kus sa kasuka panid? [vastus:] `Vaeda `kõrtsus varna `otsas; käisid `linnes, käisid pääva `otsa `ühte kõrsu vahet Juu; kõrsid olid ullud küll, mõni mies ei `tuldki koju, `seisis kõrsis ja jõi Amb; ta lakub päävad `otsa `kõrtsis JMd; talve `õhtal siis sai kõŕtsis `käidud - - nesusel täht`õhtatel `küinlabä ja `vastla aeal Kad; `vastlapääväl läksid `kõŕtsi, õśsid `viina, siis tuleb vihimä linadele Kod; kel pikem tee `käia, eks see old `kõrtsis ööd, obuse aeas reia `alla; `kõrtsi ruum oli soe, `sinna `toodi õled `sisse, sial magasivad Lai; oĺli `mõisa siiss ka kõŕts Vil; suur kõŕts olli, saksa tuba ja leti kammer, si̬i̬ kost `viina `müüti; üte otsage (ühe rehealusega) kõŕts, kate otsage kõŕts Krk; peremihe `teĺsive kõrdsi man `ti̬i̬ńdre Hel; kui obesega pikembät ti̬i̬d käesid, siss said kõrdsi man obõst `sü̬ü̬tä ja `ju̬u̬ta ja esi said kah `lämmäle; rahata `kõŕtsi ehk vihata `sanna, t‿om üits Ran; õdagu `minti joba `laadele ärä, kõ̭ik kõrdsi, mes ti̬i̬veren, kõ̭ik `ju̬u̬di läbi Puh; ma‿le tedä tühjän kõrdsin ja tävven `keŕkun `kitnu; vanast `tu̬u̬di `kõrtsi vaadiga õlut, toobiga `müidi sääld vaadist Nõo; maal oĺl kõŕts, liinan `oĺli˽jäl˽suurõ˽`trahteri San; Kõrdsin kõnõldass a kerikun kullõldõss Krl; kõrtsist tulõ, `kõrtsi lätt, raha pand kõrtsi nulga pääle; tal sais kõrtsi nulga pääl raha, selle jääss `vaesõss Plv; kõ̭iḱ tu̬u̬ rahakõnõ lätt lõõrist `alla, ni tsoorist `vällä, kõŕdsi nulga pääle kustaʔ Vas; kõŕtsil oĺl kat́s vai kolm `ruumi - - tu̬u̬ edimäne `kambrõ oĺl laǵa ruuḿ - - tu̬u̬d kutsuti iinkõŕts, tõsõn `kambrin `jõievaʔ rikkambaʔ talomeheʔ; Ku tühäh kõrdsih kokko `saamõ (ebamäärane lubadus võlg maksta) Räp || mesilaste kõrts ohakas mesilaste kõrts on üks ohakas, maamesilased on `kanged täma pial `käima, `uinuvad magama `sinna IisK
kärts1 kärts R(`kärtsu Vai) S L spor K, IPõ M Ran Nõo; g kärts|u S L/-ü Khn/ JMd IPõ KJn Trv Hls, kärdsu Krk Ran Nõo, kärsu Muh Tõs PJg Juu Kos Jür; g `kärts|u Kuu(-ü) Vai
1. (helist) a. raksatus, pauk; kriuks `Kuida kärts kävi, `ninda ka hall hunt `langes ja jäi `sirgeks Kuu; ratas tegi kärts `vastu kivi VNg; üks suur `kärtsu `kuulus Vai; kärts käis kärtsu piale Vll; `viskas kärts pörandale Rei; Küll suurestükid `antsid sõja`aegas `kärtsusi Han; Käüs `siokõ kärts et, üsä nao miin olõks `lõhkõn Khn; aga `piksel oli kõva kärts, ei tea kuhu ta selle kärsu nüid lõi Juu; oli ää kõva kärts küll Trv; `kärtse `saapa jalan. ni̬i̬ kärdsuve Krk; kuuli kui tu kärts käis Ran b. peer noorik peeretas suure kärsu Muh; kuule poiss, sa oled `kärtsu `lasnud `jälle, ää kärsuta oma perset PJg; `laśsin takka `kärtsu nõnna et, seest ajas nii täis Juu; sa ei ti̬i̬ muud kui `ühte lugu `kärtsu lahed aga Trm; kärtsu ais KJn Vrd kärtsatus
2. a. hoop, löök, laks anna üks kärts tale Khk; ma anna sulle ühe kärsu `pihta Muh; ku ta vait es jää, anni jälle kärdsu `perse Krk; es jää muud́u magama, mõne kärdsu anni perst `mü̬ü̬dä, siss eed́äss magama Nõo b. kogus, portsjon Kaks `kärtsü `leibä tegime Khn; `viska üks ää kärts - - pane tõese jala jaoss kah Ran Vrd kärdsähüss
Vrd kärtsakas1
3. fig (kiirest tegutsemisest) Kärts ja põmm oli vanamehel otsus valmis Han; sie läheb tema kää üks kirts ja kärts JMd
kärts2 kärts Jõh Kaa Emm Jür Sim, g kärts|u Kse Han Saa VJg, `kärts|u VNg IisR(-a)
1. a, s äge, äkiline (olend) kie senega läbi saab, sie on `ninda kärts inimine, et ime kohe VNg; `Naine on `niisikene vagane, aga tämä on kärts-mürts Jõh; Oo söhuke kärtsmees, äga tema‿p pühitse suurt üht, teeb ning ütleb keik riuh-rauh ää Kaa; Oo na kärts kui püssipauk; Ei selle kärtsuga saa `kiski läbi Han; aga sie on üks kärts, kui oma `tahtmist ei sua, sis kär-kär-kär kohe nagu kadaka põõsas Sim || torm oli igavene kärts Emm Vrd kärtsäü
2. u käre, intensiivne a. (eredast värvist) Ma tahas omale `neukest kärtsrohelest `kampsuni Han; miu meelest on si `irmus kärts punane Saa; Kärtskollane - - kui `äśti krapsakas ele väv on Jürb. (saunaleilist) keres oĺli kõvasti `köetud, tuĺli `äśti `kärtsu `lõunu Saa
Vrd kärtsakas2
kärts3 kärts g kärtsu Tor KJn, `kärtsu Kuu, kärdsu HJn; pl kärdsoʔ Se kurd, korts; kurrutus `pasli kärts HJn; käe‿päl ka omma kärdsoʔ Se
kärts4kärss1
körts körts Kuu, g körtsu Hää Juu Puh, körsu Juu Koe, kördsu Krk Hel Ran Nõo Kam Rõu Vas, kördso Plv(-ü) Se(-); körts g körtsä Kod(-rs-) Trv; köŕts g körtsi Han; ḱorts g ḱortsu Kan, ḱordsu Rõu; körss g körsä Hls Krk
1. (naha-, riide)korts; volt `riidel on körsud sees Koe; kolme`kümne `uassesel one körsäd õtsa eden Kod; Kördi körsä Hls; kibra ja kördsu näo pääl Krk; `väikstele lastele kah raputedi mao jahu `kintse vahele ja kos kördsu om Ran; paĺlu `luipe või `köŕtse `kangal si̬i̬n Puh; kui vanast vanutedi rõevast - - siss `rätsepp preśs preśsravvaga siledäss, kördsu `väĺlä Kam; [pestud ese] Pit́sitedi kuivass ja˽vinütedi ilusahe ḱordsu˽`vällä Rõu; vidä `rõival kui `rõ̭õ̭ndõ ḱördsoʔ `sisse Se || jõnks, silmus raadil `seante körss sehen Krk
2. (halvasti õmmeldud rõivast) See leit oo üks köŕts, ei sünni `seĺga `pannagi; Nende `körtsidega ei tohi teiste sekka `minna Han

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur