[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kark3 väike rannapüüginootTrm Kod veike nu̬u̬t kutsutasse kark, kark õli kolme mehe `piäle, keväde avi tuleb `randa kudele, siis suab avi kua karguga ranna piält; sedäsamate testud ku nu̬u̬t `servä tu̬u̬d `väĺjä, egä sedä `venne (ill) ei vedä Kod Vrd karknoot
kerk3 kerk g kergi, kergo hõrk (maitse, lõhn) teeb vorstile koa ea kergi. ea mekk, ea kerk sees; `kange ea kerk ais; kerk mekk Mar Vrd erk
kirk3kirka1
kork3 koŕk LNg Kir, g korgi Kse; koŕk- Mus Ris Juu kohr(une); koorik(uline) jää koŕk LNg; koŕk maa, korgasse kord peal Kir; roo sees o korgi kohad Kse Vrd korge
kõrk3 kõrk Krl, g kõrgu Har VId kõhr, krõmpsluu kõrk oĺl `kat́ski `keskel, läbi nõ̭na kõnõli; ku halvaʔ `hambaʔ, siss ei ti̬i̬ʔ kõrgulõ midägi Har; kõrk um pehme luu - - ilma kõrguldaʔ ei olõʔ `kiägiʔ Rõu; jalg oĺl jakust `vällä lännüʔ, a kõrgu˽kõ̭iḱ vahelõ kasunu joʔ Vas Vrd kõrge2, kõrkekont, kõrkluu
kärk3 kärk Noa Hää SJn San/-ŕ-/, g kärg|a Nis, -i PJg Krk(--) Se/-ŕ-/, -u Trm KJn Krk Puh
1. kärgatus, pauk käis üks õege kõva `pikse kärk Trm; püssä käŕgi ańni Se
2. ägedaloomulinea. äkiline, kuri Inime kärk, kärgib ja praugub et tahm tua laest maha Hää; kärk inime on tige inime, soab ruttu pahaseks Nis b. energiline, kärmas si̬i̬ om kärk ja erk ku üit́s tule pisu kunagi Krk || kiire vooluga, kärestikuline kärk jõgi SJn Vrd kärku c. s energilisus, ägedus tal ei ole `erku, tal ei ole `kärku KJn
3. käre, palav, kuum kui leivad `easti `kähku ei küpse – ahe ei olnd kärk PJg; Ahe kärk, ei `võigi `leibi `sisse panna Hää; pane ääd `kärku tuld `ahju, kardultege leib taht `kärku `ahju; kesvä karaśk taht `kärku `ahju, siss küdsäss ää; Midä käŕgem ahi om, sedä ilusebe ja kobevebe levä tuleve Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur