[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

karge1 n, g `karge Kuu Hlj RId Jäm Khk Rei Mar Tõs Tor spor K, Trv; n, g `karke Pöi; kargõ g `karkõ Khn
1. a. (karastavalt) külm `länne puol `rannal on `ninda külm vesi, `ninda `karge Hlj; vilu `karge piim, `äśti `karge joogi jäuks Kos; külm ehk `karge, ei `targe `olla KuuK; aĺlika vesi on `karge JMd; sügise esimise külma aeg oli `karge tuul Lai; `kupre·śse õppes tegeme külmä `karge vi̬i̬ sihen Trv b. kergelt külmetanudJuu JJn vahest on küĺm, siis `tõmmab moa `kargeks Juu; rohi on aeva `karges kohe, kui rohi on juo `valges VJg Vrd karas
2. värske, närtsimata (juurvili) `karge `kartul Tõs; see on veel `karge koaĺ Juu; `karge koaĺ, põle tohletand ega midagi Kos; `karge õun; lehed on vihmaga `äśti `karged, aga kui pala on, siis on `näŕtsind VJg; lehed on `karged viil `kastest KJn
3. kõva a. poolkõva, pehmeks keemata (juurvili) tihvel oo `karge, põle `iästi pehme Tõs; koaĺ on nii kõba ja `karge, see ei süńni `süia mitte Juu; `karge kardul Plt b. kõva, sitke Kui võrgu silm `laasis oli, siis keedeti võrkkusi lepa `okstega, siis võttis nii kenast `karkeks, oli `jälle teravam `püüdma Pöi; see on nii kõba ja `karge ein `niita Juu c. kare, lubjarikas (vesi) vesi oo koa `karge, kõva, põle pehme Tõs; kõba `karge vesi, võtab silma näo kohe `kestama Juud. ülekarastamisest rabe (raud) `karge `kerves on ku `kuuse `õksa `raiud, siis lüob `kervel kõhe tükki `välla, sie on siis `liiga `karge Lüg; külm `karge roud Rei
4. karm, vali, kuri meil õli vookt kerikuõppetajast, sie oli `karge vanamies Lüg; Ta oli `karge `lapse `vastu Jõh; kaŕge südamega JMd; `karge südamega ku teise `peale alastust ei ole VJg || „kartlik, metsik“ `karkõd luõmad Khn
5. kibe, kange (maitse või mõju poolest) Eks suvel `täüdüväd `olla kalad `oite `karged (soolased), neh eks `muidu `lähteväd habaks jo Kuu; viin on `liiga `karge, `tarvis magusast tehä; sie tubaka `palla üväst, ei ole `karge; `karsitsa (sinep) on `karge; `viidigad, nie on `karged, neil on `oige `palju sappi; moned keriksed on `kimburad, tekköd `sauna `kargest, `karge `löülü Vai
Vrd kare1
karge2 kare2
kerge `kerge üld; `keŕge Mar Ksi spor eL/`keŕde Lei/; komp kerem Kod, keremb Nõo San V(keŕemb Har), `keŕgimp Kam
1. a. (suhteliselt) väikesekaaluline `kerge regi; midä `kerge `paadiga viga `mennä `sõudama; tüö `vankri mis ise `rautas sie õli `kerge kui vokk Lüg; `kuivand `aaba on `kerge Vai; `Kerge just kut kaera kot́t, äi koalu midagi Pöi; üks kergitos `kergid `õĺga Kul; `kerged villa kotti ei jõua `tõsta Tõs; sii on `oopis `kergemad linad, pane sada kakskümmend viis peo, siis soad leesika; ma olen nüid paelu `kergemaks läind, kui ma `enne olin Juu; meie margapu ei `näita enamb `õigust, nui on `kergest läind Kad; `kerge kui udu suĺg Lai; kuusk on kõige `kergem puu. kaśk on `raske Plt; `kerge kaup (pudukaubad) KJn; kuurm jäi õige `kergese Trv; `vaika (puhvaika) om `keŕgemp ku kassuk, kassuk om jo `kange Puh; ku `maltspu toores om, siss om rasse, ku kuivab, siss om `kerge Ote; ku ladvaʔ ütele poolõ, sõ̭ss saa tõnõots saa `keŕgep (~ `keŕgemb), tõnõ rasõ˛õmb, sõ̭ss ei˽saa˽kupu `nõstaʔ Urv; Lää ti̬i̬ hindä kergembäss (lähen ekskrementeerima) Räp b.  mitte tihke, kohev, sõre Tänä oli `kuogi ruog kohe `paksuseld just paras, nää ku siis `jääväd `kuogid hüäd `kerged Kuu; `Kerge ku `pärmiga `kerkind Lüg; oh kui `kerge pöld on – nii εε künda. muld on nii `kerge, mud́u kohiseb adra ees; einad on nii `kerged – jo ni kuivad ka on; ühekorra kut abu piima petti oli, see tegi supi nii `kergeks Khk; leva juur tõuseb siis `kergeks, siis ta kergitab ta ää Muh; lina tahab saada `rasked maad, ega lina `kerge maa peäl ei kasva Vig; kergitab `patja, kohendab, teeb `kerges Tõs; `värske lumi on kohevil ja `kerge Vän; vill on ilus puhas, nüid on `easte `kerge Juu; `kerge lumi, kohe lükka jalaga laiali JJn; leivad on `kerged, `äśti `kerkind Ann; kui sulab lumi ära, siis on jo maa `kerge, vedel VMr; `kerged maad on liiva maad Plt; lina oo `keŕge, ku karva mütsäk, ei lää `kuiki paĺlu punna `pääle Krk; `tat́rik `kaśvi `keŕgimbä maie pääl Kam c. (väiksema tiheduse tõttu) liikuv, lainetav (veest) vesi on `kerge sügise `aegu, kui vähe tuuld on, nii on laine meres Rei; meri on `kerge; kevadi ja talve vesi `kerge. `veikse tuulega akkab `käärima Ris || vesi om `kerge `lämmägaʔ , talvõl om vesi rassõ Se d. fig psüühilise paineta, muretu moo südä ete `kerge tänä. naa ea `olla Mar; [halb] asi läks `mööda, on paelu `kergem Kos; kui sul midägi äste lähäb, siss om sul süd́ä `keŕge Ran; mi̬i̬ĺ om rassõ, süä halutass, siss lasõ silmäpisar `ussõ, siss om `õkva keremb Har; süä oĺl `väega rassõ, jovva‿s `kuige ollaʔ, no sai süä `kergep kõ̭iḱ Se
2. a. (tugevuselt, jõult, mõjult, suuruselt, hulgalt) vähene; nõrk, põgus; tasane Uni `kerge `nindagu jäneksel Kuu; tuli `kerge lume ärmetus maha Hlj; tämä (metsis) nii tasa `laulab, et sa piad `õige `targu `kuulama - - tämä on nii kuradi `kerge `lauluga; kui üvägä `kinni `annab, siis on trahv `kergemb Lüg; äi möista see `kergest jutust (heaga rääkimisest) midagid, sii piab ikka üsna kurjaga `latsi varuma; `kerge tali, vähe lund Khk; ma‿p kuule niid enam `kerged (tasast) juttu mitte Krj; Enne `pandi räime kohe kõvase `soola, `paergus pannakse esiteks `kergese `soola; mõni saab `kerge vaevaga Muh; Taha sõnna `ospidali `kerge irmuga `minna `öhti Pöi; odra õlut o natuke `kerge, rukid tegavad tugevamaks Muh; Sedasi sai `kerge ermuga söömakorra käde Emm; põle mol suurt vega üht, see üsna `kerge vega Mar; sajab `kerged `tuhkjast lund Mär; lina esteks pannasse liku, esteks `kergema matuse alla Vig; põllal inimesed `küntsid, `viidi kaosiga jahu lient, `jõutsid küll tehä, aga nüüd ei jõua enäm inimesed `siokse `kerge `süömisegä tüöd tehä Khn; et nüüd oo `aigus kergitan või naa `kergemaks läin; Sügisi on uutsakas maas, kui esimene `kerge külm Hää; kõhmab pia - - et esimine pesemine on old väga `kerge Amb; iga `õhta saivad [jänesed] `kerge piutäie kaali `koori või kartulid JJn; `kerge tuul Lai; `keŕge `aige; `keŕge unege, `juśtku linnuke makass oksa pääl Krk; ta (loisukoht) `oĺli `keŕge madalik, sai `viĺlä tetä; kui vihma u̬u̬g, siss võib `keŕgemb sadu `olla Ran; kassuv om iks roosist `kergemb Kan; tõõsõl um tu̬u̬sama `haiguss `kerge aʔ tõõsõl väega rassõ Rõu; kerge hinnaga ~ kaubaga odavalt, soodsalt peremed ikke `vaatavad, kust `saavad `kerge `innaga `tüölisi Lüg; Selle (lehma) ta sai ösna `kerge kaubaga käde Pöi; sain ea `kerge kaubaga kodo Ris; peremi̬i̬s annab keremä innaga `põrsa Kod; b.  õhuke; napp, väike `talvel ikke inimene `külmetab `endast kui läheb `kerge `riidega `välla Lüg; `moandi oo lögäne, piält `kerge sopaga Var; Jõlm külm, `kerge `riidegä üsä kõhe olla Khn; `leikas ja `õmles `kergeid sui-eena`püksa Kos; `kerged `pilved käivad, taevas `sõõnas Jür; kui [õlgkatus] na `kerge sai `tehtud, õhukene, sis tema kõdenes rutemalt ära Kad; ärä mine nii `keŕge `rõõvage `väĺla Hel; [kleit] sai väega hää ta sai vähämb ja `keŕgemp Plv c. fig mittetäisväärtuslik; vilets, kehv, puudulik, pude, habras mool ju kõrva`kuulmine ka `kerge (puudulik) Jäm; üheksas `kümnes piigistab inimese εε, vana inimese rammu `kerge Khk; see `aasta vilja kasu ka nii `kerge Jaa; lena o `kerge, ei kinnita kedrätä Mar; riie on nii `kangeśti `kerge ja rabajas, ää mädand; leib oo `tahke ja `kerge, kõik pudeneb Mär; `kerge (mullavaene) maa põle ea maa `ühti Lih; `kerge `kuulmene on sańt `kuulmene Juu; eks vana küla sies eks sial ole paremad [maad], aga meil siin väĺlatagus eks nied ole `kergemad Rak; liiva maad, `kerge on arida, aga eks saak ole ka `kerge Plt; `kerge `jouga inime KJn; `keŕge kõhvatse terä (külmavõetud viljal) Krk; `keŕge iä vai rabe iä Kam; Vana `kuuga ja `lõunõ tuulõga˽külvet kaar `kaśve `kerge Räp c. puudulik, vähearenenud (mõistusest) `ninda `kerge `otsaga, ei `oska midagi teha Hlj; tämä on lühikese `arvoga ja `kerge mõttega, tämäl on vähä `arvu Lüg; Oli ikka küll natikse kergem (vähemarenenud) kut teised Kaa; naa `kerge aruga tüdrik et Muh; Oh ta üsna εεste kerge uiduga Käi; tal `kerge oid `otsas Mar; tämä oo naa `kerge `mõistusega et Var; no küll oled `kergest lähänd oma `mõistusega, ei pea enamb aru kedagi VJg; si̬i̬ om üit́s `keŕge aruge, aa laialist juttu, mis `kohkil ei `kõlbu Krk; no küll om mehel `keŕge aru, tapab `tüt́rigulita peräst `endä ärä Nõo; naeste`rahvid üteldas, ta - - `kerge aruga Ote; `kerge pää, täl jää äi `päähä Se || tal üks rui natukse `kergem (puudulikust mõistusest) Jaa
3. a. vähe vaeva ja pingutust nõudev, hõlpsasti teostatav või kasutatav vanast olivata `nuoda kived, nüüd on kett all - - `kergemb `panna `alle VNg; `kerge on `auku kukkuda, ärä ronida `raske Lüg; `Kergemb on omal teha kui teist `käskida IisR; lestavõrk oli `kerge kududa Mus; märjem aeg, siis on ein `kergem ka [niita] Vll; Sellel lehmal on ikka `kerge sünnitus olnd, `korda kaks kaŋŋutab ja on käe Pöi; Kerge teha ja odav pruukida (kergesti purunevast asjast) Emm; kis juba abielu läheb, ega sialt `kergemad saa, lapsed kasvatada ja nendega angeldada Rid; ta `lennas ea `kerge elo peal, nää ku paksuks ta läind; `rätsepa töö üsna `kerge töö, see üsna `kerge ammet Mar; Laisk ku soolikas, midagi ei ti̬i̬ `kergetki Hää; `alkad alud, `kerged `lõhkuda Koe; nüid one `kerge madal ti̬i̬, ku akab lume tulema, ti̬i̬b sügäväss ti̬i̬d ja kohevass Kod; Villa`keträmine om `kergemp ku lina`keträmine Hls; karu olevet ninast õige `keŕge ärä lüvvä Krk; liiva tsośs, – vai ka tsöśs. tsośs om nigu `keŕgemp üteldä Ote; lähä `kõŕtsi, võta suutäüe `viina, saat keremb kodu minnäʔ Har; saa nu̬u̬t `kergep (kergemini veetav); `kerge elo – suurt tü̬ü̬d ei olõʔ Se b.  (hrl komp) (suhteliselt) hea tama oli `aige, nüid on jo `kergemb Vai; `kergemad `arsti ei ole ussi aava vasta, kui kuld raha Rei; too seda `kergemad (magustoidust) koa laua `peale Vig; mu naanõ oĺl kah `väega rassõ `haigõ, põrhõ·lla om jo˽keŕemb Har; tuul (müüjal) om `kerge käsi ostat, lätt `kõrda Se
4. a. ladusalt funktsioneeriv, kiiresti ja pingutuseta toimiv või liikuv minä õlin vana poiss juo, aga kui `lauba `õhta tuli, siis `ninda `kerge ku kerä püü; `tõine on `kerge mõttega, igale `puole lähäb, kuhu `mõtleb; õli `raske `jalgane [hobune], siis lasi `rauvutata, aga kui `kerge õli, siis ei `tahtund `lassa Lüg; `Neie `aastade `kohta, `mõtles `kerge (kergejalgne) kui `poisike Jõh; sellel `kerged kopsud, selle pärast iiritab [alati] Jäm; küll mool ollid `kerged jalad Muh; laalab nii `raske äälega, ega tal nii ilus `kerge ääl ei ole Mär; Tüdar oo `meitel `kerged `konti; Oli `kerge jalaga ja `kerge `suuga. Ei tä vastust `võlgu jätn Han; kibu teeb keele `kergemaks, laulu ääle `lahkemaks Vän; mol olid `kerged sõrmed ja `oskasin teha ka `kõike Nis; vanaema oli ise `kerge `tańtsija Jür; nuor lehm `kerge kehaga, egas vana luom enam nii `kerge kehaga ole JõeK; obusel jalad nii `kerged all et JMd; Veski kerge käik tuli kua möldritest. teise möldri seadmise järel õli veski kerge, käis kui vokk Trm; ta (peremees) oli virk ja `kerge (liikuv) nagu kirp Pal; aga om iluss `keŕge liigutusege, ku `eńge pääl kõńd; ku `eńgämine `keŕgess lää tagasi Krk; mia `määrsi lambi õliga ja siss ma `tu̬u̬si et ihu läits nigu `keŕgembäss Ran; temä om `keŕge egäde `paika minemä, nii sõnaline ütte `viisi Nõo; ku maʔ `kerge kihagõ olluʔ, ma‿less tüüd tennü Krl; sa olet keŕemb kumardamma, võta mu piitsk säält üĺess maalt Har; mant minemä olõ õi hädä `keŕge Vas; täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööle Räp; `kerge hopõn `kergekeiste sõit ni `kergele Lut || kerge käsi ~ käega ~ kergest käest helde(lt); ennatlikult, mõtlematult tegutsev sie old `jälle `ninda `ihnus mies, ei ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu; `ansi `kerge `kääga kaik oma varanduse `vällä Vai; Ermus kerge kεεga Emm; `kerge `käega `andis raha `väĺla, see põle seda väärt Mar; `lüümene tuleb ju üsna `kergest ku `kerged käed Hää; ema oli `kerge `kääga, `ańdis `mulle `vitsa Ann; `kerge `kääga raha `raiskama tüö `peale VJg; `kerge `kääga kallale jokseb Sim; käsi on `kergem kui kohus Trm; `väege `keŕge `käege, äkilitse vihage, muutku lü̬ü̬p tõisel Krk b.  tundlik; ergas, vastuvõtlik; aldis ue `korvas oppisin lugema, tämäl oli `raske pää, mul oli `kerge VNg; `kerge `pääga, `kange õppima, pää võttab `vastu Lüg; lüline külg köva `kervega `raiuda, kuid `kerge mädanemas Jäm; Küll sa oled `kerge minema igase `kohta Khk; obu on `kerge ära `ehtima; meri on ermus `kerge `tunma (tuul paneb vee lainetama) Vll; Ta oli `irmus `kerge ninastama, kui kedagi midagi `juhtus `ütlema Pöi; ne täid o `kerged pähe asuma Muh; `ästi `kerge `kuulma, aga vana ea sees läheb juhmiks ikke Mar; ta (koer) oo `kerge `kanda akama Tõs; `kerge `uskma, mis riägitässe Khn; Noored inimesed kui tulepisud, `äśti ergud ja `kerged minema Hää; kes `easte kuuleb, sel on ea `kerge `kuulmene Juu; nõgi on `kerge põlema minemä Kod; sial (karjas) pidid kõik kõrvad `kerged `oidma, vemmal kääs ja `ühtelugu muku litsu Lai; `kerge `piägä inime, tal akab ruttu pähä (õppimisest) KJn; oben om õige `keŕge nägeme, näep puha ärä mis kõrvan om, mis taga `järgi tule; mea ole õige `keŕge `alba `luhti ja `vingu `tunme, miu nõna om `keŕge `tunme Krk; ta‿m `keŕge lubama, aga ega ta‿i täädä toda Nõo; nii `kerge pää oĺl, kõ̭iḱ sai ärʔ opituss Rõu; `häste kuuld, `kerge `kuuldmisõgaʔ Se Vrd kerk2
5. fig kerglane, edev; kergemeelne `Kerge nagu `rätsep. Mehe `kõhta nagu vähä `kerge Jõh; ise on üks `kärme inimine, aga `kerge `mielega Vai; väga aĺp, `kerge olemesega, albib väga `paĺlo Mar; tal on `kerge pea `otses, küll tema on `kerglane. kapsib `siia ja `sõnna; ise nii kaval ja `kerge `jäoga Juu; minu lapsed küll nii `kerged ei ole, jõuad sa muodi järele üpata JJn; `kerglane on `kerge `puole inime Kad; `justkui va eblakas teine - - `kerge inimene, poiśs või tüdruk Sim; `kerge `piaga tegin selle tüki läbi Trm; `kerge piä – edevid `aśju ti̬i̬b Kod; `kerge`meelne inimene on `mõtlemise poolest `kerge, ta ei kaalu järele Lai; keps inimene om siante väha `keŕge Pst; köhkenpöḱs om `keŕge-kaalu poiss Ran; tu̬u̬ - - aab serätsit `kergit jutte Nõo; ta tege nüüd ka `sääntsid ebutuìsi ja `kergit tükke Kan; Kerge meel kui tuulelipp Vas; Taa om sääne `keŕge inemine, heigotas uma ihoga Räp || pealiskaudne, lohakas Kergest kεεst tehet Emm; `kerge kääst tehakse, kui ruttu tuleb teha Kos; ta om tuiuline vai `keŕge, pirts parts ruttu ja ruttu Ran Vrd kerk2
kergel `kergel Hlj Lüg Jõh vaevata, pingutuseta kes on `nuorenna `kergel, sel on vananna kovemb `tervis Hlj; Ega `kirjutuse tüö `konti ei `vaiva, kont on `kergel Lüg; Eluaig `arjund `kergel õlema, ei sest enamb iad `nahka saa; Kõik `tahvad `kergel `õlla, `kiegi ei taha tüäd teha Jõh Vrd kergele
kergem `kergem Krj Pöi Emm Noa Hää Ris kergemini, hõlpsamalt nendega (tikkudega) sai uppis `kergem tule `lahti Krj; Noored poisid - - mahtust manluukist kergem läbi ja pεεsist katla sees parem torusi vaheld puhastama Emm; sa oled rumal et sa söödad nii suurt `koera, me saame paĺlu `kergem jänesid kätte Noa; `vaata linakakkumisest akkab ta (kidi) kõige `kergem Hää; `enne sünnitamest peab `vaatama kas lapsekoea suu `lahti, siis tuleb laps `kergem `väĺla Ris
kergeskirges
kirge `kirge rabe vellad läksid `kirgeks, olid rabedad; lõngad oo `kirged, leib koa Mar
-kirge Ls kivi|kirge, tulist|kirge
kirges1 kirge|s g -tse kirgetse sööved tõise inimese ärä, ku kätte saave, kaljude vahel, kun na eläve Hls
kirges2 `kirges Kad Iis jännis, kehvasti nüid tema alati `kirges ja krimitsas enese asjaga, põllud puhas `süötis ja kõik Kad; kõik jua `kirges Iis
korge korge Pha, g `korke Pöi Muh Rei(g `korge) spor (n koŕge Kse), Tõs; korgõ g `korkõ Khn; transl korges Lih jääkohr, lumekoorik; kohrune, koorikuline Ajas vee [jääle] `peale, nüid `külmas ää, nüid `sõuke `korke kord peal, kas lõhu jalad ää Pöi; korge lumi oo mis sedasi raksub ja ragiseb; konarik ehk korge ea (jää) oo siis kui tuulega merd `külmab Muh; Lumel täna korge pääl, aga ega ta kanna Rei; vesi külmetab ää, meri möönäb ja siis oo korge `valmis Mar; kui `jälle vesi tõusn oo ja `jälle `tõmmab külm - - [jää] korges, no siis ei saa [roogu lõigata] Lih; ää aa oost `korke `peale mette, murrab obuse jalad ää Kse; `Korkõs ruasib `suapad niipiä läbi; kui tõus vesi, siiss on vesi all, kui möön vesi, siiss korge kui Khn Vrd korgas3, korges3, kork3
korges1 korges g `korke Pha; g `korke Pöi korgist võrguujuk `korke `sesse on leigatud nimetähed Pöi Vrd kork1
korges2 korges g `korke Jäm Mus konts, apsat `korke krants `tehti talla `pεεle. sedine ümargune `korke ala kanna äärt `koutu; korges oli tükkis talla all, `umbest kesk`paika `talda; vene saabas, `laiade korgestega; pailad ning tallad, `korked ning kanna tagused, `pεεltsid pole `ühtid [naistekingadel] Jäm; puu `korked olid, nüid on nahast `korked; kiŋŋa `korke rauad Mus Vrd kork2
korges3 korges g `korge koorik lumi on `korges, lumel on korges pεεl Phl Vrd korge
kõrge1 `kõrge Lüg Jõh u IisR, Pöi Muh L(-õ Khn) K I M T(-õ Nõo Kam); `korge Jõe Kuu Hlj VNg Vai Ris hv JõeK, Ran Võn Ote San; `korgõ Võn Kam Ote V; `körge S Ris; komp kõrem Kod, koremb San, korõmb Har, kõrõ˛õmb Urv
1. rõhttasapinnast märgatavalt ülespoole ulatuv; ant madal a. (ehitistest, taimedest, pinnavormidest jne) `lained on `korged Jõe; `Korge on kodune `künnüs `toista `kerda `kerduessa Kuu; `kõrges tuas sue `sõisab `kõrgemmal kui madalas tuas Lüg; `ukse `künnüs on `korge Vai; `körge mägi Khk; löhn (partepealne) on ülalt `körgem, äärest on madalam Krj; Kena `kõrge kuiv mets; See laud on `siia `akna `alla püsut `kõrge Pöi; ma‿p taha nii `kõrgid kiŋŋa `korka Muh; künnivao ari peab olema `kõrge Kul; vanad `kõrged puud Mär; ennem olid `kõrged lääved, `andis üle `astu Kse; laenõ lähäb päris `kõrgõks juba Khn; `seoke `kõrgem nõmme maa Aud; `iidlastel `oĺlid [võrgud] veel õege `kõrge tamsadega; `kõrgi puid on paelu `metses Hää; lähäb üle `körge aia Ris; mõni tahab `kõrged pea alust; nii ilus `kõrge mets Juu; korraga `puhkeb teine `korgemb laene `peale JõeK; Ennemal aal olid ju naśtel need `kõrged müt́sid Amb; jõgi on `kangeste `kõrgete kallastega Kad; lehmäde asemed tahavad tasuda, ninäalune õlgu kõrem kui `persetagune Kod; sirbiga [lõigates] jäi `kõrge kõŕs Pal; nii `kõrged jalad oĺlid [leivaastjal] nii et - - paras `kasta KJn; `kõrge aru maa Vil; `kõrge lõhnage (lõsnaga) tare Krk; kirn olli koore jaoss, `olli serände `kõrge kitsass Puh; kae retel `olli nii `kõrge, et lammass es saa üle karata; jassiku olliva nu̬u̬ `kõrge kõdardega saani; kasuja puu `raoti kõ̭ik `kirvega jala pääld maha, jäi `kõrge kand `perrä Nõo; `kõrgõmba maa omma kuivemba, kruusatse ja kivelise; medä `kõrgemp lõhn (partepealne), sedä parembide `kuivi vili Kam; liivatse maa omma `korgõpa; paĺlu `korgit mäkki Ote; kellel oĺl `korge oĺg põimõt, tu̬u̬d pesseti Krl; `võõra laud om `korgõ, silmäga näet, kätte ei˽küünüʔ Har; `korgõ aid Rõu; vanast tet́ti reṕp, mia iks `korgõp, tu̬u̬ `uhkõp Vas; üt́skõrd oĺl löönüʔ süĺlem `õigõ hää `korgõh́e `kõivo Räp || (koos arvuga) kakssada `silma `kõrged, `räimi `vergud Kuu; ja siis nied (võrgud) olivad aga nii `veikesed - - `seitse`kümmend `silma olivad `korged Hlj; katese `jalga `kõrge Krk; pövvä puu, neli `tolli lai ja kuus `tolli `korge Ote b. (elusolenditest) sie on siis `kõrge mies, kui on `õige pitk ja suur Lüg; `kõrge inimine VJg; uast (hobust) mis kole `kõrge on, `üeldasse et küll on loigard Sim; tõene jalg madalamp, tõene `kõrgemp, sa ei `saagi `tańdsi Nõo; illuss obene `olli, `kõrgide `jalguga Ote; soõńd (libahunt) ollõv ollu inemisõ näku, takast korõmbäʔ Har; kumbass teid `korgõb om Lei; `korgõ hopõn um ni matal - - `korgõʔ ummaʔ `sõita parembaʔ Lut || esileulatuv tugev `kõrge `rinnaga inimine Jõh; `körgede `rüntega naine Rei; `kõrged ja suured rõnnad Mar; Puńnsilm - - väga `kõrged ni̬i̬d siĺmad väĺlal Hää; kel `kõrge ots, nu̬u̬ olna targa inimese; silmä kolmu om ni `kõrge kühmu siin `siĺmi pääl; `kõrge põsenuka nigu punnin jälle Ran; rinnaʔ i̬i̬h `korgõʔ Se c. (veeseisu või lumekatte kohta) On meri `kõrge, `õhta `langeb, tuleb `vaikne ilm Pöi; kui meri `körge on, siis on ta loe Käi; Aga nda `kõrgõ meri oli et Khn; tammi paesuga [on] seitse kaheksa `jalga vesi `kõrgemaks tõstetud Vän; sügisimere `räimi saab `kõrges meres, kuue sülla vii päält Hää; tuul teeb `korge mere Ris; kui `kõrge vesi siis saab paadiga igalt puolt üle HMd; kui kured `lähvad siit ära `kõrgest, tuleb palju lund, `kõrge talve JõeK; ku madikse pää oli tie `kõrge, siis kasvab mää puol parem ernes VMr; `kõrge taĺv om siss, kui lumi om suur, ti̬i̬d `kõrged Ran; hää satam, `korgõ vi̬i̬ sadamine Rõu || `kõrge püik one `kaugel rannass (avamerel) Kod
2. rõhttasapinna kohal, ülal asetsev suur `kõrge suits üle võsu Kod; ja `vankri pääle om [looma] `kõrge `tõsta Rõn; ku˽tu̬u̬ maja `paĺli, tulõ leegi visaśs õmõta korõmb mõtsa `latvu; läve kottal `ülhlen korõmb `paŕsi oĺl ots paja Har
3. fig suur (koguse, määra, hinna jm kohta) või on talve `kõrges `indas Kul; irmus tugeb `kõrge reńt Mär; palgad oo `kõrged Aud; [talu] rahamaks `aeti `kõrgemas järk järgult Ris; mua iest tuli `ilma `kõrged `reńti `maksta VMr; tämä on obesess `kõrge inna `maksnud Kod; inimene rabelep kätega, ku täl `kõrge palavik on Nõo || (ajalisest kestusest) `ämmä ämm jah, sie elas `kõrge vanaduseni Lüg; mies magas `kõrge keskommikuni VJg
4. positsiooni või seisuse tõttu tähtis, teistest üle valitseja on [kupjast] vähä `jälle `korgemb `jälle VNg; Ta oli ju seda `kõrged paruni sugu Pöi; `körge ohvitser Käi; valla kohos `ańdis selle asja edekohõ `kõrgõma `kohto käde Khn; sai `kõrgemase ametisse Tor; `mõisas kutsutud veel proua `mampsel, see pidi siis veel kraad́ `kõrgem olema Lai; ta on `kõrge koha pial JMd; temä om nüid veedikese `kõrgemba ameti pääl Nõo; tu̬u̬ mi̬i̬ss um õigeʔ `korgõss ja `ausass mihess saanuʔ Krl; mataĺ saa innembi maŕa maast, kui `korgõ tähe `taivast; kooni `korgõ kummardass, seeni mataĺ maŕa löüd Rõu; surm võtt `kõiki mahaʔ, `korgit kuningit, kedä taht Lut
5. kõrk, upsakas, üleolev möni nii `körge vaimuga, `uhkust täis Khk; Noorelt oli irmus `uhke ja kole `kõrge meelega Pöi; Kikas on `uhke, tore oma naha sehe, `kõrge olekuga Hää; se on kaniste `kõrge `jäoga, mis ta ikke enese `arvab olevad Juu; `niske tasane inime, ei õle kuulod tämä käess `kõrged sõna; tämä `ütleb tasase iälegä, kes kärätäb, si̬i̬ one `kõrge sõna; ta pidäb tõiss alatuss ja ennäss `kõrgess Kod; temä om `kõrge vaemuge Hel; mul on `korgõ mu̬u̬d, ega ma kuri ei olõʔ; peremiiss om `väege `uhkõ ja `kõrgide sõnnugõ Krl; pidä hinnäst `korgõst `vasta `tõisi Se || fig ta om `kõrge kusemisega Ran; `Korgõ `kaemisega Rõu
6. (arengu)tasemelt, kvaliteedilt esileküündiv `suured talud, sääl `pandi `tütred ja pojad `kõrgematte `kuolide Lüg; Tuli juba puht võeras kooliõpetaja ja kõrgema aridusega uuema aa õpetaja Trm; kas minu onude käisiv `kunnigi `kõrgemen koolin Pst; temä om koolin vanembide laste pääl, oppuss jälle nigu `kõrgemb Rõn
7. (häälest, helist); ant madal Meil olid `kõrged [laulu] `äeled IisR; tamal on `korge ja kova ääl Vai; `körge äälega laulab Khk; tääl oo `kõrge iäl Tõs; `kõrge eal VJg
kõrge2 kõrge g `kõrkme VJg Plt, `kõŕkme Koe Ksi; g `körge Krj kõhr, krõmpsluu Reeps sööb nina `körge kondid, ehk on see sańt `aigus Krj; ninas on kõrge, nina `kõŕkmed Koe; nõrgad końdid on nagu `kõrkmed VJg; `kõŕkmed on taga pool, mis meie ei näe, nina sees Ksi Vrd kõrges2, kõrk3
kõrge3 kõrge g `kõŕkme Koe; `korge g `korkme VNg kõrkjas joes on `korkmesi VNg; kõrge kasvab jões Koe Vrd kõrges3
kõrgel `kõrgel Lüg Jõh Pöi Hää VJg Iis Kod Äks Lai Nõo, `körgel Jäm Mus Rei, `korgel Vai, `korgõl Võn Krl Se Lei
1. mingist alustasandist tublisti ülalpool; ant madalal päiv on kaks miest `kõrgel (horisondilt tõusnud kahe mehe pikkuse võrra) Lüg; `päivä on jo `korgel Vai; nöör oli sedasi `körgel Jäm; ta ojab nina ni `körgel (püsti) Rei; pääv juba su̬u̬rel `kõrgel, meie vi̬i̬l magama Kod; ladvaubina om ilusa, aga na‿m `liiga `kõrgel, ei saa kätte Nõo; `korgel `laudul omma leevä Võn; tu̬u̬l piḱäl `käüsel oĺl pudsu otsah ja haĺass siidikene ka oĺl nii `korgõl nigu rüv́vilgiʔ Se || (veetasemest) mered on para`aegus kangesti loel, veed o `körgel Mus Vrd korgõkõsõn
2. (avamerel, rannast kaugel) `nuodaga sai `käiä siin `ranna vettes, `meie `kõrgel ei `käined, ikke `rannas Jõh; kevadisel aal, siis nad (kakandid) `uitavad `kõrgel meres Pöi; [tursad] niid on ülevel `kõrgel meres Hää; Kala on `kõrgel, ei maksa alt `pru̬u̬vigi Kod
Vrd kõrgen, kõrges1
kõrgen `kõrgen Kod Trv Krk TLä Võn, `korgen Ote, `korgõn Võn Krl Har u Rõu Räp; `korgõhn Rõu, `korgõh Plv Vas Räp Se
1. kõrgel (ülal) päev su̬u̬ren `kõrgen, tule kodo Kod; päe om suuren `kõrgen, tule vahel maast üless Krk; oiab vikati `kõrgen; egä `täämbä `vihma ei tule suurd, piĺve om `kõrgen Ran; lõevuke om `kõrgen Puh; varesse pesä om `kõrgen kuuse otsan Nõo; päiv `oĺle ään `kõrgen Võn; puu juure omma `korgen (mullast väljas) Ote; päiv om vi̬i̬l `korgõn Har; kuningass um `kaugõl, jummaĺ `korgõhn; t́sirk `korgõhn, muna `persen, pessä olõ õi˽`kohngiʔ (täitumata unistustest) Rõu; päiv jo suurõh `korgõh, va eläjäʔ `vällä aiaʔ Räp; uṕin `korgõh üleväh; pääväkäne `korgõh Se
2. (avavees, kaldast kaugel) nemä olliva `vennega suuren `kõrgen, poole järve pääl Ran
Vrd kõrges1
kõrges1 `kõrge|s Jõe Pöi Muh L K Trm Pst, -ss Hää Trv; `körges Kaa Krj Pha Vll Käi hv Ris; `korgess Kuu Krk Ran
1. kõrgel (ülal) nii `korgess et ei saa käde Kuu; Kured `lendvad ülal `körges Kaa; Taevas on täna `kõrges, äi siit nii pea `vihma tule Pöi; päe oo vel ma˛ilma `kõrges Muh; koedutäht juba `kõrges Mär; `kõrges mäe peal Vig; päev juba suures `kõrges Hää; [tuulamis]sari oli mud́u `kõrges Kei; kuu on tänä nii `kõrges Juu; kui ilus ilm on, siis taevas on `kõrges Ann; kui päe madalas, siss vikerkaar `kõrges KJn
2. kõrgele (üles) keerab üles `körges nagu umalas Vll; ma ei ulata `senna `kõrges `andma Mär; `Kõrges sai `kiikuda küll Kse; Obu epib, tõstab `kergeste `jalgu `kõrges Han; [mesilased] `lindast üles `kõrges õõnapuu `otsa Tõs; Piima ku̬u̬r, ta on sedasi üles `tõusnu - - kuppab `kõrges üles Hää; `angusime ooste taĺli `peale `einu, üles `kõrges oli `anguda Ris; tõsta `kõrgess laḿp Trv
3. (kaldast kaugel, avavees) käiakse ka ülal `körges [kalastamas] Pha; suured mõrrad köevad `kõrges Muh; nõnna `kõrges ei ole `ru̬u̬gu KJn
Vrd kõrgel, kõrgen
kõrges2 kõrges Hää, g -e Trm; körges g `körke S(- Pöi) kõhr, krõmpsluu nina körges, mis nina vahekohas on Jäm; körges näriti ikka kondi `küljest ka ära Ans; Lapse käsi oo ju sehike ellik asi kut körges, midast see ka kannab Kaa; `söukest `konti `üitakse `körkeks Krj; Ta (liiges) jähi nii kauaks [paigast] äe, kõrges kasus vahele Pöi; körges on `pehme `nörkuja kont Käi || vasigal on `körked luud Phl Vrd kõrge2
kõrges3 kõrges Hää Amb Kad Var(g `kõrka), `kõrkmes Hää JMd, g `kõrkme; körges g `körke S(kõ- Pöi); pl `kõŕkmed ViK Trm/-r-/ Pal Äks Lai, `kõrkmad VNg kõrkjas `körkid kasub mere lohude sihes Jäm; körgestest tehasse `istme `pöhju ning raŋŋi palisid Khk; `Kõrked `tehti nööriks, kaks `keerti kogu, `tehti `sõuke kahe `keega `kõrke nöör Pöi; Las lapsed tegevad kraavi körgestest palistusi Rei; tõid `kõrki kojo Var; mere ääres paelu `kõrkmi; soobiku maa pääl, uńdinuiad ja `kõŕkmed kasusid Hää; [siin] põle merd ega põle kõrgest kah Amb; `kõŕkmed kasvavad nagu rukis kohe jões Kad; sääl on pilli`ruogu ja `kõrkmid Trm Vrd kõrgas2, kõrge3, kõrtmes

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur