[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

karp1 karp g karba S L(kaŕp Khn) K M, g `karba Lüg kare kooruke, korp a. paks (kare, pragunenud) puukoor; puuseen, käsn kaśk kasvatab jänekaku `külge, karba `külge, seest on `puhta `valge Mus; vana suur kask, sellel o nii paks karp et Muh; tohi on `ömbär kut nahk ja sene all on karp Käi; kuuse `karpa viiakse naha vabrikusse, sellega pargitakse; männa, tema karbast `jälle vestetakse `välja kala võrgu käbisid Amb; kase karbast tehakse tökatid JMd; vahest [kase] toht tuleb ise ära aga karp jääb maha, puu karbad VMr; pedäjä karp Trv; ku lõhmusel must karp päält ärä `kisti, si̬i̬ olli rästätet niiń Hls; [vanal kasel] sel `tohti pääl ei ole, kase tüve pääl paĺt karp Krk || kivine pinnas kibi karbad, kibi kibis `kinni Han Vrd kärp b. (mustusest) kõvenenud, pahkunud või kärnas kord nahal kui aav saab `terveks, karba kord tuleb `pεεle Käi; vahest pääv `paistab pääle, karba kord tuleb pääle (nahk kestendab) Rei c. sügelised; sügeliste lööve vahel olid puhas `lambad `karpas, villad olid ka karbaga rikutud Ans; karp on üks ull `aigus, kui see kallale saab, sest äp saa `lahti kuidagid; karp kiheleb nii; üheksad `liiki `rohtu `pandi, seda `aeti karba `pεεle; `lambad keik `kärnas, siis kui lammastel `karpa on Khk d. ebatasane, kare pealispind või koorik kõrdmagu siande karp, kõrd pääl; [kärnkonnal] must karp sella pääl Trv; kivi karp (samblik) `vaĺkjass aĺl, mõni laìp mustep, mis rohiline si̬i̬ om joba iki sammel, suurep; ma aa suurt `karpa tal päält ärä, laud - - karbane Krk Vrd karpa, karpas
karp2 kaŕp Mus(g karbi), Kam Rõu, pl karbid Kõp karpkala kivikalad vöi karbid Mus Vrd karpkala
karp3 karp g karbi Käi Rei Hää Iis Ann VMr Plt, g `karbi R(n `karpi VNg Vai); kaŕp g karbi Sa L K M T Lut, g kaŕbi Vig PJg Tor Hää Kos Koe Kad VJg Trm Kod Pal Lai V, g karvi Vig
1. a. väike madalavõitu puust, papist vm (kaanega) kast(ike), toos `lahtinaine `karpi, pääl ei ole kaant; `pitska karp on `isna `tühjä Vai; kirjuduse karp (sulgede jaoks) Rei; `piśke laps sureb ää, tehasse puusärk nagu `väike kaŕp Kse; tanude kaŕp, rät́ikud ja pluused olid ka selle sees PJg; [karp oli] koolutud puust, nõeluti `kinni kas `vahtra pinnaga Vän; kirjutuse kaŕp on `niuke, kus kirjutuse asjad sees on Juu; `kartuse tubakas oli `kaŕpide sies Kad; poodi karbiʔ; `persealosõ kaŕp saanil vai pińkrat́til (pikkvankril), määnest `aśja ostat liinast, panõt sinnä `sisse Se || pilli karp veski võlli laagrikaitseVar || `kaŕpe tegema. `kaŕpe tetti vana-`aasta `õhtu, `papre tükikside `pääle kirjutadi: surm, `aiguss, leib, suul, matussa, pulma, keerutadi `rulli ja `panti karbi `sissi, `karpi raputadi ja sõss `lasti egat võtta, mis `kennigi sai, kes pulma sai, sii rõõmuśt Pst || `karpi `laskma puhasnurga sälku raiumaHar || fig kärakaŕp viiulKhn || fig mis `sõukse `väikse karbi pääl teha (väiksest laevast) Hää || fig Kudas karp nenda kaan (ühesugustest abikaasadest) Pha || fig mul pεε nagu kaŕp `otsas (pea on tühi) Mus b. ümmargune või pikergune puust (hv tohust) kaanega nõu toidu hoidmiseks ja kaasavõtmiseks `karbid `vahtra `pinnast siis `õmmeldi `vahtra `killuga kokko, mõned `õmblevad `sulgidega - - neid käis kaks tükki `päälessutte Lüg; saarest koolutati karbi kered, puust `pandi põhjad `alla Muh; `kaŕpe sees o või Vig; `enne olid ikke vöi ja kala karbid, kui moesa vaemoks `käidi Ris; vanasti oli kasetohu kaŕp, kus käis liha, silgud sies Kos; karjatsel olid puu karbid, kus sies olid silgud VMr; kahe puolega kaŕbi tüö on nisama kui kilimitu ja mat́i tüö - - põhi ja kaaś käib nisama vaĺtsiga `sisse Trm; kalad õlid `kaŕpe siden, üväd su̬u̬red kaŕbid, paad kuaned vassakuta Kod; karbi olli, sarapu keri ja kuusest põhi ja kaaś Hls; kolme päevä kaŕp (millega võeti kolmeks päevaks toitu kaasa) Krk; kui `nurme `minti, siss `panti kaŕp kala täis, kas `silku vai eeringet Nõo c. sahtel lavva kaŕp; kivoda `kaŕpi `panti laadunat ja küündlit Se; um lavval kaŕp, kaŕp `säetass lavvust Lut d. kummut kaŕp kohõ sjondsa `rõivaʔ pandasõʔ, mi˽kutsum kamot, miśsi `rõivaʔ kõik `pantuʔ sinäʔ `sisse, iks `kiskväʔ vallalõ ni `võtvaʔ Lut e. kirst (panipaik)Kra f. sumadan, kohver haŕokõsõ nu̬u̬ʔ käveʔ karbiga, võt́iʔ haŕasit ja vanno `harjo Rõu; kaŕbih oĺ tu kraaḿ (harjuskil) Se g. lindude pesakast Musträäst juo vilistäb `karbi iess; Tien keväjäks `musta`räästa `karbi Kuu; [kass] käib aga `piilumas kuldnoka `karpide juures Kad h. lambi kaŕp `pandi söömaaeg `ända pidi seina pau vahele Khk i. madal plekkpurk, -toos kilu `müüa `vaadis ja `karbis Vai; ta `ostis ühü karbi `viksi Mär; kõik võsu jäär `kaŕpa täis, tillukesed plekktuasid (konservikarbid), süägi liha siden; õlgu kaŕp miäret võetud Kod
2. limuste koda, karp nilvakas, kaŕp seljas - - säält ta tuleb, venib `väĺla Kär; konnakarbi kest Mar; tigu oma karbiga `roomab Tõs
Vrd karbe, karbik
karp4 deskr Läksid `söukse joosuga kaŕp kaŕp kaŕp Pöi
kirp kirp g kirbu SaLä Muh L(kjõ- Khn) VMr IisK I Äks SJn Vil eL, g `kirbu R(n `kirpu Vai); kerp g kerbu S (g -o LäLo) K(g -o Ris), g `kerbu Hlj IisR
1. a. söödikputukas `Kange kirp saab `kuerastki jagu; Küll `kirbud `kuera `löüdäväd (igaüks leiab sobiva kaaslase); `Kirbu `kuodigi päält `nülgis naha maha (ahnest ja ihnsast) Kuu; vanad `naised `õtsisivvad `kirpu; `Kirbul `kiire, ei täi `tiagi, (s.t) `kärmel alali tüöd, laisk magab ka `einäajalgi; Kui `rääkima akkas, sis kõik keha `keksis ja `loksos, akketi `kirbust `kutsuma (inimest) Lüg; küll teil on `paĺlo `kirpu Vai; koer nakitseb `kirpu Jäm; saun on si `kirpude `vainlane - - vesi piab `saunas kirbule `körva minema Khk; Ega neid kerpusi äi nää, mis teise mehe särgi sehes joosvad (võõrast murest) Kaa; Raudnögesi `toodi sui tuba asema alla, siis kerbud äi pidand sigima Pöi; Kerp aa kange mees üppama Emm; vigurid täis kui koer `kerpu Rei; sõnajalad `kaotada kerbod ää Mar; kirp `kargas kää `piale, täna saab `viina Mär; Koera karvass ikka `kjõrpa Khn; nagu kerp kuera persses (liikuv, kerglane inimene) Kos; näilane kerp ammustab valusamast kui süend kerp, nõnda on see inimesega ka JJn; `kerpa raputama (hum tantsima) Koe; ise muss kui mutuke, jalad trilli-trallike, kõrvad piän kui koesuke, si̬i̬ one kirp; kaśsid ja koerad on kõik kirbun Kod; koer kiunub `kirpe kähen Trv; esäne kirp olevet peenike, emäne olevet paks, `tinge täüs Krk; pandass `kirpele toda kalmust, siss kirbu `kaova ärä Nõo; Tulija tervitab ketrajat: Kirpõ sullõ! – Ketraja vastab: Täie sullõ! Võn; mõ̭nikõ̭rd ku paĺlu `kirpõ om, sõ̭ss pandass `rõiva˽kerese pääleʔ Urv; ku˽kaara `häitsese, siss om `kirpõ paĺlu Har; Niguʔ kirbu sitt kulat́ski pääl (väga väike), taad ei `näeki; mis tetäʔ, uma kirbu˽küle all, egäl uma murreʔ Vas; Käü niguʔ kirp püksä müödä (kiirest töötegijast); sul omma `valgõ˽kirbuʔ (täid) Se; kirpu jooksma kirpe tõrjuma Tekk `viidi `laupa `õhta `sauna `kerpu `joosma, sauna leil kohutas kerbud ää Pöi; Vanaste `viidi tekid ja palakad `õue kõrendi piale `kirpa `joosma, olgu palava või külma ilmaga Han; kirpu lööma kulli mängima nakkami˽kirbu`lü̬ü̬mist `mäńgmä, nakkami˽`kirpu `lü̬ü̬mä Kan; ma lei ar sinnu kirbust; `kirpu `lüüdi õ̭ks ińne kodo minekit vai magama minekit Se || fig `Kirbust tehä karu ja `iirest ärg; `Kennegi oli tämäle `kirbu `korva `piständ (uudis või mõte ei anna rahu) Kuu; Kirbust ti̬i̬b ärja, ärjast obuse, `väiksest asjast ti̬i̬b suure pahanduse Hää; Kirbust tettakse elevant Trv b.  taimekahjur kerbud nii `kaŋged `seaste, söövad eina ka εε Khk; Kerbud on `taimed nönda ää söönd, `paljad `tüükad veel Pöi; mussad mutukesed on kua kirbud, üeldässe et `kapsal on kirbud Kod; kirbud söövad `kapsad ja `nairid ära Pal; kirbu om kapustide pääl, `väike `eĺkäve mardiku Krk; aga `naari piab maha tegemä sis ku `kirpe aig `mü̬ü̬dä om Nõo; lepä mardigõʔ säntse, mõ̭ni `ütless et kirbuʔ, lehekirbuʔ Se
2. püssi sihtimismärk `püssi `rauva `õtsas on `jällä kirp, sene järäle siis lähäb pauk menemäie Lüg; Püssil on kukk peal, alt `tõmmad, kukk lööb toŋŋi `lahti ja käib pauk, ees raua otsa peal on kerp, sihimäŕk Pöi; ku‿sa `püssä tsihit, siss tsihi kirbu päält Har
3. tulesäde tule kerbud, kui sepp taub; kerbud akkavad üppama jua VJg; kirbu `suurdus, aga ärjä `raskus (säde) Kod; Kirbu `suuru, ärjä `rassu Urv; aa, sullõ kirp puri (säde langes peale) Se Vrd kirg1, kirs2
4. õistaim ühed roosid (lilled) `üitasse ka kirbuks. siniste ning roosade ödrematega, nende `seemed on `umbest kut kirbud Khk; Ma külisi `peendra pεεle `kerpusi. `Valged, roosad ning sinised kerbud `öitsesid ukse ees Kaa
korp1 korp Hlj, g korba Jäm Khk Kaa spor L K, I M Krl, `korba Lüg(g `korpa) Jõh, korbi Vän Kad, korbu Kod; koŕp PJg Trv, g korbi Kse, koŕba Tor Saa; in `korbas Kuu; n `korpa Vai
1. paks krobeline puukoor, korp `männi puu on `korpa `kuorega Lüg; puu tüve pεεl kasub paks korp Jäm; männa korbist tehasse pudeli `koŕka Kse; `maarjakased on korbikused, paksud korbad Vän; paeo koŕp viiatse `parkija kätte Tor; kase korbaga pargiti `pastled Ris; kase korp on paks koor, pragusi täis kõik Nis; mäńni korbast `tehtasse kala `võrkudelle käbisid; kuuse korbaga pargitasse `nahka Kad; Isegi õli kuulda, et mõned sepad kase korpadega on [ääsitulel] neskeisi veiksemid asju kokku jootnud vai keetnud Trm; korp kutsuts kase alumist `paksu ku̬u̬rt ku köŕr är võet Hls; pedäje korp; aaval, mis tüve pu̬u̬l si̬i̬ paks ku̬u̬ŕ kutsuts korbass; niidse korp väidsege kaabitside ärä [viisutegemisel] Krk Vrd karp1, korbas2
2. muu paksem kattekihta.  haavale tõmbunud kõva koorik (ka selle tükk), kärn; mustusest kõvaks tõmbunud kord; kare, pragunenud nahk Nä messuguses `korbas su jalad on pese omitegi neid Kuu; kanna all paks nahk. tuleb maha, kui `vihtled - - `korpa tuleb maha; mõni aav akab paranema, korp tuleb `piale - - korba all paraneb aav ruttu PJg; rõuetand inime, korbid on näo peal Vän; nisuke korba kord lüeb pähä siis kui pia on `kärnas Kad; kärnä korbud on rangi küĺjen, obesel kaal `kat́ki Kod; kui `lõikad ää või `käegi, siis jääb siia korp `piale Ksi; mine pese korp maha KJn; nahk om `lõhki, ragenu, aap `korpa päält - - paksun korban Hls b.  kõva lume-, mullakoorik lumel on korbakord pεεl. korp on nii köva, lammudab jalavarjud εε Khk; lumi kannab pial. kõva korp pial VMr; lume angele `tõmbab korba `piäle Kod; võtab korba (mullakooriku) väĺla pial `pehmemast. vihmaga oli kõva korp tulnud Pal Vrd korbe1 c.  (peenike) soomus kui kala suitsutada, sõss ei võta mitte sedä `korpa tal maha seĺläst Trv d.  marjade jahukaste karu `marjel om korp Krk
korp2 korp Lüg, g korbi PJg(g korva) Kad Plt, `korbi Hlj; koŕp KJn, g korbi Var Tõs Juu Jür JMd Koe Kad Iis Ksi, koŕbi Tor Juu JMd VJg Sim Trm Lai; `korpi- VNg Lüg
1. (lahjast, rammu mittevõtvast olendist) `keskmise `luuga, ei õle `õige korp, ei õle ilus Lüg; üks teine loom oo justkui liha lasu - - aga teine nii koŕp nagu `selged kondid; korbi `luuga inime oo lõpn Var; koŕbid loomad lähvad ruttu laehase Tor; korbi kerega obune Jür; obusel kui on pikk tühemus ja lambid külle końdid ja teravad ja `püsti puusa końdid, siis on sie korbi `luuga obune; korbi końdiga inimesed ja luomad seisavad kohe nisukesed õenukesed kohe `sündimisest suadik Kad; koŕbi `luuga lehm on ea piima lehm Trm; koŕp obone on `vaene ja sü̬ü̬b paelu KJn Vrd korbe2, kore1, korpluu
2. harva süüga (puu) on üks va koŕp puu Juu Vrd kore1
korp3 korp g korbi Saa Kei KodT; koŕp Räp, g korbi Juu Äks SJn M Nõo Krl, koŕbi Pal Plt KJn; p`korpi Mar Pil (sõna on murdeomane M alal, mujal uuem) saia- või sepikukukli poolmik (kaetud maitsestatud kohupiimaga, manna- või kartulipudruga, kergelt üleküpsetatud); u kohupiimakattega saiake `korpi on akatud nüid koa tegema, aga ega ta siit toit küll ei ole Kei; `korpisi `tehti uvvemal ajal Pal; manna koŕp on ikke muĺgi koŕp; paksupiima koŕp SJn; `korpi tetäs sis pannas raasike sibult paksu piimä sekkä. mõnikõrd ei viisi pätsiksid tetä sis pannas paks piim `taina `pääle, leib aias `äste õhukses; kardolitest saab ka `koŕpe tetä; ega korbi tuld suurt ei tetä, `säänte lõke tetäs [küpsetamiseks] Hls; kardul pudrust saap ka `koŕpe tetä. karaskil pannass `pääle. akats tegeme kige edimelt päälist. pannass kardul`putru kige esiti, pannass `paksu `piimä sekkä, ku̬u̬rt ja võid ja kanamuna ka pannass. ja sibult ja `kü̬ü̬mlit ja `su̬u̬la kah - - siss tetäss nisukaraskist pätsikse valmiss - - pätsikse pannass `ahju, lastass ärä küdsäde - - siss aiass `lõhki väidsege, siss pannass korbi päälist `pääle - - siss tetäss päält silevess, tõmmats kanamuna pintslek `pääle, lopit kanamuna Krk; vanast es tetäʔ `koŕpe Räp Vrd korbik3
korp4 korp Hi, koŕp Sa Muh, g korbi; korp g `korbi Kuu Hlj hv IisR ronk, kaaren Ku `korbid mere puol `aeva kisendäväd, tähendäb küll mere `kahju, neh uppumisi; `korbid `krouksuvad (saavat surmasõnumeid) Kuu; koŕp kronksub ~ vannub kronk, kronk Jäm; [vannub] kurat ning kurat, kut koŕp vötab aga järjest; korbid `karjuvad, jo rannas kalu on Khk; Kui koŕp läks `vandudes põha `poole, rouks rouks rouks, siis tuli `jälle ilma `muutust, sadu tuli; Koŕp pidade paljast (ainult) kaks muna munema; Ise must kut koŕp (pesemata inimesest); Vannub kut va koŕp; `karjus kut koŕp mo kallal Pöi; koŕp oo ühna sitik must. üks sulg `olle vassaku pool tiiva all `valge Muh; korbid `lindvad tapeldes keriku `poole, üks [abielu]paar `lahkub ära Emm; kui `talvel korp `karjub, siis tuleb sula Rei; kui laps löi muha, `loede `pεεle: korbile kolu, varesele valu, mei laps `terveks Phl || (inimesest) Koŕp inimene (ahnitseja) Jäm; koŕp on see kis vannub. pole sihandust `korpi `enne `kuuland Khk; Männamaa inimest on korbid (Mänspea ja Männamaa elanike hüüdnimi) Käi
korp5 korp g korba Sa Phl, korbi Pha Vll; g korba- Sa Hi
1. takjas korbad, korba lehed Khk; korp, korba leht `kangesti viha Kär; `Korpade tutid jäävad `kergesti riiete `küĺge Kaa Vrd korbaleht
2. tõlkjas korbid kollaste öitega, kasuvad ümmargust `seemned. see teeb vilja `irmus vihaks Vll
korp6 korp g korbi Hää; `korpu, -o g `korbu, -o Vai; p `korpu Hlj; n `korpa Vai; pl korbad, korvad Hää kuivik, meremeeste kuivatatud leib, suhkar `ennemast `tehti `korpu. `leiva jahudest `kuogid. `nõnna kahe `sõrme `paksused Hlj; `laiva me˛ed (mehed) `söivad enamiste `korpu, `korbud olivad `kuivadettu, `valged, pikkaraised `augud olivad sies Vai; laeva päält `tu̬u̬dass `korpi Hää
korp7 korp g korba Kod San
1. küürKod Vt korban2, korpo
2. küngas korba omma põllu pääl San
korp8 korp g korba labidavarre või vikatilöe karkRak
korp9 koŕp g korbi (mardikas) a. keldri- või mullakakand allid korbid, allid on nad seĺlast. laua üles kiputad, vahel oli `korpisid ka Jäm b.  sitasitikas must koŕp Jäm
kärp1 kärp g kärbä Võn Kam Ote V(käŕp Rõu Räp), kärba Äks SJn Hel, `kärpa VNg/n `kärpa/ Lüg, kärbi Hi Tõs Kod Trv(käŕp), ill `kärpi Vai; käŕp g käŕbi Kod Urv Har Räp Se
1. oksatüügastega puu; tugipuu; toestik suvivilja või heina kuivatamiseks Viisid sa kärbid pöllale; `kärpide peel kuivadakse `vilja Käi; lääme toomõ mõtsast paar `kärpä Võn; `erne vai viĺlä sarra kärp om kolme pulgaga. lina`si̬i̬mne sarra kärp kuvve pulgaga. `pulke `pääle pandass lati; mis `piśti om, tu̬u̬ om kuhja oŕs - - kärbä om sehen, neli `kärpä Kam; aina kuhja kärbä. oŕs `keśken, kärbä `ümbre `tsõ̭õ̭re Ote; kärbäʔ lüvväss `rinda Kan; Nu̬u̬˽rõugu kärbäʔ ot́siti `säntse ośsikadsõ˽kuusõʔ vai kadajaʔ Rõu; kärbäʔ umma˽nurmõh. `kärpi `pääle pandass `ru̬u̬djaʔ, sõ̭ss pandass vili `rõuku. kärbäʔ umma˽mõtsast `raotuʔ, ossa˽küleh Plv || [särjed] `aeteva˽niid́se `perrä ja `pańtevaʔ aid`saibahe ja `käŕpe `otsa kuioma Räp || ronimisvahend ku `hauda `sisse `karksit, sõ̭ss kärbägä pidit `vällä tulõma Räp
2. kärbisel asetsev vilja- või heinahunnik suvivili `panna `kärpa VNg; Kärpis einale äi tee vihem midagid Emm; odrad olid `kärpis, pole `naabrid mitte tehtut Käi; nisud ja kaerad ja, pannagse `kärpi Phl || linasülem Ku˽linnu jahvõti, `võeti `riihetarõn `kolkma `valmiss ja `pańti `käŕpi, kümme-viistõisskümme kolgand `risti üt́stõsõ pääle; Käŕbi võt́i `üśkä ja `veie ütekõrraga lina `jauhja manuʔ Har
3. puust rull käsitsi rehepeksul kärp, jämedast pakust oĺli `tihti sedasi läbi ja `veeti `ringi teda, lina kukarde jaos se kärp oĺli SJn; kärbäl om õigõ paĺlo harra Kan; kärbiga sõkuti tapań üle; käŕbi pulgaʔ Urv; mine panõʔ hobõnõ kärbä ette ja nakaʔ riiht `sõkma; kel üt́s obõnõ oĺl tu̬u̬ teḱk kärbä; kel `kärpä es olõʔ, leivä `ku̬u̬tega Plv Vrd käru2
4. okaspäitsed kärp oo varsa nenä piäl Tõs; kärp on üks võru mes lähäb üle varsa ninä. kolme toĺlised naalad `sisse lüädud, teräväd õtsad väĺjäpuale. siis vana ei lahe `varsa ligi imemä; kärp vaja `ninnä `panna, vars vaja ärä võõrutata Kod
Vrd kärbas1, kärbik1, kärbis, kärvast(i)
5. harudega tikandimotiiv `amme kirjä: käŕp, saki, kurekuul, pilu, tipu Trv
kärp2 kärp, käŕp R(`kärpi VNg) Krj Mar Mär Tor K I Trv Hel Ran TMr San, g kärbi, -ŕ- Krj Mär Tor K I Trv Hel San, `kärbi R, kärba Lai, kärbä Kod KJn Ran loom kärplaste sugukonnast: tuhkur, nugis, nirk kärp süöb kana pää `õtsast maha, pisike luom, nagu meil `kassipojad `onvad Lüg; käŕp vöi nugis, see o üks loom, nahad olid kaunis `indas. ta on noore jänese suurune, aava puu `karva, puude `otsas ta elab Krj; käŕp oo rot́i suurune, suve oo pruunikas, talve `valge. käŕbid elavad parandate all Tor; käŕp on `neoke pruuń ja kurgu alt `valge Juu; kärbid on pruunikad, kolavad `mööda `lautasi Kos; käŕbil on `kange paha ais VJg; kuradi käŕp viśt on täna `üesse kõik kanad `õigest võtt, piad kõigil otst ää näritud Sim; kärp - - tä pitk pienikene, kriimod silmäd, kriim ninä piäl. `tuhkur ja kärp, kaks nime täl Kod; käŕp sü̬ü̬ kannu, kodun ja pervede sihen eläss. ta olevet `seande ku `tuhkur Hel Vrd kärbik2, kärbits2, kärk7, kärt
kärp3 kärp g kärbä nutja laps oh saʔ kärp, kõõ ikk. mi latsõʔ omma ku kärbäʔ, kõõ täntäse Se Vrd kärr3
kärp4 käŕp- Sa Saa; kärp- Var; käeŕp g käerbi Vll = kärpsaag käerbiga saagitakse `palkisi maha Vll
kärp5 kärp krattJõh
kärp6 kärp g kärba paks krobeline puukoor männikärp, kuusekärp; männikärbast, tämast sitast pole ju midad üht; Kase kärp Pöi Vrd karp1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur