[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

kaaritama1 kaarita|ma Kod, -mma V
1. kaagutama kui kana pessä ot́s, siss kaaritass Kan; kanaʔ kaaritasõʔ Rõu; Kaaritaja kana; kanaʔ kaaritasõʔ ku munõlõ lääväʔ Räp
2. valjusti laulma `lõikab laalta ja kaaritab Kod
kaaritama2 kaari|tama Lai Nõo Urv(-tamma) Vas Se, -teme Krl; `kaaritama Jõe Kuu Hlj VNg
1. paadi- või laevakaari paigaldama `Enne `laiudetti [paat] ärä ja siis ageti `kaaritama; `Kaaridin vene `männü`oksa `kaardega Kuu; `laiva on `kaaridettu VNg Vrd kaaretama2
2. võlvima kaaritõt [kiriku] lagi; kaaritõt lävi, kaaritõt `keldre Se
3. kaarena kulgema; ringi käima mine `õkva jooneld, mes sa kaaritat Nõo; Mi‿sa˽säält kaaritat, `läämi no siist üle nuka, saami `õkva˽kerigu manu˽`vällä Urv; küll tää kaarit́ kuʔ `liina lät́s Vas; vesi kaaritass, keerutass nigu vi̬i̬ `vasta võrõnkuh (jõehauda) Se || fig pilvituma kui kisub `pilve tükati juba, siis `ööldi, et kisub `kaardu ja kaaritab Lai
kaaritama3karitama
kadritama kadri|tama L, hv K, Hel/-teme/ Se
1. kadriks käima, kadrisanti tegema ma ole isegi kadritamas käind Kse; `enne sii kadritati paelu Aud; kadritamas käivad nii vanad kui nuored JMd || andeid korjamaMär JMd lähän nüid kadritama, kas `villu või `tangu toedu`kraami, omal põle JMd
2. kadri-sõna kordama; kadrilaulu laulma mis sa kadritad Plt; läḱi kadritama. nii kad́ritasõʔ: kad́riguu, kad́riguu, `laskõ uśs, kad́riguu, kad́riguu, - -; tu om kadritaminõ. kad́rigu `laulvaʔ, t́suraʔ ja `tütriguʔ Se
kahritama kahritama < kahrma `kesvi kahritas Lei Vrd karitama2
karitama1 kari|tama Kuu([ma] -dan) Hlj Kad hoiatama, keelama, manitsema Eks ma olen karitand küll `lapsi `huonuse `jääle menemäst, vade, vai ne sis `kuuldavad sana; Ma karidin `poissi küll et ei lähä külä `ouna`puisse, vade ei see kohe `kuula karitamisest Kuu; karitas, et seda mitte unustada‿i tohi Hlj Vrd karistama1, karitelema
karitama2 karitama kootidega teist korda vilja peksma (et seda puhtaks saada)Lei Vrd kahritama
karitama3 karita|ma Kod, -mma Lüg Jõh, kaaritama Tor Plt Pil, `kaari- IisR põlema, põletama on `kange `piipu karitamma Lüg; sie karitas `vällä Jõh; tuba kaaritab Tor; karitas maja ärä, õli vihane tõese piäle; vaja `ahju karitata, suab maja sojass; õdra leib tahab `rohkem karitata, tahab ku̬u̬memad `ahju kui pü̬ü̬li leib Kod; üks tuba kaaritab, suits tõuseb Pil Vrd karima1, käritama
karitama4 karitam(m)a kihutama, kiiresti sõitma `purjes mies karitab obosega; aga tämä karitab nüüd `sõita, kas rattaga ehk obose `vankriga Lüg Vrd karistama3
keeritama keeri|tama Kei Juu Plt, -tämä Juu KJn Nõo; kieri- Kos Kad VJg, `kieri|tama Jõe VNg Lüg(-mma) Jõh, -tämä Kuu Lüg Vai(-mmä); ki̬i̬ri|tama Mar, -tämä Juu
1. keerlema, pöörlema, tiirutama; (üles) keerutama kui tema ära suri, siis mei `kueruse pärast `kieritasimme tuass (vanaisa kuuega) Jõe; `Kieridimme `neie vaheld läbi, `luodimme igä, et `ehku `varsi tuleb vaba vesi `vasta; Ei `tiie `ühtä, kas hakkab `jälle `tormama, et `ninda sidä tuuld `aeva `kieritäb; `Tullipaat `kierit vähä `aiga `ümbär `laeva, siis läks `kaugemas; mere puold oli üks suur kajajas tuld ja `kieritänd siel `neie `ukse edise kohal Kuu; obosega `kieritäb `siie ja `sinne; lund `kieritäb kattusseld maha, tuleb sula; vesi on `kieritänd ja vedänd `siie `liiva kokko Lüg; tuul `kieritä ja `kierä `tolmu üles Vai; käed sedasi `kinni, siss kiiritavad rinki; ki̬i̬ritab tuult siit kahe laulda vahelt; `kargas moole `kaela `kinni, ki̬i̬ritas mend `ümber `rinki Mar; kui mesilased peret eidavad, siis keeritavad Juu; tuul kieritab `tolmu ülesse Kos; ühes kohas akkab kieritama `tolmu ja prügi ja muda ja (tuulispask) Kad; küll koer kieritab ennast, liputab saba VJg || ringi käima, pööritama midä `asja `silmist `ninda `kieritäd ja vahid Lüg; vahel `toinekerd akka südä nii `kieritämmä Vai; mo pea akkas ki̬i̬ritama üsna Mar; süda on nii sańt ja keeritab, ei tule okse; piä akkas tańsist ki̬i̬ritämä Juu; pia keeritab otsas, süda keeritab sees Plt || keerutama, põiklema juttudega `kieritäb, sõna siit, `tõine säält Lüg
2. (millegi ümber) keerama, mähkima; ümber pöörama, kaarutama Kui siis `juhtub `vihmane nädal õlema, kie siis neid `jõuab `kieridatta ja `kõrjada (heina); Sie pind `kieridätti `ümber, vikkadi ja `varre pera `löädi viel puu kiil vahele Lüg; keväjä ku pajo `olli mäiän, siss `kisti pajo küĺlest `niidsi ja keeritedi `katsa Nõo
Vrd keerima, keerutama
kibritama kibritama kibrutama Ära kibrita nägu `krimpsud tulevad `sisse IisR
kiiritamakeeritama
*kooritama põetama mi̬i̬śs tõist nädälet neĺli koorit́ Se Vrd koorutama1
kuritama1 kuritama Kuu; ipf (ta) kuritas Vai hoiatama, ähvardma `Täüdüb `mennä neid kuritama, hakkavad `oige lojuma; küll kuridin toist kovasti, aga ige läks ja lobises kaik `välja Kuu; `köster `rääkis `miule `aśsa lugu ja kuritas et älä sie ka kenelegi `räägi Vai
kuritama2kuuritama1
kurritama kurritama kurr-kurr hüüdma Temä kurritap sigu kodu, loeb iks kurr, kurr, siss sia jooseva võśtu kodu Nõo Vrd kurrutama2
kuuritama1 kuuritama Jaa Muh Mar Juu Jür HJn Trm Vil, kuritam(m)a Lüg Jõh IisR
1. suitsetama pisike poiss, aga kuritab `ninda et Lüg; se akand `piipu kuuritama Jaa; meestel soab kuurita küll Muh; mis sa sest piibust ilmast `ilma kuuritad Juu; küll nied on ete kuuritand Jür Vrd kuurutama1
2. põletama; kütma, kuumutama kuritab tuld, tieb tule maha Lüg; `lautakse vihud partele, sis mutku kuurita kütta Juu; mis seal nüid kuuritakse Jür; mis sa kuuritad tast (pliidist) nii kaua Trm
kuuritama2 `Kuuritama kuuritsaga kala püüdmaIisR
*kõritama pr (ta) kõritab kõrist pigistama kõritas, akkas kõrist `kinni, kui `riidlesid; kõritab teist Ris Vrd kõristama2
*kõrritama pr (ma) kõrrita < kõrr2 tule ma pane sind kõrride `sisse ja kõrrita sind natukse Muh
kõõritama1 kõõrit|ama Plt Nõo Kan Urv, -amma Har, -õme San, -õmõ Krl; (ta) `kõõritab IisR a. kõõrdsilmalisena vaatama kõõritab `ühte `silma pidi Plt b. põrnitsema Nagu vana sõnn `põrnitab ja `kõõritab IisR; vihaga kõõritab Plt; ku tõese säĺlän [uhkeid rõivaid] näeb, siss om nõna `viltu, siss kõõritap Nõo; juba pulliʔ kõõritõse San; pulliʔ kõõritõsõʔ tõni tõse pääle; täl ei olõ hääd näku kaiaʔ, tä kõõritõss Krl Vrd kõõrutama3
kõõritama2 kõõrit|ama Ran Kam Har Vas Lut, -amma Kam Urv Se, -õm(m)õ Krl Har; kõõretama LNg Mar Mär Vig Tõs Ris/köö-/ Nis Rap Juu, kõe- Var Juu Jür
1. kõõrutama (kana, hv muu linnu häälitsusest) mis sa kõõretad ja krääksod (kanale) Mar; kui metskukk kõõretab, siis tuleb `kuiva Mär; kana kõõretab, tahab munele Tõs; kui kana munema lähäb, siis kõõretab, pärast munemist kõketab Nis; [kana] jooseb `õues edasi tagasi ja kõõretab, mina ei tea kas ta muneb koa või Juu; enne munemist kõõritass, aga kui jo ärä munõnu, siss kaagutass Kam; kana kõõritõss orrõl Krl
2. fig (laulmisest) `laulge ikke mis laul on, aga see on ikke muidu nihuke kõõretamene Juu; `laulu kõõritama Ran
Vrd kõõristama2, kõõrutama1
kõõritama3 kõõritama villase ehisnööriga silmusekujuliselt kaunistama noil (mulkidel) olliva ravvutedu `kaska ja musta särgi, vereväga kõõritedu Nõo Vrd kõõrutama2
käritama1 käritama Mär([ta] -täs) Mih PJg Tor käratama; kurjalt keelama, manitsema küll käritäs kõvaste Mär; käritan `lehma et kus sa lähäd PJg; käritas lapsed vaid olema Tor
käritama2 käritama Hää hv VJg põletama; põlema süütama `Oksi põletavad, käritavad; Kadaki käritadaks, ni̬i̬d kärisevad `äśti; aod käritadass põlema Hää || praadima mune käriteta, kui pańni `peale pannasse VJg Vrd karitama3, käristama
*kääritama hv, u `käeritama IisR; da-inf kääritada Han; imps kääritatse Var käärida laskma `Kanges `juoma isus, ei sie `kannatand enam `käeritada IisR; Äks neid simasid ole igatsugu, kellest võib jooma `aega kääritada Han; tannis kääritatse õlut Var
küüritama küüritama Sim Iis Trm(-üi-) Vil/-üi-/, -ämä Kod, -eme Hls; `küürit|amma, -ämä Lüg küürutama, küürus olema eks `kartuli võttamise `juures jo `kõige `rohkemb piab `küüritamma Lüg; küürita kõik pääv, küür jääb `aigest selle küüritamisega Iis; küüritäsin sängin Kod; ei saa küirita Vil; ku tal [vikati] terä üleven, siss ta piap küüriteme Hls

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur