[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 47 artiklit

kaare1 kaarõʔ Rõu Vas, kaarõh Se, kaardõʔ Har, kaartõ(ʔ) Rõu(-d-) Plv, g `kaartõ San V(-d- Har Rõu Plv), `kaarde- T( Ran Nõo), kaarte- Äks Kam, `kaaŕdõ- Lei
1. räästas `kaarde silguva nigu labinaga Nõo; peremel oĺli sääl vällän `kaarde all muedugi kat́s `püśsi naela otsan TMr; kõik `kaarde täüs topitu neid `rohte, korjass mõtsast, pańd `kaardede kujuma; ma es saa muiale kui `kaarde veere ala saesi kui nakass räest tulema Kam; vanast oĺl talul oĺl kõlks ja˽pobsõl oĺl koŕuss tettu `kaartõ veere alaʔ San; ma visaśsi sinnä aina `sisse piḱäle `kaartõ alaʔ Urv; kaartõʔ tsilgusõʔ. pańd vikahti kaartõhõ Rõu; vanast `pańti puid kohe `kaartide ala; `kaartõ ~ kaaritide vesi Plv; `kaartõ küleh joʔ iätilgaʔ Vas; katusõ alostuss tu̬u̬ om katusõ kaarõh ~ katusõ vi̬i̬ŕ; mataĺ kaarõh (lühike räästas, mis ei anna varju); laǵa kaarõh; `kaartõalonõ Se || fig Sul kaartõ tsilgusõ (pisarad jooksevad) Vas Vrd kaarass Vt kaarde|kaare1, kaartõ|kaare1
kaare2 `kaare kaardu lauad oo `endid `kaare temmand; ratas läind `kaare, näe mis `moodi see ratas jooseb `kaare Mar
kaare3 kaare väike maalapp üks piregeine kaare, sööre maad Khk; põllulapp ehk kaare Kad Vrd koaren
kaare4kaar1
kahre kahre g `kahre Trv Krk Ran Puh Ote Rõn San; n, g kahre Pst Hel; kahrõ Võn Kam, kahrõʔ San V(kahrõh Se), g `kahrõ; n, g `kahrõ Lut Kra; n, g `karhõʔ Har
1. mittesile; krobeline; karune, torkiv oless `nahkigi kahren ollu, midägi kahret es ole, sile kikk Trv; kahre village `lamba olli Pst; kõva kahre ein; kurgu perä om kahre Krk; tsäbrik om pehme viĺl ja pikk om kahrõ Võn; käe läävä `kahrõss, kui sügise kartult võtat Kam; kitsekarv kahre ku puuabene San; rõivass om kahrõʔ ja õ̭õ̭rd Krl; vauõrmõil om `säädse˽`karhõ˽liheʔ; Mõ̭ni rõõvass om `karhõp, tõnõ silehep Har; Kahrõ ku kaars; lina oĺl `kahrõ, `luuga ku̬u̬hn Rõu; rõivass kahrist villost Plv; leevä ku̬u̬ŕ kahrõh Se
2. (olemusest, loomusest) a.  karm; järsk; egoistlik `Kahrõ jaoss om kat́s ossa, `oigõ jaoss ei üttegi Urv; tu‿m `karhõ `süämegaʔ Har; Koidu om sugu `kahrõp ku Vaino oĺl Vas b.  hakkaja; reibas mia `täämbä ole nigu `kahremb, siĺmänägemine om ka `seĺgemb Ran; esä `olli esi kahre tegemä `kõ̭iki, nõus et latse ka pidivä `kahre olema Puh
3. karastav; karge; tahe `seante kahre küĺm vesi; `aute nõu ärä, küll siss piim kahress lää Krk; süĺt om ää kahre süvvä, kui ta äste küĺm ja kõva om Hel; kõrnik om küll `sände paks iluss kahre si̬i̬n Ran; Köŕbi no sa˽ka taad kiislat, taa teǵe `süäme `kahrõs Urv || suṕp om kahre soolaga Ran || terav sellel väidsel om ää kahre terä Krk
Vrd kare1
kare1 kare Ote Rõn g -da R(g -ja Kuu, `karre Vai), Mar Mär /karõ g -da Khn/ K I TLä(-õ Ran), g kare Trv; n, g karre Hls Krk; n, g karrõ Kam Vas Se; komp karõhõp Har
1. a krobeline, ant < sile, pehme kare `riie Kuu; `Maarja`kaski on neh vähemb ku `toisi `kaski, on karejama `kuorega ja lehed o ka karejammad Kuu; nii kare on, et ei `palja `jalgo voi `käia; `karre lumi otta `saapad `karvendama Vai; `sirge villaga oo karedama villaga `lammad Tõs; lumi sula `järgi küĺmetab karedase Tor; karmi villast rõõvas on liiga kare Hää; nahk karedaks lüön Ris; alb nahk lähab villerdama, kui kõbas karedas lumes käid Nis; paneme `liiva `ulka, siis sau lähäb `easte karedaks Juu; abe on kare JMd; karedate juustega on kuri Rak; riiegi one kare kui pesotamata Kod; liiv tiib savi karedas KJn; kitsi `soŕti `lamba, kõva ja kare vill Trv; kellel karre juuss, sel om pää `pehme ja `tarkust paĺlu sehen sel pääl Krk; mõnel `lambal olliva karõdad villad kui kitse karvad `püsti Ran; arukõjo om karedite lehtega Nõo || loomadel on mao sees kare, pala `veega `võetse kare maha Var
2. fig karm, tõre, järsk, kuri tää üks sańt inimene, va kare inimene Mar; ta on väga kare inimene Mär; küll on kareda südamega inime Juu; kare ja vali tõese vassa Kod; Ta on kare kui oriohakas Pil; sel om kare siĺm Hls; Si̬i̬ om karre inimene Krk; `ta‿lli kareda iseloomuga, aga ega ta mulle alb es ole Nõo; sa olõt karrõ `süämega Se
3. kärisev, räme, kähe (häälest) räägib karedaste, kareda äälega Tor; mul nisoke va jäme kare ääl Ris; kare ja räme eäl teesel Juu; laalab kareda jaalega JMd; kareda äälega kes krõmedast räägib VJg; `Meokas elab kuuse`metses ja karjub kareda äälega tsuu-tsuu, tsuu suu SJn
4. äge, kärea. kõva, (liiga) tugev, karm küll on täna kare `külmä Vai; Tänane tuul on `söuke suur kare Pöi; täna oo kare külm Muh; peab kare küĺm olema, kui meri ää küĺmetab Aud; ku märdipääväl puud lehen, sis tuleb külm ja kare taĺv Kod; n‿om tuuĺ karõhõp ku oĺl Har; `ü̬ü̬se oĺl karõ külm Plv || (liig)soolane mõni keedäb leeme ja pudrod ja paneb väga paĺlu `soola sesse siis `öötasse: küll oo kare leem, nii kareda leeme keetnd Mar; suìp om karõ soolanõ saanu Plv b. agar, kärmeHls Krk emä olli karre tü̬ü̬ inimene, karre tü̬ü̬t tegeme; karre kotuste pääl (jões), kus vesi karrest ju̬u̬śk Hls; si̬i̬ om karre tü̬ü̬ inimene, temä ei väävelte tü̬ü̬ man; ää jooja vasik, karre `ju̬u̬ma, ei mekude sääl man Krk
5. karge, värske; tahePöi Saa M spor T, Urv süä läit́s nõnda karres, süäme `jäŕgi sü̬ü̬ḱ olli; võt́t karret `külmä alliku vett Hls; ku sa `küĺmä vett `vastu saat, siss lü̬ü̬ süä karrepess, ku süä närb olli Krk; sü̬ü̬ `valget `klaari, tu̬u̬ ti̬i̬b südäme karedass Nõo
Vrd kahre, karge, karm(e), karune, kore, käre
kare2 kare g `karge S(g kare Phl) (g kare), g kare Mih Tõs Jür Krk; n, g `karge Han; karõ g `kargõ Khn sööt, murukamar; põllupeenar laheb pöllu `karge minna, jääb arimata Jäm; lähme paneme `kargele `pitka magama Ans; läksid rugi pöllu `kargid `niitma; kivid korjati pöllu pεεlt ning `viidi `kargele; nüid sahatesse karet nüid äp ole änam `karge `kündi adradega Khk; selle pöllu mis sii on, selle ma `kaevasi keik `kargest lasnaga Kaa; kas nee pöllud jäävad tükkis `kargeks, kui luts (lutsern) ää kaub Vll; `karge `peale viime `kaŋgad `leekima Jaa; vii `veised `kargepõllale Pöi; ma `jätsi selle viletsa lapi `karge; muulikad kasuvad põllu karete peal Muh; Karet `künta ikka kahe obusega Emm; Obu on `kargel `söömas Rei; karel käies jäävad jalad araks Phl; põllud oo kares LNg; see maa on `karge jäänd Rid; maad oo kõik `karges Lih; mei aasime karet ülese Kse; Võtame mõned `karge tükid, viime `surnu`aeda Han; põllud kõik `karges ja `kündmätä Var; lehmad sööbad kare peal Mih; põld oo karese `kasvan; karet raiuti kirvestega Tõs; Kui `lassitõ põllud `kargõ `minnä, siis `kjõskõ ise oma `kargõsi kua Khn; kas tede kare jo `küntud oo Aud
Vrd karet1
kare3 n, g kare Pöi Muh Phl Rid Mar kari, kivine madalik rannameres, väike laid (tihti kohanimede põhiosana) Karede peal sai `jälle `vörku `lasmas `käidud; Karede vahel olid `söuksed `kitsad sügavad kohad Pöi; sellepärast ne `vehkalid `pandi, et laevad ep lähe karete peale; kared‿o `oopis ligemal kut lee`pealsed; kare oo vee all Muh; Pihla kare, Valge kare, Laŋŋe kare Phl; paet, mis on saand karele kraanatud; kare `üitakse kui vesi alati käib üle Rid || rand, kust meri taganenudMar Vrd kari2
kare4 n, g kare saadkeeritis karet kaarutama; kui einad `niisked olid, siis riisuti karesse Kei Vrd karendane
katre-kadri-
kebre, kebreke n, g kebre; kebreke g -se Kod
1. pisike osake, kübe and ühe kebrekese Kod
2. õhuke kord, kirme kebress lähäb ta (lootsik) läbi küll, ku kebre one `piäle tõmmand [veele] Kod
Vrd kebe1, kebu2
keere1 `keere S, keere Jaa Muh Hi(`kie- Emm)
1. keerdus; krussis; kõver `keere, jässakas puu, ep liha `luhki; (lõngale) keerd `pεεle, siis on `keere; `Keere köis Jäm; peksa kut `keere puu `sisse `vaia, mette‿p lähe; Sool lauk nönda `keere pεεs, mine aja `sirgemaks; `lääpajalg, kes `seokse kövera `keere jalaga on; Täna nönda vali tuul, et puud `keered kääs Khk; Pihl ta on eieti `keere puu Kaa; löng on pailu `keere - - lähäb puhas `rässi Pha; `löimed on `keeremat kut kuded Jaa; Sii `keerdu peal küll, `keeremad pole `löime `löŋga taris; Parama külje ais on nii suure `keere `moega Pöi; see oo nii keere, sellele oo rahude `pihta `antud Muh; kui Mihkel oli kodund ära, siis [naine ootas], et kael oli `keere. kui mees kodus oli, siis `taplesid nagu kass ja koer; Loud `kuivand εε ja nüüd on nii `keere justkut tuuliga tiibas; `kiere puu, äi lehe `luhki Emm; löng on nii `keere, et veab `rätsu Käi; ratas on `keere, kui ta ilusasti assi pääl ei joose; `keere trepp Rei; nii keere räts löng Phl || Mihe nina oli pεεs `keere Emm
2. kõõrdi naa `kiere `näuga Emm; kenel teina selm palob `leiba, teina kala, siis on `keered selmad Käi; silmäd `olled `keerded Phl || vilavad, petlikud `vargal kohe seust `keered silmad pεεs Phl
3. taipamatu sa oled koa peast keere; sa oled aga nii keere laps et Muh || purjus meie Mihkel `olli koa ühna keere kui kojo `tulli Muh
Vrd keera, keerd
keere2 keere Hlj Mär Var spor K, Ran, `keere g `keerme Mär Var spor K, Ran; keere KJn Hls, kiäre Kod MMg, g `ki̬i̬rme; keere g `keerde L TaPõ, g `ki̬i̬rdme Vas; kiere KPõ ViK I, `kiere R, g `kierme; kiere g `kiere Ris Rap, g `kierde Jür Koe, g `kierdme Kad; n, g keere Kaa Pha Muh LäLo
1. kee, keerd; säie tross aruneb juo `mitmaks, tämä on juo `mitmast `kiermest kuos ja `säigest; `Vergu paul oli kogu `kieretud `kolmest `neljäst `kiermest; `Hanska, `sengä lügäda `neula `köüe `kiermie vahelt läbi Kuu; Tegime `köie kahe `kiermega. Sie ei ole `säige IisR; `anna üks lina `kiere, miä punon `keŋŋä `nüöri Vai; Sokilöŋŋal oo kolm keeret Kaa; eenad `keerdasse keereks, tuudiks, kui `reisima mennasse Muh; köie `keermed lähvad `lahti mud́u, pane sõĺm `otsa Mär; Vanasti `tehti keied kõik isi ja sis keerati takust keie `keermed pööra pial `enne `vaĺmis; kahe `keermega nöör Tor; `ürjä ots ülese ja tee `keermest `paala Saa; köie `keermed suand natuke lamedad ning laud Juu; [Voki nöör] tehti linast, kahe keermega Jür; kalasaba pael oli kaheteist`kümne `keermega HJn; köiel on neli kieret, paelal on kolm kieret JMd; kui akkame `nüeri punuma, võtame ühe tüki linu, mis on paras ühest `kiermest Kad; nää `õiled lähevad `kiermesse kokku VJg; lina kiere on sie, kellest punutasse Sim; takkudest aetasse köie kieret Iis; kui punud köit, võtab kaks kiäret; vanass punut́i `ki̬i̬rmele lõhmuse niin `sisse; kiäre kiäretässe näpigä üväss `ki̬i̬rdu ja `lastse si̬i̬s tõese `ki̬i̬rmegä kokko; jorgoline nü̬ü̬r tuleb, kiäre on `keskelt jäme Kod; [oheliku] punumene on kahe `keermega Ksi; plet́it `tehti kolme `keermega ehk kolme aruga Lai; kui korrutad, siis `piavad mõlemad `keerded ühe sugused olema Plt; ei `saagi `kümnest `kiirmest viisu `paelu, kui lühike lina on KJn; neist `keermedest tetäs `kapla; kabel om peenike, pane üits uus keere manu Hls || laastud või karbil põh́a `ümmer need laastud o `keermed Aud Vrd kee, keeratis, keerd, keerus
2. käänak, pööre siis tuleb keere vasakut kätt Juu
3. keerd a.  kruss, silmus paelale läksid `keerded `sisse Mär; keere on see, kui tal keerd juba sees on (õunal) Lai || seaprill, silmus `tõmmab seal `keerde nina `peale Kul; vanal aal `tehti `keermes `seale nina peäle, kui tapeti; `keermest oli ea `tõsta Kse b.  vint, keere Mene sebäle ja lase sepp `leikab `poldile `kiermed Kuu Vrd kent
4. keeris, hoog ku tuli üks `kange tuule kiere Ris; kui tuul `järku `keerab, sisson tormi keere Kei; valu `keered on nii suured Rap; tuule keere on `väike, kui suur keere, on tuulispask Amb; vie `kierme kohal vesi vuliseb, `kiere kohal vesi kierutab, sial `kalda jares on nisuke vie kiere Kad; tuule `keered on enamast oonete juures Lai; kui jo tuulispasad käevä, nu tuule `ki̬i̬rmed, sis `vihma tuleman om Ran; tuisu `ki̬i̬rdmeʔ (lumevaalud) Vas
5. leivakäär, -viil sain ühü `keerme `silku `leiba Mär; `lõikan leeva küĺlest suure `keerme Juu
Vrd keerd
keere3 n, g keere Kaa kiire; virk, toimekas Puumaa perenaine peab ikka kärtsakas ning keere inimene olema; Peetri uus naine pole vana vastanegid, oo küll noorem, aga vana oli keikepidi keerem; Ole niid ikka püsut keerem ka, ää olg seike äbarik Kaa
keere4 n, g keere Rid kukal keere `aukus (kukla taga) Rid Vrd keeres, kiir
kere1 n, g kere üld (excl M, hv I), -ŕ- San(ḱ-) Har Se; keri g kere Khk Saa Sim I M Se
1. inimese või looma keha a.  keha põhiosa Nüüd tule küll `toisi `ilmu, kaik kogu kere kohe valutab; Kere kui `silgutünn Kuu; `suure `pitka kerega kala VNg; Siin külas ühes peres mehed `käivad nii kui `arssin keres, `sirge `seljaga; `miestel on ka [vesi] `puole keres `saadik (vööni) Lüg; `nühkisin kereta Jõh; `Kiera kere `vinkli, jäe magama IisR; ken `lasko vigastil `ümber kere `käia, sell on `laia `kaare; tama on `suure keregä mies Vai; Kui on suur keri, läheb pailu riiet ää Khk; tä oo nüid kerest jumpsakaks läind Mus; nönda matsaka kerega Pha; Pole ete änam midagi, kere kardab nii `kangesti `külma just kut vana koer Pöi; Riina oo `ühmas kerega (naiselike kumerusteta) Muh; Loll pεε annab kerele vatti; Suure kuera pueg, muistus mööda keret laial Emm; köik kere oli valu täis; Vea kere korraks maha (heida puhkama) Rei; suur jäme obo, oo ikke ea kere eesel `peale võttend; kus ma `paĺla kerega (alasti) lähe Mar; see keis mul nii `irmsaste kerest läbi (ehmatas) Kul; täitsa isa kere mees (mehemõõtu poiss) Vig; Keertsi kere maha (heitsin magama) Han; vanad paksu kerega mehed ei saa joosta mette Mih; `raske töö käib kere `peale Vän; kere on `roidund Kei; täie kerega mies Kos; täis isa pikkune ja jäme ka kerest JJn; teenebä kõik kere lõi sinisest `talle ja sie `üeldi ike‿t `viĺli surd VMr; ilusa kerega tüdruk Kad; turva kerega - - ehk täitsa kerega mies, täie końdiga Sim; isa keri (surnukeha) õli ära `viidud Trm; one inimene, ei õle kerd (keret); obese keri. pitkä keregä ja `sirge keregä obene Kod; oli `äśti tursa kerega, ikke jäme mees Plt; inimesi om seantsit küll, kell pikä jala ja keri pääl lühike Hls; siin ei‿ol `pihta ega perset, kere ega kõttu (kõhnast) Krk; ta om suurõ kerege Krl; iho kere eläss sul inäp, ku `vaimu ei olõʔ Se; täis ~ suur kere (hrl partitiiviga) kogukas täis kere `lehma Hlj; sie on täis kere miest Lüg; see on sur jäme keri meest Khk; On kere meest nagut sur söömer (tuuliku tala) Pöi; sie on ika täis suur kere miest Ris; täis kere miist KJn; me lehm om keri `lehmä küll Hel b. kõht, magu Kui puest `kaugal, `lähteb igä toit keresse; `hiivab kere täüs Kuu; suu viel süöks, aga kere enämp ei `sünni Lüg; `Süögä kered täis ja siis `tüälä Jõh; `Talgul oli kere `ninda täis `parkind IisR; lehma keri lööb sedasi täis; Obused äi saand sellest kert täis Khk; kere söölub, perse piilib (kõht lahti); Kere nii tühi, et `viska müts läbi Kaa; Kui `antakse, viruta aga kere täis Pha; Mehel `söuke kere ees Pöi; kere oo nõnna `aige et Muh; kere puhudab Rei; ega ma tüha kerega lähe ennast ventsutama Mar; veissed `lautes mõni aeg jo tühä keregä Vig; Poiss vemmeldas kere täis et ägises Han; Umikust suät süemätä, kere juba üsä õõnõs; Kere valutab sedäsi, et pasalt ää ei sua Khn; mo kere lähäb tühas PJg; sõi oma kere nõnna täis et Ris; kere on nii täis nagu isa pulma aeal Juu; teda (värsket piima) ei kannatanud jo kere `toorelt `süia Ann; kere on ummukses Koe; kere nagu praaga vaat ees Sim; on küll tämäl ia keri Iis; sü̬ü̬b ärä niipaĺju ku keri täis Kod; `kiskusivad jah net kered omal kõvasti `kinni [vööga] Lai; `larpis suppi kere täis Plt; Kere tühi kui kueral Pil; rasvast ei taha miu keri mitte Krk; mes temäl, lõmbip kere täis ja lähäb oma ti̬i̬d Nõo; ärʔ kakasta ḱere ärä San; vitsuta˽kere täüś, ei tiiä˽kas lõunagu andass inämb Kan; kere hele kõht tühi Kered `läksivad eledast; Kere ele, et süäks vai `undi `nahka Jõh; `Kasvajal `lapsel kere ele alati IisR; `kange töö teeb kere eleks Khk; Obusel oli ka kere ele Kaa; Aeg piaks löunat `näitama, kere päris ele Pha; küll oo kere ele täna Mär; Vesitse toiduga lähäb kere kohe eledas Han; lehem siples laadan nukan, keri ele Kod; teil kered eledad ja mul ka kõht tühi Lai; keri om joba eless lännu Krk; kere om nii ele, et sü̬ü̬ss vai elusa soe ärä Nõo; keresse ajama ~ keerama jms ära sööma mei panime ise liha keresse omale Jõe; Puha `kieras kere Jõh; Sie on `kange mies `lauvalt `kõike oma keresse ajama IisR; `pistis tüki `leiba kerese Vll; pistab keresse mis kättä saab Mär; oh sa va poiss, sa `keerasid kõik koogid oma keresse Juu; ühe põrmu `aaga ängastas kausi täie pudru keresse; vasikas `luakis ulga `piima nädalas keresse Kad; aeab kõik `endale keresse Lai; kere lahti ~ pehme ~ vedel kõht lahti juba teist `pääva `pehme kerega Ans; seda `kergem sittu oo kui kere vedel oo Muh; Vettis kere vedelags kut kurejook Emm; Ää süeg nda paelu `värsked, `varssi kere `lahti Khn; hapu piim võt́tis mu kere `lahti Koe; läbi kere laskma nüid oo kõik raha läbi kere last, on ää joond teese Juu c. fig inimene (sõim) Mes sa ligund kere sedä `mulle `ennemb ei üeld Kuu; Ue sina tulitane kere Lüg; oh siä `raipe kere `poiga Vai; oh sa mädanu kere küll Hää; sina õled si̬i̬ patune keri Kod; Tere, vana kere (nalj) Räp; keredel(e) ehal(e) sa kippusid ise kua poistega öhes keredelle; poisid `siavad `eńdid `jälle keredelle minema; ega mina nuorest piast pailu keredel põle käind Koe; me käisime täna `üesse keredel, kabasime `Vilveri naised kõik läbi Sim; üle kere üleni, tervenisti kukkusin ko˛e `pliidi `piale, pärast oli üle kere `villisi täis Jõe; Ise õled ülä kere loll Jõh; see on üle kere sörulane Jäm; ilma `riideta ei või te maha `eita, maa-alosed tulevad, ihu täis üle kere Vig; üle kere vigane Koe d. fig kere peale (~ pihta) andma (~ saama) (peksust ja karistamisest) Pahandust tieb, `anna kere `päälä Jõh; Eks ma sai siis ikka kere pεεle ka Jäm; see oli kere pele saand ühe pauga säält Khk; Ta `olla sealt ikka pirekse kere `pihta soand Pöi; sai mo käest kere `peale Mar; alam rahvas `viidi `taĺli ja nuheldi kere läbi ja see oli tämä aŕst ja `aa·ptii·ker Mär; kui `peksa sai, siis sai kere `piale Sim; Selle teu iest sai ta isa käest kere `piale Trm; niikaua sa teenid kui kere `piale saad Lai; sa tahat kere `pääle saia Krk; ma anna sulle kere `pääle Nõo; kere täis ~ kuumaks (põhjalikust nahutamisest) `Sõimas kere täis ja mene nüüd menema Jõh; Mool soomati kere `neukest `sõimu täis nagu põle enne `kuuldud Han; augutas ja nurgutas nõnna kere täis JõeK; ku ma ta kätte saa, sõss ma `sõima tal kere täus Krk; miu emä kah kaits `kõrda soomits mul kere kuumass; lõhnut sandil kere kuumass; ta sõemass `vaesel sandil kere täis; ku ta vähä midägi `kurja tei, mia kupati kere kuumass Nõo; kere üle võtma ~ lööma ~ tegema `Uatagu ta, küll ma ta kere ülä võttan Jõh; [vaja] poisi kere üle `lüia Mus; Korra kere öle teha, küll siis `mõistma `akkab Pöi
2. eseme keskne osa ümargune `kumbasi kere VNg; `uane kere `tievad `talvest `valmis; riel on `kresla, `saanil kere Lüg; [mõrra] kerel on `suured varod, kere varod. kerel on esimene `paari `ankruid `toise varo `küljes ja perä`ankur on viel `üksite Vai; tuuligu kere, misse sehes ne värgid tal keik on Ans; rataste kered, pöhi ning lauvad keik kogu Khk; vilja painandite ja kala `karpide kered `tehti aavast Kaa; Aami kere on nönda äe `kuivand just kui söel veel Pöi; ärg suur nago saana kere Mar; pukk`veski pöörab tükkis kerega kõik Var; Sie lae (laev) lähäb viel, kere üsä viks allõs Khn; sõelal on ümmargune kere ümmer ja põhi all Juu; kere on ia, aga `uurded `otsas (tõrrel) Ann; põhi pannakse saŕra kere jääre `küĺge Sim; vana kübärä keri; võta minu lambi keri Kod; Mõrra `päälmine kot́t – kere lõpeb koonussa `mu̬u̬du `umselt Vil; lassil om ka keri kesspaigast laiep Hls; kuvve keri om `valmi Krk; `veśke kere `lü̬ü̬di lavvust ja laastõst Ran; sarja kere om puust, kõrva ommava küĺlen ja vang pääl Ote; `vańkri kere om tettü kõivo puust Räp; kerele oone sai kerele (majakarp sai valmis) Plt || lobudik; vare Vana toa kere nähakse üksi veel olavad Pöi; lagun kere oo veel, lagub `kaela kõik Var; paĺjas tua kere on ja `aita ka veel Aud; tilluke laada keri one, ei õle `aitu ei kedägi; siis vedän mõrra kere `sirgess Kod; vana tua keri Pal; tu̬u̬ vana ahju kere `perrä jäänu Nõo Vrd keri2
kere2keri1
kere3keri3
kere4keri2
kiire1 kiire g `kiire Krj Pha Pöi Muh Emm Phl L Juu Jür JMd Koe Kad VJg Kod Lai Plt; n, g `kiire R Jäm Ans Khk Vll Rei Ris Amb JJn Koe VMr Kad Sim Iis Plt; n, g kiire Tor Hää Trm; keere Kaa
1. nobe, kärmas `kiire inimene Jäm; Jalgratas oo kiire joosuga Tor; `kiire joksuga jõgi Kad; kiire käik VJg; õle `ästi `kiire Iis; `kiire käiguga obune Plt Vrd kiirekas, kiires3
2. rutuline, pakiline mul on `kangest `kiire tüö VNg; `kiire käsk tuli Lüg; `kiire aeg on, äi vöi tegemata jätta Ans; ta ruttas, töö o kiire Lih; `kiirel töö ajal Tõs; asi on kiire, peab ruttu ära toimendama Hää; selle aśjaga on kaniste kiire lugu Juu; töö on `kiire, põle `aega `minna külasse Koe; on palju `kiireid `asjasid toimitata Iis; kiirel korral kiiresti sõit́ õege `kiirel kõrral siit mü̬ü̬dä Kod || äge `undamise valu - - kui ta kiiret kibedad valu ei tee Lai Vrd kiireline, kiirene
3. rutt ise ime `kiiret täis, ruttas Jõe; Ega jumal ole `kiiret luond, jumal on `iired luond Kuu; tie senele `kiiret taga et usina `jõudases Lüg; Peremes ise `kiiret tegemas ei ole, sis venivad tüö `juures IisR; tamal oli `kiire taga Vai; Aga sool pole nönda kiiret, ma kuśsuta lapse magama Pöi; ega jumal pole kiiret loon mitte, aga `kässib `kärme olla Muh; mool on üsna kiire Emm; On nii kiire et pole aega silmagi sügada PJg; uśs tegi kiiret, et minema suaks Juu; mul ei ole kuhugi `kiire Amb; tieb kiiret takka JMd; kui aga `ästi kiire on, siis piab tõttama kas ing `välja Kad; minul on `kiire Iis; mul ei õle nõnna kiiret Kod; kiires ähmis, rutus ja kui [vihma] iil tuli `piale, ole `kiires ja `kiires siel pial Jõe; kiire pärast kiiruga sield `ähmigä `kiire peräst neid `asju kogu `korja˛ess oli unestand `aida `vottime Kuu Vrd kiir2
kiire2 kiire HMd g `kiirde Mus Muh Mär Han Khn, kiire Muh LNg San, `kiirme KJn; kiir g kiiru Kaa Mär, kiira Hi; kiird Kul; g `kiirde Kir
1. kukal, kuklatagune `kerve teraga `löödi kaela kiiru `sisse [loomatapmisel] Kaa; [lind on] kiire piält punane; nii apu et ühna `kiirdest köib läbi Muh; `Andis tale kiira pεεle nenda, et ta mäledab Emm; [tapmisel] `kervega loomale `kiirde `peale `lööma Mär; Oma `kiirdetaha ei nää `kiski Han || otsmikuluu mõni tapab `luuma `kiirmest. lõi `kiirmesse KJn Vrd kiirg1
2. mäeküngas, seljandik see oo üks `sõuke `kiirde `pealne [kus midagi ei kasva] Muh; mäe `kiirdepeal kasvab ilus rohi Mär || pikk lumehang ei saa sealt ange kiirust läbi; ange kiirud ees Mär
Vrd kiires5
kiire3 kiire g `kiire Rap Juu Kod; g `kiirde Mär Kse kiir1 lasi `päikse `kiirded kõik näo ära põletada Mär; pisike `päikse kiire paestab sealt prao vahelt Juu; valata päävä `sisse, siis võtab silmäd ärä, nii ele kiire Kod || leek tule `kiirded Kse
kiire- kiire- Muh Käi Mar/keere-/ Vig Han Var Khn kukla(tagune) oli just kiire kondi `pihta annud; `surnu pannasse kiire nuki `peale puu`särki; su kiire nukk o koa isa nägu; lastele `tehti pisikesed mütsid - - siilud `tehti `peale - - kaks [siilu] oli kiiretagust Muh; `kiireauk; keeretagune auk on mõnel suurem, mõnel `väiksem Mar Vrd kiira-, kiirde-
kire1 n, g kire Käi Krk Hel, g kire|da Jõe Hlj Lüg/-/ Jür, -jä Kuu, -ja VNg
1. a. krõbe, kuiv; kõrbenud kireda `kuorega leib Jõe; kirejäd `heinäd Kuu; `leiva `kuorik on `ahjus kiredaks põlend Hlj; `kartuli `pilku `pietasse `ahjus, on `kuivaned ja kiredäd Lüg b. fig tige sa oled õite kiredaks läind Jür || kirvendav kurk on kire Hlj
2. ere, kiiskav `seĺge päe ku kire, päe kirents `kangest; iluss einäke küll, aĺlass ku kire; tiĺluk räim ja ninda aĺlass ku kire; õbe `karva puhass nindagu kire; õõrut `puhtess ti̬i̬ lusigu, iluse ku kire Krk || käre, kuum Juhtus olema `oige kire einä ilm, `uomikuse `niidukse vois juba `ehtul `varju ala `panna Kuu || Püüda sai siis, kui oli puhta kirega jεε, kui aga jεε olli alt karune, oli noodapüük raskendatud Käi
kire2 kire pehme, vesine kire maa, `pehme maa kõba maa vahel tükati; kire koht, eenamate sees on neid `kohtasi, astub läbi, siss vesi oo all PJg
kire3kirg2
kirre1 kirre KuuK, g `kirde Vll; n, g `kirre Kuu, `kirde hv Hlj, Vai Kos; kird Kad, ?kirt Kse ilmakaar (NO) Vesi`kaaresega saad `kammilu, `kirrest käüb `kaiki kalu Kuu; tuul läks `kirdesse Hlj; tuul on pöörand `kirdest `loodesse Kos
kirre2 n, g kirre Khk Emm; kirre g `kirde Khk Mus Juu Trm; -kire Vai kirs, jääkirme täna nii külm, veel kirre pεεl, uue maas Khk; akab külmaks minema, aĺl on maas ja veel kirre peal Mus; Kirre leikab puust paadilouad püsku ajaga läbi Emm; mua oli kohmetand ja kirre oli väĺjas augu pial Juu Vrd kird, kirretis
koere koere Plt; `koermes Plt, g `koerme Mär Ris; kuere g `kuerme Juu(kuermes) Kad; koermes g `koerme Juu; pl `koermed JMd koeras teised kanepid `jäätakse `kasvama, `koermed `kistakse `välja Ris; `koermetest tehakse takku Juu; `koermed rikuvad lina ära kui nad `sisse jäävad JMd
kogrekoger
kohre kohre transl `kohrese krobeline, sõmerjas kohre jää; jää om kohre, ega obene maha ei sada, ei ole nõnda terävid `raudu vajagi; lumi om juba `kohrese tõmmanu, `varsti akkave vi̬i̬ `ju̬u̬skma Hel Vrd kohr
kore1 kore R L K I TLä Ote, korõ Khn Ran, g -da; korre g koreda, kor(r)õ g korõda Kam; n, g kore S Saa M, korrõ San V(g korõhõ Plv) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (pinnalt) kare, krobeline, konarlik vali `riide on kore Lüg; kore (koorikuline) lumi Jõh; [käed] `Lähvad - - koredast nigu `lehma kiel IisR; Linune lina oo asemel nii kore magamiseks Khk; nüid on seesugused kored käiad, nee `teegid vikatid vaheks Vll; va lüline mänd – vana kore ehuga Käi; kore ein o vali, lõhub kääd ko otsast ää Kse; männa koor oo krõbe ja kore, sihuke rõmelene, rõme või kore Aud; nihuke kore jäme lõng, paelu `karvu sees, süńnib soki lõngaks tehä Juu; üeveldamatta puu on koreda pinnaga Kad; kui põld ei ole viel trullitud, siis on kore VJg; oma `tehtud riie jääb koredaks Pil; `tõugjas om pea kore soomussege Trv; Kaĺg vesi jäl˽tege naha korrõss Rõu
2. suhteliselt suure läbimõõduga, sellistest osadest koosnev, jäme tuulingal sai ikka kored jahu Jaa; kui leva jahud o kored, siis o leib koa kore, jäme; nee nisud o korema kõrrega; korejahu leent keedeti enne koa Muh; ärjäbä söödi peäl saab lina koredam Vig; Lammas ei söö koredad `eina. Koredate eindega söödetse obusid Han; nii kui üks taari auete leib, `sioke kore oli, `sioke jämeda `võitu oli (aganaleivast) Mih; koredad eenad, kore ein, jäme Nis; lina peo on koa kore, jämeda laia `kiuga Juu; kore liiv Kad; suur kore piĺliru̬u̬g Kod; koret `einä eläjäs ei söö Hls; kore põhk, aga terä om vähä; kore `luuge linal om kiud ka lai Krk
3. hõreda koostisega, mittetihe, kohev, pehme; urbne; pude kore puu, pehme leigata Jäm; kore mullaga maa, see laseb vee läbi; kore pöld, see on ikka kuiva `vaevas; nii kore `süiga puu Khk; Saapaks äies ole obunahk suurt asi, oli kore, es pea vett; Ölletańn oo üsna koreks kuivand Kaa; Moa ilma jäme roog kut `kaikad - -[katus] jääb koreks `jälle; Nii kore riie, et kas pista sõrmed läbi Pöi; soar oo korem puu kut kask oo; oo ikka kored `tuhlid, mis ää laguvad kui keedad; kirise kivid `peavad kored olema, et `sooja `andvad Muh; koredad `kaapsad, `pehmed Mar; leib oo kore, `auka täis, põle tihi Tõs; kore puu, `pehme puu, ei soa iad pidajad nõu `ühti Nis; kore küńd - - mõni künnäb sedasi, vao künnäb, tese jätab Juu; sõreda `süidega puud on koredad. kore puu põle `kuśkil ia - - ahju`puuna põleb ruttu ää; koredad puud on kõik `alkad Amb; kore jää, krabinal lähäb see `pealmine kord `kat́ki Pee; tümad `kapsa piad on `kasvamisest koredad Kad; odra leib on kore VJg; kevadine ea (jää) o koredamb ku sügisene Trm; tõene `kapsapiä oo `tihke ja kõva nõnnagu raud, mõned piäd on nõnna koredad Kod; kevade on lumi kore. kui kevade sulatab, siis võtab lume koredast - - mine `piale, jalad võtab läbi Lai; kui teed koormad ja ei sõku, sis saab koorem kore SJn; si̬i̬ om üit́s kore ruusa maa, lask väe läbi; suast paks, siss tule kore si̬i̬ rõõvass Krk; kui koe ja vee mõlemba keeru om - - saab kore rõevass; korvitävve sibulde i̬i̬st võtiva pu̬u̬ltõi·st täit rügi. sibuli om koredamba [korvis] Ran; rasu `panti tünni `sisse, nuiatedi iluste `kinni, et ta kore es ole Puh; sõku `rohkemp, ärä jätä näid (põhku) koredass Kam; ku `kapsta patta lõegut, siss edimäld na‿m nigu koreda, pada saab `õkva täiś Ote; seto es saa korrõst savist `kaussõ tetäʔ, kõik pudesi kätte ärʔ Kan; Jõ̭õ̭hn sai˽`valgõ lina. A nimä˽sai˽korrõ˽ja˽`kergeʔ Rõu; jämmest jahust saa leib `säärne korrõ ja halb Räp; tühi iä, tu̬u̬ om tu korrõ iä, ei kannaʔ, ei murraʔ, vesi alt är `lännüʔ Se Vrd korejas, korp2
4. (lahjast, rammu mittevõtvast olendist) kore `luuga luom mis `rammu ei vota Jõe; va kore lihaga, järjest sööb aga ikka lahja; kore loom vötab nii `kergesti ala (jääb lahjaks) Khk; kored obused o lahjad ja suured, suure kondiga; kore kondiga lehm annab paremini `piima Krj; kore kondiga obu äi pea liha peal, lihab lahjaks Jaa; Suure kore kondiga lehm kut suur raanits Pöi; koreda nahaga obo, kui natukse sõidab, siis kohe märg Mar; kore kõht (suure isuga olend, kes on ikka lahja) Kul; koreda kõhuga inimene Vig; si inime on kore lihaga Saa; koreda `jäoga ~ `luuga obone - - ei võta `rammu ega kedagi Juu; kore eläjäs oo üks kõhna ja luene Kod; kore obene nigu sard Nõo Vrd korp2
5. kare, kähisev Ilus küll ei ole kui `naiste`rahvas koreda `äelega `räegib IisR; mo iäl tänä na kore, iäl ää, kurk valus Tõs; tal on jäme ja kore jaal Koe; no küll si̬i̬ on koreda iälegä, laalab, on `niske kõme ja kore iäl Kod
6. fig halb, kõlbmatu see töö naa kore et Mar
kore2korejed
korre korre g `korde Rid Hää
1. ehitusvõte, kus paadi küljelauad on asetatud serviti üksteise pealeRid Hää Vrd kordehitus
2. kord paadi küljelaudu Korre on üks laua kord paadi küĺle si̬i̬s. Meil on kõik kordpaadid, viis-kuus või seitse-kaheksa korret, kudas `kõrgus on ja lauad, `kitsama lauadest `rohkem Hää
kurre kurre Saa Hls Krk nõrga kuulmisega, kurt ka si naine `kuulis ka või olli kurre; si̬i̬ om kurres jäänu Hls; kasine `kuulmisege `seante pu̬u̬ĺ kurret om; ega kurre peräst kuut `kõrda `kellä ei lüvvä Krk
kuure kuure g `kuurme Muh LNg Vig Aud Tor; kuurõ g `kuurmõ Khn Plv Räp; n, g kuure Saa; pl `kuurmõʔ Võn Kan Rõu, `kuurdmõʔ Krl
1. (kapsa)lehtede hargnemiskoht `lõike `kuurmed o mulla all, nee ei kasva Muh; `kaapsa ~ kaale kuure Vig; `kuasta `kuurmõd Khn; lehe kuure oo `ruśsis ja kõberas Tor; kapstaʔ ummaʔ `kuurmille lännüʔ Rõu; `kuurmõst kasuski [kapsa] pää || kui oo paksud `põõsad ja vahed vahel, siis need oo `kuurmed; mõni küsib vahest eenamal: kas sealt `kuurmete vahelt ka ää `riisusid Aud
2. kuulmekäik, sisekõrv kõrva kuure kuriseb Saa
Vrd kuule1, kuume, kuurmass, kuurmes
kõhre1 kõhre g `kõhre Ran San poolkõva, -keenud kui `su̬u̬rmit vai `kartult keedeti, `kaeti, et `kõhre vi̬i̬l, tahava vi̬i̬l `kiiä; mõni `kartul om `kõhress jäänu Ran; `kõhre `kartuli San
kõhre2kõhr2
kõre1 kõre Pöi Kir Mih Aud Hää, g -da Muh Mar Var Kod; köre SaId; n, g kõrrõ Se, g kõrõhha Lut kõrge kruusane või liivane (maa) pole maa midaid, paljas ruusa köre, see on sańt köre maa Krj; mis ta (loom) seal kõreda `otsas sööb Muh; kõre maa oo kuib, kui märg aeg siis kasvab, kuiva aeaga kuiv võtab ärä Mar; kõre lähäb vahel madalamas koa Kir; sii oo `metmes `kohtas seokst va kõre maad, kadagad kasubad peal, `rohtu ta‿i kasvata Mih; kõrrõ maakotuss Se; oĺl hämm a jo aa˽kõrõhtu maa, saa kõrrõ maa Lut Vrd kõrendik1, kõrestik1
kõre2 kõre Han Aud Sim Kod, g kõre Pär Vän Tor Hää Saa Ksi M, -da Tõs Khn/-õ-/ Saa Juu Trm Ksi Plt SJn
1. kõrge, sirge, alt oksteta (puu või selliste puudega mets) `kõrge ja pikk mets oo kõre; kõre puu oo tihi, ea puu Tõs; suured kõrõdad puud, kaks kolm `oksa muidu puu `latvõs Khn; kõre puu on ikka palgi puu Pär; kõre mets, paks mets, alt lage, pealt tutiga, kuused männad Vän; kõre on arb puu Tor; aava seen - - seokse kuuse kõre all [kasvab] Hää; kõre männä mets Saa; kõre kuusk on süü poolt `tihkemb kui malts kuusk, kõre kuusel kasvavad õksad `risti, malts kuusel poaris Trm; aa kari sinna kõre `alla Ksi; kõre mets mis ilma `oksteta ja `kõrged puud on Plt; mõtsa veeren olli kõre, pikä peenikse puu Hls; Istutet mõts kasvap kõre Krk || harv, hõre (taimedest) kõre ein Mar; need lilled on kõreda vartega, tut́t paĺt otsas Saa; arv, kõre rukis; kui nihuke arv rukis on, siis `ööldakse, see on nihuke arva kõreda kõrrega Juu Vrd kõrekas, kõreng
2. peenikeste jalgadega, kõhn (olend) kõre lu̬u̬m, ku ta peenikse kerege ja pikä `jalgege Hls; `Siante lind või lu̬u̬m, mis pikä `jalgege om, õigats kõress; pikä peenikse `kintsege kõre inimene Krk
Vrd kõrendik2
kõre3 kõre Hlj Sim Hel, g -da Lüg Kad VJg Trm Puh Nõo Kam(-õ) Ote San; kõrre Kam, g kõreda Nõo Ote; n, g kõrrõ V(g kõrõhõ Har Lut, kõrõha Lut), g kõrõda Võn San; n, g kõre Pöi Muh Kse Han Hää, köre spor S
1. a. krõbe, krõmpsuv leib on kõredast tänä põlend Lüg; mia korjassi noit kõredit `si̬i̬ni; küll om kõreda ahju `kartuli, mitte kudagi ammass ei võta Nõo; kõrre seene om söögiseene; om kõredat luud, mis süvvä saab Ote; sul omma˽`kartoli˽periss hääss kõrõ˛õss praadituʔ Kan; Tu̬u̬ ku˽`näede˽`su̬u̬rma pudru kalõss jätät, sõ̭ss om t́ä kõrrõ; `Su̬u̬rma pudõŕ piat olõma kõrrõ, ei˽tohe vätsäle ollaʔ Urv; [liha] om `väega kõrõhõss küdsänüʔ Har; naa˽`kõrnõ umma˽`väega kõrrõʔ, ku suṕi `sisse panõ, sõ̭ss `laskusõ˽tagasi Plv; leevä kandsu ots oĺl kõrrõ, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõrõhõp sõ̭ss, ku läsä˽ka küleh oĺliʔ Vas; hõrgat́s om vahatsõʔ karvatsõʔ päält hää ilosaʔ kõvaʔ ja kõrrõʔ seeneʔ; kesvä vatsk küdsäʔ kõrrõmb; vasikal inämbest om kõrrõd luud Räp || (pool)toores Nüid om kartuli kõredas jäänuva; Supp om kõredas jäänu Nõo b. karge, maitsev ää kõre suṕp; küĺm vesi ää kõre `juuvva (ei ole soe ega lääge); `äste kõre apu taar Nõo; seo taaŕ um `väegä hää kõrrõ hapu Plv Vrd kõhre1
2. kõhr a. (looma, peam linnu) kõri loomal akab [toit] vahest kurgu köre `sisse `kinni Jäm; kurgu söĺm on köre sihes Ans; lehm oli `tuhli kõrese ajand Pöi; kõred o `kurkus Muh; körest saab läbi iŋŋat Emm; `Loomade köred keededa süldi kraamiga `seltsis Rei; kõrest me‿i tee midagi Hää Vrd kõhr2 b. (hanekõrist) lõngakera põhi või kõristi ane köri kuivadad [ära], paar ernest `sisse `pandud, löŋŋa kera `sisse pannasse köre Khk; `erned `pandi kõre `sisse - - siis ta kõrises Muh
3. rabe, habras, pude kuslapuust [reha] pulk om kõgõ kõvõmp - - vaher om kõrõ; kõrre iä lätt ruttu `kat́ski Kam; edimält ku noore `kapstalehe `küĺmä vette `panti, siss lätsivä kõredass, lätsivä pitsitäden `katski Ote; lepa puu tu̬u̬st ei saaʔ midägi, tu̬u̬ om sääne kõrrõ, murruss Kan; `tõmbas villä kõrrõss, kõrrõ nigu krõbisõss Urv; või ku˽kõrrõss omma [heinad] `lännu - - `õkva nigu `pulvri Har; Rügä um niiʔ kõrrõ, et nigu külge putahhuss niʔ murruss katski Vas; külmänöʔ puu om kõrrõ, toorõśs om `vindsõ Räp; lehe˽kõrõhõʔ, a˽`kuiunuʔ Lut || kore, ebatasane sene `riidel on kõre kude Lüg
4. kõle, vinge; käre `kaunis kõre tuul Hlj; täna on `äśti kõre tuul; oli kõre külm VJg; kui si ää kõrre, kipe küĺm tulessi, siss olessi kõik jõe ja järve `kinni Kam; [täna] ei olõ sääräst kõrõhõt `päivä nigu iilä oĺl Har; ilm lü̬ü̬ kõrrõss Vas; `täämbä kõrrõ ḱülm Se
kõre4 kõre Pöi Muh Han Khn/-õ/ Hää Saa, köre Sa Käi
1. eseme või seadme osa a. pöörlev pea koodivarre otsas (kolgi kinnitamiseks); vända ümbris [nuia] varre `otsas oli köre, körel ööne sehes, varrel nupp `otsas, see köre sehes et ära ep tule Ans; köre oli varre `otsas, sellega oli koĺk ühendud varrega; köre oli öönakas, raadiga oli koos, kahest poolest kogu `pandud Khk; käia vändal oo köre Pöi; Köre on puu kurn - - käia ja kirnu vändi peel on, et vänte aedes käsi kibeks äi lehe Käi Vrd kõrend1b. metallrõngake, (saapa)silm köred oo `saapa vöi kiŋŋa pääl, kust nöörid läbi käivad Krj; nöörid akkavad körese `kinni Vll; `rihmade sihes `ollid koa kõred, `kingade sihes ja, vask kõred ja õbe kõred; lappidega `kingel `ollid kõrvad, `kõrvadel `ollid koa kõred `otsas Muh c. reekaust Kõred kutsuti vanasti ni̬i̬d, mis me kutsume kaustad - - ri̬i̬l on kaks kõret, neid kõresi ma tään Hää d. Kõre oo parrepuu, kus lõmmud pial Han
2. mängutuulik Lapsõd `siädväd kõrõt aa `teibä `otsa Khn || fig keelekandja `Tõmbab nagu vana kõrõ külä kaudu Khn
3. väike olend a. juttselg-kärnkonnHää b. kiilSaa Vrd kõrend2
4. jalakannus kaks pisist nuppu sörast `körgemas, ne on `väiksed sörad, möni kutsub köred Krj || fig hobuse kammitsKhk Mus
kõrre-kõre-
käre1 käre Jõe, g -da RId Emm Kse K I TMr, -dä Lüg Vai Mar Kod KJn Vil T(- San), -jä Kuu; kärä g -da Lüg Jõh Mär; kärre Krk, käredä Puh Kam; n, g käre S Trv Krk, kärre Hls Võn V(ḱ- Se)
1. ägedaloomulinea. äkiline; kuri, riiakas (olendist) äkkise südämega ja käre Lüg; Sel mehel on kärä `naine Jõh; sirts-särts käre inime söna pεεlt oort Jäm; üks käre inimene, nihuke sur sandi `moodi inimene Mar; see oo `seuke käre eit küll Aud; ta on kaniste käreda `jäoga inime Juu; käre koer, kes augub ägedalt Kad; mees naisega mõlemad käredad Lai; õige käre tõine oma kõnega Trv; ta om iki `väege kare ja käre Krk; kes serände käre om, säristäb tõesele `vasta nigu kadaea puhmass Ran; taa pujanainõ um sääne kärre, tõ̭rõlõss alati naidõ `lat́sigaʔ Plv; kärre `pernaane, ruttu `ütless˽arʔ Se || terav, karm taa‿p taha `söukest käred olemist (karmi kohtlemist) Khk; Mini oli oma ämma käest paelu käredid sõnu kuulnd PJg; tu̬u̬ um sääne kärre vai kaĺg sõ̭na Rõu b. energiline, kärmas tüö `juures on [ta] peris kärä Lüg; on aga käre inime, lõhub tööd teha `metme mehe eest Vän; on teine käre ja nisukene akkaja vaim JJn; käre obune KJn || rutt, kiirus mul on käre taga TMr c. kergesti süttiv, kiirelt põlev männi käred on ka käred pölema, nee ullemad veel kui kadak Khk; põletasime kadaka `põõsid, ku põlema lähäb, siis käriseb teene, nii käre kui Äks || fig (ägestuv) nönda käre kut kui (kuiv) kadak, kohe kärin lahti Khk d. kiirevooluline Kärä juaks Jõh; jões oo käredad kohad üĺdalati `lahti Tor; kärestiku pial jokseb jõgi valuga, jõgi on sial käreda joksuga Kad; Śoo `jõ̭õ̭kõnõ siin um kärre joosuga Rõu
2. intensiivne, tugevatoimeline a. kange, vänge (maitse, hais jm) kust sie üvä on kui käre `suolane Lüg; meesigu `seemed viĺla sees, suur pitk taimes, nii suur käre ais Khk; käre kohe, paneb piä raputama Tõs; käre apu piim Tor; kali läheb käredast (liiga hapuks) Iis; käre tuha leheline Trm; kui umala viha juures on, siis on ta (õlu) `kange ja käre Lai; Süĺdile `pańti iks õigõ˽hää su̬u̬l, nii et maitsmise `aigu süĺdil kärre su̬u̬l oĺl Urv b. ere (valgus, värv) kari`kakra kollane on käre Lai; nõnda käre päe, lumi virmets puha Krk c. väga külm, vali (pakasest) Nüüd lähäb kärädale, kuu `küünäd on üläs `puale Jõh; see käre külm on pailu jääd teind mere Khk; Ilmajaam lubas ikki käredid `ilmu, aga ikki satab `vihma Tor; täna on nii käre kärsakas küĺm, lumi karjub jala all Juu; nii käre küĺm, `õkva aid`saiba löövä `plõksu Nõo; kärre tuuĺ Vas d. väga kuum, kõrvetav Kärä tuli `pliidi all Jõh; pailu käre ahi Jäm; Küll on käre saun Rei; tänä on kaniste käre pala soe, se küpsetab `eina ja `kõiki Juu; leevad on käredat saanu Äks; see (loog) tahab nüid käredad `kuiva kui see kuivab Plt; kärre ahi olli, tõmmaśs koorikse kuppa üless, ülearu kuum Krk; lõun `olli nii käre, et irmut lavald `alla Nõo; ahi om paĺlo kütet, kärre, paĺlo kõva Räp e. hästi kuiv; krõbe see on nönda `pitkamisi `küpsend leib, pole tainas mette, pole käre `küpsend koa mette Pha; lina `tehti käre kuivast, siis läks `kat́ki Trm; punane käre liiv, kuum liiv; käredä liiva piäl ei kasva `ükski vili; käre kruus, kos vili tükib `kõrbnema Kod
3. kärisev; kriiskav; vali (häälest) sel on käre ääl just ko `trummu Vai; meni lammas karjub nii irmkäre äälega Khk; karuse äälega kukk, akkab `laulma `söukse suure käre äälega Vll; sool ikka käredam ääl kui mool Tõs; mõnel inimesel on käre jäme eal, reägib nii kärinal Juu; miul ei ole ilusat laalu eli, om serände käre eli, tulep kurgu põhjast nigu kärinäga Nõo; kärre heĺügaʔ inemine Plv; üteʔ ḱärreʔ (ühekäredused) helüʔ Se
Vrd kare1, kärme1
käre2 n, g käre Sa Rid a. vaigune puu, tõrvas, vaigune kuiv männioks Vöta tule`süüteks püutäis käresid Jäm; käredest puudest tegad tule londi; Ta (õpetaja) nagut kärelaast läheb sirinal pölema (ägestub) Khk; oma tarist ma ole ka teind `törva, metsast sai käre korjatud; kärega keisid `toosel Mus; Männi kannud luhuti käredeks ja `aeti törvaks; Sihelmine käre ahi (tõrvaahju kolle) see `tehti `εεdest kividest εε sauega Kaa; männi sakkudest nad `võtvad törva käresi Krj; käredest keedetse `tõrva Pöi; käre kandid oo vaegused männa kandid Rid Vrd käri2 b. vigastatud, vaigune koht puul kust oks `katki läind vöi midagid löhu puu küljes - - sääl on paljas vaik - - see `üitasse männi käreks; see on nii käresid täis mäńd Khk || (puuhaigus) käre on meite öunapude sees, möni `ütleb vähk Mus; On männil käre `külges, sureb ära Krj
käre3 käre g -da „suur rohuplats“Aud Vrd kare2
kääre kääre KJn, g `kääre VJg, `käärde Mär; pl `kiared Iis
1. käänak, käänd see jõgi oo nii täis `käärdid Mär
2. (riiete) üleskeeratud osa, käänis kääri `käissele kääre `piäle KJn
Vrd käär1
3. ploomirasv rasva kääre, `võeta sea siest ää ja truĺlita kokku, `panna paelaga lakke rippuma VJg Vrd käärerasv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur