[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kõrbama `kõrba|ma, -da Kod; `kõrbam(m)a Krl Har, kõrvadaʔ Rõu Plv, kõrbadaʔ VId/-aadaʔ Lut/
1. punetama päev `kõrbab, päev `vaatab tagasi, ommen on vihimä; ehä `kõrbab, õege ele ja sädendäb, ommen tõiss `ilma Kod; `piĺvi `kõrbass perah `päivä; ku õdagu pu̬u̬lt taivass roosa om, siss üteldäss et `piĺvi `kõrbass Plv
2. a. (leegiga) kõrvetama Kõ̭iḱ [sea] haŕasõ ja˽karva˽kõrvatiʔ ilusahe ärʔ Rõu; tuli um ärʔ kõrvanuʔ `rõivaʔ Plv; kõrbatass, pandass tsiga pakkõ pääle ja `oĺgiga palotõdass haŕasõ `maahha Se || kütist tegema vaja sõ̭õ̭rd är˽kõrvadaʔ; tulõga üle kõrvadu sõ̭õ̭rd Rõu b. kuumutamisega liialdama, söestuda laskma sa˽`kõrbõt taa pudru paa `perrä, ku sa nii suurõ tulõ ti̬i̬t Har; kartokaʔ `kõrpsiʔ arʔ Rõu || tśärisess ku katai `kõrbass (kurjast inimesest) Krl c. kuumusega taimi kahjustama päiv kõrvõss vilä ärʔ Rõu; põud om, väega är˽`kõrbass viĺä Se
3. kipitust, kirvendust, kõrvetist tekitama süä `kõrbass, kui palotaja `rindu all `kõrbass Rõu; Mul om nõgõstõga kõrbatu kubla käe pääl; `kõrbaija [päike] ta nigu kõrvõtass inne Vas; sääne `kõrbaja viin, võtt `kurku; `tiasõ (taim) ka `kõrbasõʔ, `tsuskasõʔ Se
Vrd kõrbema, kõrbuma
kärbamakärvama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur