[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kaart1 kaa|rt Muh L(kuärt Khn) KPõ(-oa-, -ua-) Kod/-ua-/ KJn, -ŕt Kse spor K(-oa-, -ua-), Iis Kod/-ua-/ M San V; kaa|rd Jõe Kuu VNg Emm Rei Kse Tõs Aud PJg Kad Trm SJn TLä(n kaardi Puh, `kaarde Nõo) Kam, -ŕd VJg KJn Kõp Trv; kaert Sa Mar Ris; hv kaarõh Se; -kard Lei; g kaa|rdi S L spor K(-oa-, -ua-, kardi HMd), Trm Hls Krk Puh San Krl Vas, -ŕdi V, kuaŕdi Juu Kod, `kaa|rdi R(n `kaarti Vai) Emm Ris Iis Trm Lai Trv Puh, -ŕdi VJg, kaarti HMd JJn Hls; pl `kaartid Muh, g `kaarde Nõo TMr, pl kaartõ Se, pl kaarid Ans
1. mängukaart akkama `kaardi `mäŋŋimaie; jagab `kaardid kättä, kie turakast jääb sie `jällä segab `kaardid `vällä, siis akkavad `jällä uut lugu `mängimäie Lüg; kis seda kaardi `kuntsi `oskab Khk; ennem `mõisnikud `mäńgisid `kaartidega inimesi üksteisele Mär; Mede küla mehed käisid ennem alati Möldrel kaarta mängimas PJg; lähme nüid `koarta `lööma, kas raha `peale või mud́u või Juu; kuardid on kuradi `piibel Plt; `kaartide mängu juures `võeti juussed piä lael piusse ja `löödi rusikaga `pihta ja `üeldi: `tümpä `ässä, kummarda kuningad, nuusuta emändäd KJn; mes `pernane sa olet, sinul om kotun looma ja sina istut ü̬ü̬ `aiga `kaardelavvan mestega Nõo; egal kaardi maal om üt́s tuuss Plv; kaartõ lehekene; ilma rahalda om `lü̬ü̬minõ, raha pääl mäńgideʔ Se; kaarte (välja) panema ~ vaatama, kaema (kaartide pealt) kaartide järgi ennustama `mustlase mies ja `naine tuliväd ja noh lase kätt `katsuda ehk `kaardid `panna ka Lüg; tämä pani `kaardi ja, ja siis on inimestele pidand `ütlema kõhe et kas se varass on ligi vai `kaugel Jõh; `mustlased panevad `kaerta kis `laskvad eesele `kaerta `panna Mar; tämä paab `kuarta `väĺjä, `ütleb tulevikku ette Kod; kaardi kimp; temä pańds kaardit Krk; alati `lastu mulle `kaardit `väĺla panna Ran; `pandava˽kaaŕdi `vällä: sullõ tulõ kiri ja sullõ tulõ `kurbõ sõnumõid; ku lähät lasõt `kaartõ pandaʔ, siss massat kaaŕdi`pandjalõ kaaŕdiraha Har; käve vana paaba man, laśk `kaartõ kaiaʔ; t́sigańdi `pandva `kaaŕtit, nu omma targaʔ Se
2. maakaart `kaardi pääld `näideti misikene õli maa ehk puolsaar ehk meri Lüg; Suur kaert oli teistel käe, `voatasid sii, `tahtsid siit otse Tönijale `minna Pöi; Kaardimajast käib [laeva] roolimajasse uks ja vahitüürimees käib sεεl laeva asukohta märkimas Emm; maailma kaart Tor; mudu meres ei purjutada `missugust, ikki kaardi järel Hää; siin üiame `Jõesu jõgi, kardi pial on Vasalemma jõgi HMd; moa`teaduse `tuńdis oli koaŕt koa üleval, sai käidud moajägusi `näitamas Kos; ja noh sis seda `kaardi ka õpeteti [koolis] Kad; koolis kui se `kaardi tuńd tuli, siis olin mina kohe `ähmi täis - - mina seda ei `oskand Lai; ma tu̬u̬si `kaardet nigu oma viit `sõrme Nõo; kaaŕdi pääl omma˽kõ̭iḱ kotussõʔ ülevän Kan; maa `mõ̭õ̭t́jal om kaaŕdiraamat üten Har || tal on kõige parem koht siin kõrves, kõik põllud ühes kaardis Amb
3. postkaart `saatis jõuluks `kaarti Muh; no nüid peab ikke `kirjasi ka saadetama `kaardiga Ris; seda `kaardi ma ei taha saata Iis; kirjä kaaŕt, sii lähäp postige Krk; siss tõene veli saat iki `kirju ja `kaarde Pärgile Ran; Ammerikast saadõti pühiss `kaartõ ja `kiŕju Har
Vrd kaaris

kurt1 kurt Jäm Mar Vän, g kurdi Hi Hää JMd VMr, `kurdi Kuu Lüg Vai(n `kurti), `kurda VNg; kuŕt Amb Vil, g kurdi Sa Muh L Ris Juu Iis Trv Hls Ran Puh San Krl Plv, kuŕdi Tor Kad VJg Trm Kod Plt KJn Har kuulmisvõimetu, halvasti kuulev mis sa `kurdaga `räägid VNg; `kurdiga ei saa midagi `rääkida `muidu kui `näita käsidega Lüg; ah see kuŕt vanames, koes see siis pidi `kuulma Khk; Kõrvaaŕk `tehje inimese kurdiks kui see `kõrva `minne Pöi; sa jäed kurdimaks kord korralt Muh; räägi küll naa kut kurdile Emm; ta on joba `loodod kurt, temal lase `püssi vei suurtükki, tema äi kuule Käi; [tähelepanematule] `ütlevad ega kirkuärra kurdile `kahte `jutlust ei tee, ku sa ei kuule, ei kuule Mih; ää `sõima `kurti, tä ei kuule jo kedägi Tõs; mede Ann ka kurt, ei jõua ära `karjuda Hää; on nii kuŕt ja kurdiks jäänd Juu; kis si kurdile `kahte `jutlust piab JMd; kes kuŕdid ja `kuulmatad, ni̬i̬d õlid possod Kod; `looduses on old `kuŕtisid, mõni rauk jääb `enne `surma kuŕdiks Plt; kasina `kuulmisega, si̬i̬ om kuŕt Trv; sest sandikelt ku vanamiss mitu vurakut pähä lei, ma tuusi, et ma jäi `paĺlu kurdembass Puh; vanast is tiiä kõrvuda inemine medägi tetäʔ, noʔ omma kuŕdi kooliʔ, pandass kuŕdi˽`ku̬u̬li Har; kurdiʔ või `kuulmadaʔ Plv Vrd kurre, kurss3

kärt1
1. (vana ja tige) naine üks liik vanu `kärtusid on koos Jäm; va tüdrugu kärt; va tige, va kärt Mus; aja kärdud kokku, siis luat `vaĺmis Juu
2. fig vares varessed oo kärdud, kiitsakad oo rõõdud Muh
3. tige üks va kärt naesterahvas Kse; kärt ja kuri inime Tõs

kört1 kört (-ŕ-) g kördi Kaa Pöi Muh hv Lä, Pä(köŕdi Tor Hää) SJn Vil M endisaegne seelik kört kojoti `kangas, kurrutati ää ja, alt kirjud lõŋŋad, ülalt must Muh; mõnel oli paelu `köŕta Kse; pikute köŕt `seoke riipsuline ja põegite köŕt; kas ma annan oma kördi seĺlast ära, selle koeha ma ostan Mih; Kihnu kiudu kördi tükk oli lapsel `ümmer; kört oli `maaga tasa, jalad ei paisn `vällä; köesid kiudu `körtega Tõs; Vana inime ei taha enam nda punast `körti `selgä `panna Khn; palava ilmaga sai kört koa pealt maha visatud ja `paĺla särgiga niideti Aud; korrudega pikut kiut köŕt PJg; Riibuline köŕt ja `valge jaki `oĺli omal ajal pio riie Tor; Köŕdi laiud tulevad `ru̬u̬pamisi lõigata Hää; vastane köŕt ümmer aet, kördi jupike Trv; kiriku minnän oli `valge `toimine köŕt ümmer Pst; Vanast olliv naśtel musta kördi; `päälmine köŕt; köŕt olli är voldit, ninda kibrutet Hls; vanasti olli kördi auk ehen, nüid oo külle pääl; õige vanast om saanu [teenijapalgaks] tõine `aaste `körti-jakki, tõine `aaste särgi või ka kasugu Krk; kördi änd; vanast olli jutilise ja jooniku kördi Hel || (lühike, kitsas rõivaese) `Seikest `körti pole `sündind änam üle `panna Kaa; Mina vana inimene pane `söukest `körti oma `ülla `öhti Pöi || fig tahap iki poisil kördi pähe `pista (vahekorda astuda), ega si̬i̬ poiss muidu tat võta Krk
Vrd kördik1, körtsik