[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
kark1 kark g karg|u (-o) üld (g -a Emm Hel, g `kargu R [n `karku, -o Vai]; kaŕk Saa [g kaŕgu] Juu; ḱark g ḱargu Urv)
1. kõndimisabinõu, tugikepp vigase jala (või jalgade) puhul, millele toetutakse kaenla ja käega (hrl pl) jalad tõbised, käib `karguga; `muidu ei saa `toetada jala `pääle, siis on kark `kainla all abist Lüg; `karku on `ninda kää järele, `alle `puole koverad `otsad Vai; kargud o vigaste inimeste taarist, kaks `karku, teine teise `kaendlabu all Khk; keib `karkodega, jalg oo `aege Mar; käib `karkude pial JMd; kui inimesel on üks jalg, siis on kark `kainla all Kod; kargu pää (kargu osa, mis toetub kaenla alla) Krk; `oĺli `kaindla all nuu karguʔ, `karkõga käü Har || kepp, kaigas võta lapse käess si kark ärä Kod || nui karguga `peśti põvvatükke Urv
2. tööriista osa a. labida, hangu, hargi jne varre otsas põiki olev käepide lasna varre kark Ans; aŋŋul ka pöigiti varre `otsas kark Khk; vilja `kühvli kark, `kääga `vöötasse `karkust `kinni Kär; Labigu kark käib tapiga varre otsas, pulgaga kinni Emm; tegin aŕgi varrele uue kargu `otsa Mär; karguga labidas Amb; kark `pietakse labida ehk aŋŋu varre otsas, et paremb `tõsta, suab `kinni `oida Kad; vigla kark Pst b. vikatilöe küljes olev käepide või ülemine (hrl vasak) põikpulk kark ning pulk [vikatil], pahem käsi vötab ikka see kargu puust [kinni] Kär; vikati löö kark, `pεεlmine pulk, see `üitakse karguks Kaa; vikatil oo pulk ja kark, kark oo `rõnga `tehtud Muh; Vigadi kark käib pahemas püus, kargu otsas aa köver oks, senest oita püuga kinni Emm; lüe kark Khn; kaks `pulka, kargud, vikati kark Tür; vikati kark - - kahe aralene, mis `ümber varre pane, kasest, paeust, toomingast, mis `vinskem puu on - - nööriga otsad `kińni Äks c. kumer põikpulk hasplipuu otsas asveldamisega `juhtub koa varss `sisse minema, kui üle kargu lõng jookseb maha HJn; `asplil on kargud - - vähe kumerad, oiavad `lõnga pial, neli `aara ja neli `karku Sim d. reha pulkadega põikpuu, rehakaha rihal on kark, kohes piid `sisse pannatse Jäm; pitk [reha] kark oli üheksa piid Ans; loo rihal ning rihe rihal on teine teist `moodi kargud Khk e. vokikeps kark aeab voki ratast `ringi, sie on puust Jõe
3. tugipuu, tugijalg (sag ehitise osa) a. sarika(te) tugipuu sarikatel on kargud - - mis sarika `püśti oiavad, puu `pulkadega on `kińni sarika `küĺges ja tulevad müürlat́i `küĺge Kei b. sarika(te) küljes olevad nagad, mis roovlatte kannavad – Vig Kan Vas c. heinakuhja tugiteivas – HMd d. ristpuu, mis hoiab reejalase paindes `enne lüiakse kark `talle `peale, siis `võetakse paku peält ärä, lastakse oherdiga auk kargule ja jalase otsale, teene teese otsa `küĺgis, siis kark ei lase [jalast] `õigeks `minna Juu
4. haraline või kõver ese a. oks vikatilöe küljes (et tõmbaks puhta kaare) kui kargu panid vikatile `piale, võisid siledast `niita, et `einu maha ei jäänd, `löödi kahe aruline kasekene ehk paeokene `piale, siis põld `riisumist Trm b. seina külge redelina kinnitatud kärbis kark `tεitis redeli aset, oli seina `külges `kinni; roni `müöda `karku üles Ris c. kõver puuliist, uksesagar ukse kargod LNg d. tuleraud Tuluse kark on köver, selle jäuks `tehtud roud. Karguga lööda tule kivi `vastu ja see annab tule `kirsi, kirred, mis taala pihta kukkuvad, `süütavad taala põlema Rei
5. kammits pane obu `karku paelaga; kui obu pahur oo, siis pannasse `karku Muh
1. kõndimisabinõu, tugikepp vigase jala (või jalgade) puhul, millele toetutakse kaenla ja käega (hrl pl) jalad tõbised, käib `karguga; `muidu ei saa `toetada jala `pääle, siis on kark `kainla all abist Lüg; `karku on `ninda kää järele, `alle `puole koverad `otsad Vai; kargud o vigaste inimeste taarist, kaks `karku, teine teise `kaendlabu all Khk; keib `karkodega, jalg oo `aege Mar; käib `karkude pial JMd; kui inimesel on üks jalg, siis on kark `kainla all Kod; kargu pää (kargu osa, mis toetub kaenla alla) Krk; `oĺli `kaindla all nuu karguʔ, `karkõga käü Har || kepp, kaigas võta lapse käess si kark ärä Kod || nui karguga `peśti põvvatükke Urv
2. tööriista osa a. labida, hangu, hargi jne varre otsas põiki olev käepide lasna varre kark Ans; aŋŋul ka pöigiti varre `otsas kark Khk; vilja `kühvli kark, `kääga `vöötasse `karkust `kinni Kär; Labigu kark käib tapiga varre otsas, pulgaga kinni Emm; tegin aŕgi varrele uue kargu `otsa Mär; karguga labidas Amb; kark `pietakse labida ehk aŋŋu varre otsas, et paremb `tõsta, suab `kinni `oida Kad; vigla kark Pst b. vikatilöe küljes olev käepide või ülemine (hrl vasak) põikpulk kark ning pulk [vikatil], pahem käsi vötab ikka see kargu puust [kinni] Kär; vikati löö kark, `pεεlmine pulk, see `üitakse karguks Kaa; vikatil oo pulk ja kark, kark oo `rõnga `tehtud Muh; Vigadi kark käib pahemas püus, kargu otsas aa köver oks, senest oita püuga kinni Emm; lüe kark Khn; kaks `pulka, kargud, vikati kark Tür; vikati kark - - kahe aralene, mis `ümber varre pane, kasest, paeust, toomingast, mis `vinskem puu on - - nööriga otsad `kińni Äks c. kumer põikpulk hasplipuu otsas asveldamisega `juhtub koa varss `sisse minema, kui üle kargu lõng jookseb maha HJn; `asplil on kargud - - vähe kumerad, oiavad `lõnga pial, neli `aara ja neli `karku Sim d. reha pulkadega põikpuu, rehakaha rihal on kark, kohes piid `sisse pannatse Jäm; pitk [reha] kark oli üheksa piid Ans; loo rihal ning rihe rihal on teine teist `moodi kargud Khk e. vokikeps kark aeab voki ratast `ringi, sie on puust Jõe
3. tugipuu, tugijalg (sag ehitise osa) a. sarika(te) tugipuu sarikatel on kargud - - mis sarika `püśti oiavad, puu `pulkadega on `kińni sarika `küĺges ja tulevad müürlat́i `küĺge Kei b. sarika(te) küljes olevad nagad, mis roovlatte kannavad – Vig Kan Vas c. heinakuhja tugiteivas – HMd d. ristpuu, mis hoiab reejalase paindes `enne lüiakse kark `talle `peale, siis `võetakse paku peält ärä, lastakse oherdiga auk kargule ja jalase otsale, teene teese otsa `küĺgis, siis kark ei lase [jalast] `õigeks `minna Juu
4. haraline või kõver ese a. oks vikatilöe küljes (et tõmbaks puhta kaare) kui kargu panid vikatile `piale, võisid siledast `niita, et `einu maha ei jäänd, `löödi kahe aruline kasekene ehk paeokene `piale, siis põld `riisumist Trm b. seina külge redelina kinnitatud kärbis kark `tεitis redeli aset, oli seina `külges `kinni; roni `müöda `karku üles Ris c. kõver puuliist, uksesagar ukse kargod LNg d. tuleraud Tuluse kark on köver, selle jäuks `tehtud roud. Karguga lööda tule kivi `vastu ja see annab tule `kirsi, kirred, mis taala pihta kukkuvad, `süütavad taala põlema Rei
5. kammits pane obu `karku paelaga; kui obu pahur oo, siis pannasse `karku Muh
kerk1 kerk g kerg|u (-o) Võn Kam/-ŕ/ Ote V(ḱ- Se Kra) a. (väike) 3–4 jalaga pink, järi `oĺliva `väikse ja suure keŕgu - - keŕgu `oĺliva ilma säĺlä`toeta; puu oĺl alt ümärik, päält tasatsess `lü̬ü̬du - - `istseva mitu mi̬i̬st rinnu üte keŕgu pääl Kam; Kerk oĺl iks inämbüisi esi tettü, `kerkõ laadast es ostõta Urv; `väike oĺl kerk, suurõmb oĺl pińk. `kerku tarvitedi aho man, kartoka `ku̬u̬ri - - lehmä `nüssäʔ - - `istmisess kah Rõu; vanast oĺl kergol sälä tugi kah Plv; peremehe jaos oĺl peräpink, sandi jaos oĺl must kerk Vas; pińk om kõõ üle saina, a kerk om lüheb; `umblõdõ, siss pant jalaʔ kergo päle Se || (pool)pink mingiks tööks Rehekeŕk Se Vrd kergo, kergonõ, kärk2 b. vahend säärsaabaste jalast tõmbamiseks, saapasulane jala `pästmisõ kerk Se
kirk1 kiŕk g kirgi Ote, kerk g kergi Saa kõblas, konks kerk raavi põhja `raidumiseks Saa; kos om sita kiŕk; sitakiŕk ja `kartuli`võtmise kiŕk Ote Vrd kiks2
kork1 koŕk VMr, g korgi Sa Muh L Ris Juu JMd Ann Pil KJn M spor T, koŕgi Tor Hää Koe Kad VJg I Plt spor V; kork JõeK, g korgi Muh Emm JMd, `korgi R(n `korki VNg Vai); el `korkist Kad
1. kerge elastne materjal (hrl korgitamme koorest) mere pääl [võrgu] käbid, `tehässe `korgist Lüg; `korgiga `saapad on `miestel, `korgist on nied `kontsad Jõh; nooda `laosed olid enne puust, nüid korgist Khk; Äi saa änam nii pailu `korki et sa pudeli topi teed Pöi; Korgist käbäd kõegõ paramad Khn; kork on `kerge, ei vajo kunagi `põhja JMd; võrgu kupp - - neid on `korkist ja Kad
2. sulgemisvahend `poldi `pääle `korki (puuketas) `pääle ja `terva viel (laeva plangutusest) VNg; pudelid `tahvad `korkisi `saada Lüg; pudeli `korgid on `käsnäst `leigatu Vai; pudel lõi korgi pealt ää Kse; Viinapudõli koŕk pannassõ lakiga `kindi Khn; `tõmmas `koŕka `väĺla; pudelad koŕgitase koŕgipanejaga koŕgidega `kińni Tor; `ennevanast olid pudelitel koŕgid, nüid pannasse pleki tükk Lai; mõni on kõva koŕk, tene laseb ingätä KJn; [lassil] mõnikõrd puu punn ehen, mõnikõrd olli koŕk Hls; aga kaits karavinni `koŕki `oĺli küll [meil] Nõo; pańgi `ju̬u̬skõvaʔ no olõt paiganu `korkõga ja `ńartsõga Har; panõ pudelille koŕk `pääle Se Vrd kort1 || fig ei `räägi `laialt, `oian `korgi all Lüg; mes sinä koŕk kua `kerkled (lühikesest paksust mehest) Kod; nüid on üit́s `korki liiguten (peeretanud) Hls | (pisut purjus) pudeli korgi `peale `astund Mus; Joond pole, ainult korgi pεεle astund Emm; Korgi pääle saistanu Räp
3. kalapüünise (hrl korgist) ujuk kilu`võrkudel `käisivad `korgid pial Hlj; [kui] seda `korkipuud ei old meil `saada, siis `tehti kase tohust `niisukesed `korgid `sinne [võrgu] `pääle VNg; `nuodalinal on kived all ja `korgid pääl Vai; Pudeli koŕk oli õŋŋe korgiks, nüid on kohe sõuksed korgid `müia Pöi; kui kala uśsi ära neelas, siss tõmmas korgi vi̬i̬ `alla; õnge koŕk `tehti `enne korgist, nüid on `seake puust muna. vaist lõigasime kuiva puu otsa korgis Saa; `koŕki suab `teĺli, jõvipaal on koŕgiss läbi Kod; koŕk `panti nii `kõrgele, et õńg põhja ligi läits Ran; õngõ manh om koŕk, tu̬u̬ hoit õngõnööri vii pääl. kala `tõmbass koŕgi `alla Har; mõ̭nõl noodal imäl ommavaʔ korgiʔ Se Vrd korges1
1. kerge elastne materjal (hrl korgitamme koorest) mere pääl [võrgu] käbid, `tehässe `korgist Lüg; `korgiga `saapad on `miestel, `korgist on nied `kontsad Jõh; nooda `laosed olid enne puust, nüid korgist Khk; Äi saa änam nii pailu `korki et sa pudeli topi teed Pöi; Korgist käbäd kõegõ paramad Khn; kork on `kerge, ei vajo kunagi `põhja JMd; võrgu kupp - - neid on `korkist ja Kad
2. sulgemisvahend `poldi `pääle `korki (puuketas) `pääle ja `terva viel (laeva plangutusest) VNg; pudelid `tahvad `korkisi `saada Lüg; pudeli `korgid on `käsnäst `leigatu Vai; pudel lõi korgi pealt ää Kse; Viinapudõli koŕk pannassõ lakiga `kindi Khn; `tõmmas `koŕka `väĺla; pudelad koŕgitase koŕgipanejaga koŕgidega `kińni Tor; `ennevanast olid pudelitel koŕgid, nüid pannasse pleki tükk Lai; mõni on kõva koŕk, tene laseb ingätä KJn; [lassil] mõnikõrd puu punn ehen, mõnikõrd olli koŕk Hls; aga kaits karavinni `koŕki `oĺli küll [meil] Nõo; pańgi `ju̬u̬skõvaʔ no olõt paiganu `korkõga ja `ńartsõga Har; panõ pudelille koŕk `pääle Se Vrd kort1 || fig ei `räägi `laialt, `oian `korgi all Lüg; mes sinä koŕk kua `kerkled (lühikesest paksust mehest) Kod; nüid on üit́s `korki liiguten (peeretanud) Hls | (pisut purjus) pudeli korgi `peale `astund Mus; Joond pole, ainult korgi pεεle astund Emm; Korgi pääle saistanu Räp
3. kalapüünise (hrl korgist) ujuk kilu`võrkudel `käisivad `korgid pial Hlj; [kui] seda `korkipuud ei old meil `saada, siis `tehti kase tohust `niisukesed `korgid `sinne [võrgu] `pääle VNg; `nuodalinal on kived all ja `korgid pääl Vai; Pudeli koŕk oli õŋŋe korgiks, nüid on kohe sõuksed korgid `müia Pöi; kui kala uśsi ära neelas, siss tõmmas korgi vi̬i̬ `alla; õnge koŕk `tehti `enne korgist, nüid on `seake puust muna. vaist lõigasime kuiva puu otsa korgis Saa; `koŕki suab `teĺli, jõvipaal on koŕgiss läbi Kod; koŕk `panti nii `kõrgele, et õńg põhja ligi läits Ran; õngõ manh om koŕk, tu̬u̬ hoit õngõnööri vii pääl. kala `tõmbass koŕgi `alla Har; mõ̭nõl noodal imäl ommavaʔ korgiʔ Se Vrd korges1
kurk1 kurk g kurgi Emm Rei Ris Tür, g `kurgi R(n `kurki Vai); kuŕk g kurgi Sa(uŕk Jäm Kaa) Muh L Juu JMd VMr IisK Iis Plt M T, kuŕgi Tor Hää Saa Juu Koe VJg I KJn San V; gurk, pl guŕgiʔ Lei kurgitaim; aedvili Siis viel `joudavad `kurgid `kasvada, ku sirelie `heitsemise ajal maha tegeb Kuu; ei õlegi sie`aasta pali `kurkisi, muutkui `õilevad aga Lüg; Tegime ulga `urkisid appuks Jäm; söi `toorid `kurkisi Vll; mäda`rõika juured pannasse `kurkide `peale, kut kurgid `soola pannasse Muh; võttis kurgid ää, ma põle `katsu `saandki `kurki Kir; Mitte `ühte `siokõst `nõuõ põlõ, `kussõ `kuŕka võiks suõlata Khn; kuŕgidest saab ääd salatid, paar `kuŕki võib nõndasama ära süia Saa; kurgi varred nagu `veaned Juu; nüid kasvatame `kuŕka, vanad inimised ei `tiandki neist, et need ka `süia süńnivad Ann; magedat `kuŕki sõime nagu `õuna Iis; `lambad olid `kuŕkides (kurgipeenral) Pal; minu vanaema - - `piśtis kuŕgi `kartulite `juure patta `keema, `keetis ära, aga ei kõlvand `süia ega kedagi Lai; kuŕk `raiskas puu nõu õige ärä, võtt mustas; nõnda paĺlu peas ike `saama, et `kuŕkele vett tuvva Hls; pikäliku ilusa kardula juśt ku kurgi Krk; oi mia ole imuline küll `kuŕke pääle Puh; kurgi panet `apnama; kuŕk om süämele nii ää; ku sa juuvva tahat, siss võta `kurki Nõo; kuŕgi omma kuḱi pääl Krl; mul `lät́si timahalt kuŕgi hukka, mitte ütte `kuŕki ka is saaʔ Har; mul um sitt kurgõl all, tu̬u̬ sitt and läḿmind; ku kuŕgi˽paĺlo arʔ `hapnasõʔ, siss inäp tu̬u̬d hüvvä maku ei olõʔ Rõu; inne taha as `kuŕki kah - - no sü̬ü̬t kõ̭iḱ `nahka Vas || `väikene illos hopõn nigu kuŕk, ta um kui kuŕk i̬i̬h; sõit kurgiga Rõu
kõrk1 kõŕk KJn Trv, g kõrgi Pöi Mär Kse Tõs Saa Koe Trm/kõrk/ Vil Krk spor T, Krl, kõŕgi Hää JMd Pal Plt VId; köŕk g körgi Jäm Khk Vll; kork g `korgi Hlj VNg; n, g `korki Vai upsakas, uhke, üleolev mida `suuremaks [kasvab], seda `korgimaks `lähteb Hlj; tama on `korki mies Vai; `seikse `kange kõrgi olekuga Pöi; kõrk öeltse inimese `kohta, kis liiga ülendab ennast Saa; `sakslane ja `lätlane - - ni̬i̬d oĺlid kõrgid Vil; ta om kõŕk vaemuge `väege Trv; mõni rikass peremi̬i̬s `oĺli kah serätse kõrgi olekiga Ran; `väega kõŕk inimene, ta‿i pia tõesest mitte midägina lugu Nõo; mis sa `uhke`perse poole läät, t‿om jo nii kõŕk Ote; ta um minno `vasta `väega kõŕk Plv; Kõŕk nõna kõrvõtass; tõõnõ iks om kõŕk kah, t́ä‿m kõŕgist su̬u̬st joba Vas; käüse nõna `pistü, om kõŕk Se || käbe, kepsakas hobune – Kse
kärk1 kärk g kärg|a Hää Jür KuuK SJn, -ä Kuu/`k-/ Kam(-i) Kan Plv, -u Jõe/`k-/ TMr Kam Se/ḱ-/; käŕk Ote, g käŕg|ä Urv VId(-i Rõu); kerk g kergu Juu kivine kõrgendik a. põndak, kruusane või kivine küngas Kive `kärgäl o `hüästi `palju `mantsiku suvel Kuu; [hernes] ikke `tehti nisukese `kõrge kärga `piale, nisukese kruusa `kärkadelle; se on nisuke kärga ots, kärga`pialne määnükk; meie talu juures läks kärgaks KuuK; kärk midägi es kanna, olli `kõlbmada maa, es kanna `mõtsa kah; kärgi omma `rohkõmp nigu äkilise keńgu, aga `väikese Kam; hainaʔ viit kärgä `pääle sääl um kuivõmb Rõu; su̬u̬ siseh ummaʔ kärgäʔ Plv; ii ḱärguʔ (jõekäärus olev maa) Se || metsatukk tu̬u̬ säält mõtsa kärgust aku (hagu) Kamb. kärestik minge sinna kärga `pääle, sääl puud `sulgus Hää; kivilesed kohad jões on kärgad SJn; Muuge `kärku jäi lodi `kińni TMr
Vrd kärgas1
Vrd kärgas1
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|