[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit

kaara-
1. (kaera osadest) kaarakõlgastest `tehti `vańni kui seĺg ja ristluud oĺlid `aiged Saa; soas kaara lidvesid ärä panna kohegi; tõid kaara `õĺgi elä˛ille Kod; kaara `lipne unik Trv; kaara `lipne `pehme, eläjile söödets ärä Hls; kaara aganit ja kaara `kõlkit eläje nüit tahave; kaara`põhku sööve looma parepide ku keśvä`põhku; kaara pöörüste `aigu ei lasta (kütita) jänessit; tiisikul keedeti kaara `kõlkit ja `õlgi Krk; kaara libeme; kaara libled `pańti `puhtide kaartega segi (ja siis anti hobustele) Ran; `vaesimbide padja om kaara `liplist tettu; kaara põhk pandass sängi koti `sisse Puh; kaara liblu `panti `moldi ja, `panti molliga [lammastele] ette Nõo; kesvä päid korjati `koŕvega ja kaara pöörissit Kam; kaara `liplust tetäss padi kah, om hää pehmekene Har; tuuĺ ai kaara `liplõ `silmä Rõu; kaara `liplist tetti `patjo; kaara `oĺgi `aetass sängü kot́ti Plv; Ni˽kuuĺd ku kahr kaara˽`pü̬ü̬rüseh tsädsüt́ Vas; kaara `liple omma nii `pehme, kas vai pad́a `siśse panõ Se
2. kaerte jaoks kaara aun one kolm neli `vihku kõrvu - - tõesed vihud `riśsi `piäle kahelt kolmelt realt; `multse (mulluse) kaaramua piäl one nisud Kod; ike obesele võt́t kaara torga ja `endele levä [põllule kaasa] Hls; obesel pannass kaara tork pähä Krk; siga lännu `väĺlä kaara rõugu manu; obese kaara `torbuss Hel; kaara nurmekene om tare `akna all Puh; kaits kaara kubu `panti `pisti ja sinna üits kubu `risti pääle seenigu piḱk kaara rońt sai; kaarasaĺv sai kuhja `pääga täis; enne kui nu̬u̬ kaara ku̬u̬ `rehte üless ateti, `võeti na `valla ja puśtati segi; suur varesse paŕv läits üle kaara nurme Nõo; mina ei saa minnä, minul om kaaravakk kuhjaga, kikass lahup maha (kiirest tööst) Kam; kaara kukat́si andass obesele San; kaarakot́t om vähämp ku viĺäkot́t; Võta kaarakot́t kah üteh (piits hobusele); kaaramaad es kõrrataʔ, tu̬u̬d `äestedi paaŕ `kõrda ägliga üle ja külvete seeme pääle Räp; täl vajä kaaramuulõ minnäʔ eläjidõgaʔ, sääl om midä süvväʔ; Koosõri nurmõh om kaara põld kõ̭iḱ kõllatsõst tõmmanuʔ Se
3. kaerast, kaertest valmistatud,kaeru sisaldav kümme naha `piale `pańdi kakskümmend `naela kaara jahu ja siis oli ta (pargitav nahk)apnikus VMr; ku sügisesel ajal akas piim ärä `lõpma, siis `tehti kaara `ki̬i̬sa, `pańti pi̬i̬mäkördi `ulka; kaara `püili tegid ja kaara`tangu ja;`õptaja tüd́rikud ise tegemä armu`leibä, kaara`tummi `laskma voŕmi `sisse Kod; kaara `suurmist ei saa `paksu `putru Trv; kiriku leva üteltse kaara `pü̬ü̬glest oleved Pst; kaara `tangest keedets `putru, piimäge ike tetäs Hls; koṕpenu meḱk `olli man tol kaara kilel Nõo; kaara `su̬u̬rma li̬i̬m Kam; makekopp teti õllest ja kaarajahust Ote; kaara kisla putr Krl; Hummogus - - oĺl kaaraleeme peesütüs Rõu; kaara `peestüss om `väega makuss sü̬ü̬ḱ Vas; kaara kama teti paĺlalt kaartest. nüid pandass nissu. mõ̭ni pand rüä terri kah; [pulmas] hummogu söögis tetti kaara `peestüst; kaaratuḿm keedeti kaarasu̬u̬rmist; `säärne mäĺsä om kaara `suurma pudõr Räp; `kiisla, kaara jauhõst keedetäss Se; `kaara`keislat põrõda väidu `š́ü̬ü̬dess Lei
Vrd kaera-, kakru-, kaura-
kabra1 kabra I
1. mutivõrgu ankrumärk `ankur on põhjas, kanat on taga, kanati taga külles on kabra; kabra `näitab `ankru `kõhta Trm; kabra one vede piäl, mut́i kabra, kaks `lauda `riśti lüädud kokko, pośt läbi, kaks `jalga pitk, värvitud muss õts. kabra one `ankro kanati õtsan, `ankur one põhjan `kińni Kod
2. puupakk uhmrinuia ülemises otsasKod Vrd kabla2
kabra2 kardule kabra kartulikonkshv Jür Vrd kabla3, kabli1, kabri
kaera-
1. (kaera osadest) kaera libled `aeti padide `sisse Muh; `lusted nagu suured kaera aad rukkis Vig; kaera keast keedetasse apurokka Kir; kaera agad o päris tuttis; kaera agudel oo terad sees; odra ehk kaera `kõlkad Kse; vanast oo mõned tedrekud kaera leblest ennastele `patju teind Mih; kaera agud nõnda suured juba Hää; nii pikk kaer oli, et venitas kaera ibikesed, kaera aod maha Juu; on rukki aganad, aga kaera `kõlkad JõeK; kaera kied, nied mis kaera tera `ümbär on IisK; kaera terade küĺjes on õhukesed libled Trm; looma toit oli odra põhk ja kaera põhk Lai; söövad kaera aod ära Pil; kaera agu ju väĺläs KJn
2. kaerte jaoks `kaeraküna on `veikene, `sinna `panna obosele `kaerad `sisse Lüg; Üks väli jäi `kaeramaast; Rukkimaa pidi õlema `puhkand ühä suve, [rukis] `tehti `tõise `aasta `kaera `maaje Jõh; Menel ool (hobusel) oli sehike sańt moed, et es andand karjamaal muidu käde, kut pidi kaeramat́t seltsis olema Kaa; `Kerge just kut kaera kot́t, äi koalu midagi Pöi; Obusel oli `söötmes pisike kaera küna, kaerad kallati künase, obuse ede; [hobust] meelitakse kaera matiga; Võta `põesast kaera mat́t küll siis [hobune] edesi lihab hum Pöi; kaera kärajad o uta ata; teine odra sali, teine ruki sali, ise oo kaera sali Muh; üks oli ruki põld, teine odra, kolmas kaera põld Mar; piits oo ikke obuse kaera vakk, kui mehel piits peos siis `ütleb, et mool oo ikke kaeravakk `juures Mär; pane kaera torp obusele pähe PJg; kui pikk kaer oli, siis `tehti kaerapoisid. need olid akkjala `moodi, nihukesed `veiksed olid; võta kaera `vooder koa `juure, se pidi siis piits olema hum Juu; viĺjaaidas olid salved sies - - kus oli rukki saĺv, odrasaĺv, kaera saĺv Koe; kaeravihud nied said [ahtmisel] sedasi `lahti raputatud VMr; tuul ajas kaera akid kõik segamine Iis; rukki akid õlid, ja nisu akid, vahel kaera akid kua Trm
3. kaerast, kaertest valmistatud, kaeru sisaldav `kaera `taŋŋud, mis kanadelle saab Jõe; Ku `kaera `kiisli süöd, saad `kerra üle püst`aia hüppädä ja `onnigi koht `jälle tühi Kuu; sie oli siis `niisugune `maius toit sie `kaera `kiissel VNg; Siis `piigistedi pihudega sie `kaera tumm jahudest vie `ulka Jõh; kui sa loomale keedad kadaka vett see oo paelu änam kut kaera jahu anda Kaa; Jahund `kaeru ja keetnd kaerajahust suppi; Ma nägi eit tegi kaerapudru nõnda. Ajas vee `keema, näpuga pani `soola `sisse, `püuga pani taŋŋud `sisse, labjaga liigutas, lasi tükk `aega `kiia ja oli `valmis; Tuulinguga äi taha ead kaera`tangu `soaja, kesi jääb `ömber; Nii `peened ja purused just kut kaerataŋŋud Pöi; apurokk keedetse kaerajahudest; `tuhli rokka `tehti, kaera rokka koa Muh; kaera tangod `lähtväd `easte `pehmeks, saab ea `pehme pudro Mar; kaerakile on ikke etem kui lebakile Mih; üsä vanad inimesed `ütlesid kaera apurokk, aga nüid `üitasse tänd kaera kile Tõs; kaera kile, süiatse rõõsa piimaga. võid `sisse, siis on nii tore et Aud; kaera jahu `keśsa täis; kaera kile oo apu ja ea Tor; kaera tumm on `aigele `kerge `seedi Vän; kaerajahule `pańdi kiev vesi `peale, `tõmbas piimale selle vie JJn; kaerajahu köŕt Kad; kaer niidetasse `aĺjalt ära, `ernega segamine. sie on kaeravikk IisK; kaerakama, mis apu piima `sisse tehasse kui `köŕti VJg; kaerajahu `kiissel, silm piass, piim kõrvass; kaeratangu supp Iis; vanaema kasvatas [varsa] kaera piimaga. `vaata kaera jahu pit́sita ärä, siis jääb nagu piim Pal; kaeratangupudru tihasse enamast piimaga. mõni ti̬i̬b kah rasvaga Äks; kaerajahu kile KJn
Vrd kaara-, kakru-, kaura-
kapra deskr krimpsu, kortsu marjad tõmmanuvad `kipra ja `kapra Trm Vrd kipra
kara1 kara R S L Nis Hag ViK KLõ I M(-ŕ- Trv) spor T, Krl Lut
1. a. looma, peam härja suguliige `ärjäl kara `vinnas Lüg; sel mehel on suur kara Vai; pullil kara, sellega ta sigitab Krj; `olter o sehike kaha, kust tupest täku kara `välja keib Jaa; kara koebatasse ää, tehässe karast piitsäd Vig; küll sel mehel on ia kara Ksi; ärjä karadega olli `ussi `kinni pant Hls; ärjä karadest tetäss `ru̬u̬ske Krk; ärjal on kara või puĺlil, aga obusel on soor Lut b. härja kuivatatud suguliikmest valmistatud nuut või kantsik sai karaga tulise naha Lüg; ma anna `soole ärja karaga `vihtu Muh; kui poisid läksid küla `piale `taplema, siis `ańtsid ärja karaga Lai; ärjä karage `anti valu Krk
2. kella või krapi tila küll sa `kella kara `kuuled, ei sa `päivä `tousu nää (virk sööma minema, laisk üles tõusma) Kuu; `kella sies on kara Vai; eks `kelladel on karad sies, nied tievad jäält kui ta liigutab VMr; kara on kella sies ja koliseb Rak; kelläl one kara siden Kod
Vrd karakantsik2, kõra
kara2 fig pii kara, pista kara, nä kara naiste kara, tuli vasta mieste kara, nabast kinni jälle naiste kara = kangaspuud VJg
katra n, g `katra karukaerJõh Vai kui `katra on rukkis, tieb `leiva `mustast Jõh; `katra, sie `kaera`tauline, `ripsed `külles. `katra on `vintske eloga; mei rugid on alalde `katras; `katra `kasva rugi sies ja `kaura sies vesises maas Vai Vrd karukaer
kaura-
1. (kaera osadest) rukki `põhku ikke `panna `alle, `õtra või `kaura `põhku, sie on `süögist jo `luomadelle; `kaura `lipled `pandi `patjade `sisse; `ennevanast inimesed `kõrjasivad `patjude `sisse `kaura `lipleid; Kui `kaura `ripsed `lähväd `kirjust, siis `metsess akkab `aava `lehti `süömä; `kaura ivad on ikke kahele `puole Lüg
2. kaerte jaoks `kaura untjalg (= kaerahunt); pean `talluma seda `kaura `pahmast; `kaura`reie pida obusega `pahmama VNg; vihud `pandi `püsti kolm tükki rida, pikkad riad kõhe, kaks kolm tükki said `pääle `panna külikalli, siis õli `kaura aun; `kaura `kuormad õlivad sada kaks`kümmend `vihku Lüg; `kaura `väljä Vai
3. kaerast, kaertest valmistatud, kaeru sisaldav `keidämä tänä `oige `kaura `kiisli VNg; `kaura jahud - -, `kuoki ka tehässe. `sõeluti lesemed `vällä. `niskesed õhukesed `kuogid `tehti Lüg; `kaura jaho tuum ~ `kiissel Jõh; `talkuna oli `kaura `jauho ja vesi pääl Vai Vrd kaara-, kaera-
keera `kiera Lüg, `keera Ans Khk
1. keerdus; krussis jõgi on `ninda `kiera Lüg; nii `keera löŋŋaga kojutud, sur näbus puhas Khk || meni inimine on nii `keera `persega Khk
2. kõõrdi sihanduste `keerate `silmadega; `keera `vaatmisega, teine vaadab teissele Ans; `keera `vaatamisega inimine Khk
3. taipamatu kis ep saa‿nda `keikide `asjade `peele aru, mis teised `rääkivad, see on sure `keera olemisega Khk
Vrd keera-keerä, keere1
kera1 n, g kera VNg Jõh eP, ḱera Lei, kerä R Rid Vig Tõs Juu Kod KJn eL/ḱerä, ḱeŕä Se/
1. palli kujuline keha a.  lõnga-, nööri- vm kera Kass `mängis sen kerägä, `tiie `kusse sen `vieret Kuu; `tohto kerin keräle Lüg; kes tahi, keris [lõnga] keradelle; lõng keriti kera Jõh; suga `vardad pane kerä sise Vai; siidilöŋŋa kera ning seitse `ouku pεεl = inimese pea Jäm; `peenine nöör keritässe kera Khk; Suur koti täis `viltsid kerasi oli Pöi; Kera kikid (põhjad) saeda ümargese puu otsast Emm; nõel turgatasse kera `sesse Mar; kerä `põhja paned mättä tüki, teed ümmärguses Vig; [lõngad] `pańdi `keri`laude `peale, keriti nad keradesse Mih; kerib lõnga keräse Tõs; ma kerisi talve suure kera `lõnga Hää; mul on nii paĺlu kerasi Ris; keräd `veeresid vakkas Juu; viiul lõngale `sisse ja siis keriti kerasse Ann; ema käis ikke `uastas korra villa`veskil, lasi villad keradesse VMr; kera akati kerima `sõrmede `piale, ehk `pańdi paberi tükk `alla Trm; kerad on ära `mässanuvad Pal; iga `lõnga keritasse kerasse, olgu linane või villane Plt; lõngal om kerä, aga kangas om latakun ja rullin Krk; tõi kolm kerä okass`traati Ran; mia lase keriden keräl peon kävvä Nõo; ma keri langa kerrä Krl; kerä um, kohõ lang keritäss Lut b.  kerakujuline ese, kogum; fig olend moni (vasikas) on pisukene kera vaid, aga `suure kohuga VNg; eest ora, `keskelt kera, tagant tambi lasn = kana Jäm; koer nii nobe minema, nda‿t kera leheb Khk; Pisike `pörsa ing, pisike lühike kut kera Pöi; tuul aas võrgod `ühte kerasse, `ühte krutti kokku Mar; jumala `salgaea oo see, kis `ütleb, et jumalad põlegi, maa`i·lma kerad oo muidu õhu peal Mär; Aĺl kera, `ambud täis = siil Han; võt́tis sieliku üle pea ja korraga lüönd `pikse kerad rüppe (keravälk) Jür; tulima kaŕjass, viisukerä seĺjän Kod; vanast om ollu punane kerä, ku putud või nimeted, jääd `aigess; `panti kerä (juuksekrunn) `kukruss või `panti pää lae pääl `kerrä Hls; `lamba leive `kerrä kokku, lääve mütsäkuss üit‿tõiste `kuhja kokku Krk; siss läits `taiva all nigu üits sinine kerä, nigu tule tüḱk `olli, üteldi et pisuand Puh; vahel `oĺli suur kauśs täis noid tömbi `keŕri (oatambi pallikesi) Nõo; kerä i̬i̬h, haro takah, keskpaigah hiire`keldre = kass Vas; vanass `loeti taivaśs, keräst es tiiä siss `kiäki midägiʔ Se || teene `jälle venis nõnna et, jüst nagu kera persses, ei soa moast üless Juu; tal kerä `persen, ei kurda üleven (imikust, kes ei istu) Krk c.  munand kerad `miestel, sada nime neil keradel; sie just minu isändä `muodi, sedä `muodi kerätki `onvad taga Lüg; Nouga vεεda kassilgid kerad maha Emm; `ruunaja `tõmmas kerad takka maha [hobusel] Kei; oinal koa kerad Trm
2. rull, rõngas `võrke - - `aeti `trulli vai `kerrä, võrgu keräd vi̬i̬l üteldi Ran; mia `mõt́li et päälindi kerä, aga `oĺli suur uśs Nõo; tsia teokaŕp nigu luu, ots `kerrä kerit, veśke sulu veerehn oĺl. noid kutsuti kunnakarbess Rõu; timäl um mitu `rõiva kerrä; sääl oĺl `hammõ`rõiva keŕri ja ṕugsi`rõiva keŕri Vas; tu̬u̬ saań oĺl kerä `pääga jalastõga Räp; rõivaśs mähitäss `kerrä; võrgu keerotat kerä pääle; aŕmi püḱsiʔ - - `tuĺti ar ḱüläst, sis `pańti jalʔ `kerrä ja `paika Se; `ümbre `tsõ̭iri sõglal um kerä, tuu um säet haaba puust Lut; kerra, keras(se) kõveras(se), rõngas(se) `ussi oli keräs Vai; koer `tömbas eese kerase; siili siga tömmab ennast kaa kera Khk; siil `tõmmab enese kerasse Mar; kui `öövlega `lükkad, siis loastud lähvad kerasse Juu; uśs `tõmmab ennäss keräje, on ilosass keran nagu ki̬i̬rd Kod; `üüvle `laastud joosevad kerässe KJn; kaśs om `kerrä `kiskun; uisk oo kerän Krk; siug `oĺli mättä pääl kerän; [tuul] keerut kõik prahi ja liiva nigu `kerrä kõik Nõo; kui ussi omma kerän, ei ole põllu tegemine ää Kam; tu̬u̬l oĺli˽`sääntse suurõ˽kerähn sarvõʔ (oinal) Rõu; [laast] `kerrä `juusknu Plv; siug um keräh Vas; siil - - ku vihanõss, kisk `hindä `kerrä Se
kera2kära
ketra-kedra-
kipra, kipras, kiprasse `kipra Saa Trm Kõp Vil Hls Krk Urv Rõu Vas, `kiprasse Pil, `kipras IisR Saa Iis Trm KJn kortsu(s) mees kibrutas oma `otsa, tõmmas otsa `kipra Saa; Kulmud `kipras Iis; marjad tõmmanuvad `kipra ja `kapra Trm; naha `kiskund `kiprasse Pil; `tõmbab nina `kipra; `Rõõva om `kipra lännü Hls; küll olet sa `kipra jäänu, varess jala näo pääl Krk; Kuda inemine vanass jääss, sis ta ńagu kisk `kipra Rõu; Mis saʔ näo nii `kipra `tõmbat Vas Vrd kibran, kibras, kippurasse, kipri1, kipris1
kirra `kirra tiir (lind) `kirra, sie on väha `veiksemb kui kajakas, on `kulli `muodi, `mustakas, `valgi `sulgi on ka `ulgas Vai
kobra1 kobra paadi ninas pardalaudade vahel olev tugev puuKäi Vrd koblakaar
kobra2 kobra Vll Emm Rei takjas kobrad, suured laiad lehed, nende kobra `lehtede nupud on rässid Vll; Kobra `juurdega `pesti pead, kui pea kestendas Rei Vrd kober2, kobru1
kograkoger
kohra adv < kohr jää jäänd ülesse `kohra Mär Vrd kohru1
koora kooŕa häda, mure ko miiśs ar `ku̬u̬le, sis oĺli õks küll kooŕah Se
kopra1 `kopra RId; kopr Lüg, `kopr|as Lüg Jõh, g -a; kobra IisR Iis
1. pihk, kamal kaks `koprada `ernit; Võtta kõhe `kopraga, kie sis üks`aaval `jõuvab `marju noppida; piab vähäsel elämäie, `kopra `puudub igäl puol `põhja Lüg; siin on `kopra täis `aiva neid `marju Jõh; Ma lein kobrad `korvi, võttasin kohe kaks kobratäit [marju] IisR; voda `kahvliga, älä `kopraga süö Vai; võt́tis ia kobra täie. küll on sel suured kobrad Iis
2. haralise otsaga tööriist, konks `kopraga sai `kiskuda [leotatud lina] `kraavi `kaldale VNg; puolsae `kopra (pootshaak); `kraabi aga `kartulid `kopraga lagedalle; `sõnniku `kopra on `raudane, kahe `aaraga. `sengä `tõmmetasse `sõnnik `lahti `laudas Lüg; `kopra `kellega `sõnniku `tõmmeta `kuormast maha. `kolme `aarikane. on kahe ja `neljä `aarikasi `koprasi ka; `kartuli `koprad on kahe ja `kolme `aarikased Jõh; `kopra (tuluseraud) Vai
Vrd kour
kopra2 `kopra Saa Puh Rõu krobeliseks; kortsu, krimpsu käed on küĺmaga kat́ti `kopra läinud; `peśsin `rõõvid, es raputa ära, nüid on nööripääl kuivatades keik `kopra jäänud; muld on pinnapääl `kopra jäänud Saa; uibu lehe läävä `kopra Puh; Taa nahk um är˽`kopra `kiskunu˽nigu˽vana rõibõʔ Rõu Vrd kopri
koprakobras1
korra korra S L K Pal Lai; kõrra Trm Kod Äks M Ran Nõo Kam V, `k- Lüg Jõh; `kerra Kuu Vai (sag liitsõnades; põhisõna võib lüheneda: kora)
1. ükskord, kunagi; üksvahe Ei loppe ka sinu `kormitamine `kerra Kuu; korra ta (haige) es suuda mette kippudagid Vll; korra `olli piline, aga sadama es akka üht Muh; mool `meeles, korra [mustlased] tulid mei peresse Käi; ema `rääkis, et korra olnd sii Poola sõdurisi Mih; nimi on tal korra jäänd ja `üitakse ikka HMd; korra mesilane `nõelas mind pia `piale JJn; mis ma korra ~ kord lubasin, seda tegin ka Lai; me kõrra oĺlime sääl Kam Vrd kord2
2. korraks; üsna lühikest aega Ma korra läbi une kuuli, naagu oleks üks ust katsund Pöi; ma `aata (vaatan) korra ukse vahelt `ilma Muh; Kässikuss ond `külmä vett, anna ma `rüüpä korra Khn; lähed korra [lauka] `piale, enam `väĺla ei saa Sim; lähme jalutama, `käime kõrra Kiriläl Nõo
3. vahel, vaheldumisi Tuul puhub korra siit, korra sealt Pöi; [tuul] `kierib korra siia, korra `sinna JõeK; Kõrra on sul üts miis kõrra tõõnõ Se Vrd kord2
4. järjest tuul akkab `nuhkama. läheb korra valjemaks Muh
5. kordselt, korrakaupa vanad `riided - - neĺla viie korra sai `pandud [päti taldadeks] Jäm; sääl oli `mitme korra (võrra) änam Pha; isi lõng kolmekõrra Trv; `langa isitäss katõ ehk kolmõ kõrra kokko Rõu; piirak `kõŕdlikanõ, `mitmõ kõrra käänetäss kokko piirako sisu Se Vrd korrali, korru
kudra kud́ra, kud́rä Se, Kudrä Vas
1. s juukselokk, kihar Olõt kül illos, noʔ omma kudräʔ pääh Vas
2. a kähar, lokiline, säbruline Illos kudrä pääga poiskõnõ Vas; kudräh lammaśs, tu om saksamaa villagaʔ; t́sural kud́räh hiuss; käbräh karv, kud́räh, kut́rä tõmmanuʔ Se Vrd kudrava
kura1 kura Vll Muh spor L, Kod MMg hv Ksi, Kõp Vil eL(kora); kuura Kul Mär Rap Pai Koe Plt
1. vasak kui vassak käsi, siis oo kura käpp Muh; kuura `kääga inimene; läks kuura kätt Kul; `Mihkel on kura `kääga ja tegi `tisleri pingi kura käe `järgi Tor; kura käsi ja `õige käsi Hää; tema lombas kura `jalga Saa; Vaadake, et te pahemat kätt enne ei pane [särgikäisesse], siis laps jääb kuura (kura) käpaga Rap; `ü̬ü̬ssi akas mul üks kura jala `veike su̬u̬n kokku `kiskma; Esimalt `kääna kurakätt, siss juba paestabki ärä Vil; mõni inime teeb tüüd kura `käega; koralt pu̬u̬ld ärä rabat Trv; kura käsi ei mõista midägi tetä; kaugass oo kural pu̬u̬l, `paklise `ammel Krk; vist kora jalaga sängist maha `astnu Ran; ku kora suupu̬u̬l sü̬ü̬däp, saap külä `leibä; ääpoolitse siĺmäga ma näe, kora siĺmäga ei näe midägi Nõo; Ku˽kedrätäss, siss `aetass [vokiratast] alasi `hääle poolõ, `iśkmise `aigu aiass kuralõ poolõ Kan; käänäʔ kuralõ poolõʔ; Kurra kätt `peetäss iks halvõmbass, kae˽tiä iks om kah sääne jõvvõtukõnõ Urv; käänäʔ korra kätt minemõ Krl; niku kõŕdsist `mü̬ü̬dä saat, nii kääna kurra kätt, siss olõt `õkva man Har; ku näed tuulispääd, siss `tõmba väits kolm `kõrda kura kundsa alt läbi Rõu; mul üt́s kõ̭iḱ, kas luits saa `häähä kätte vai `kurra kätte Plv; lamass om `algmin püḱä kurast `puolõst Lei
2. pahem (pool) `Rõõval om kura pu̬u̬ĺ tunda ik Hls
Vrd kuri2
kura2 kura Kuramaa päritoluga kura `valged, väike `tuhli selts, siled ümarused, kollakas `valge öitse Khk
kura3 kura Jõe Krk Se kurat sie ei taha `üelde kurat, siis `ütleb kura Jõe; oh sa kura küll Krk || kuri täl tu kura śeeh, süä: ka‿ma är lä su mant Se
kura4 kura aedadega piiratud karjatee `poiga `linnas kui `ärga kural VNg Vrd kuja
-kura Ls reekura
kuurakura|kuura
kõdra kõdra põldsinep kõdra on umbrohi, kollased õied, pärast on kaunad küĺles VMr
kõra kõra L spor Ha, Amb JMd Pee Koe Plt KJn, köra Käi Ris
1. kella või krapi tila kellal oo jo, mis `jälle `loome `kaelas oo, nendel oo kõra sees mis sis kõliseb Mar; rõksod olid puust, kaks kõra sees Vig; rõksu kõra tolgub rõka rõka Tõs; kui köra ää kaob, siis kell ei kölise änam `ühte Ris; krapid [lehmadel] `kaeles, niuke puust oli `tehtud, kaks kõra oli sees Juu; kella tila või kella kõra KJn || fig mis krõpe kõra sa mol järel oled Mar Vrd kõras
2. pej kõra oo kella`lööja sõemunimi Tõs
3. härjasoorMar Vrd kara1
kõrra-korra-
kõõra `kõõra Mar Juu JMd Ann Tür Koe(`kõera) Trm Lai Plt kõõrdi mõni obo `vaatab koa `kõõra Mar; kui on `kõõras siĺm, siis `voatab `kõõra, se on loomo viga Juu; muidu nääb mõlemi silmaga, aga `kõõra `vaatab Ann; vahib `kõõra - - teise silmaga vahib `leiba, teisega `silku Lai Vrd kõõrda
kägra kägra pudrumänd pudru kägra aralene, kuuse puust `tehtud; kägraga segataks pudru Ris
käpra, käpras `käpra Saa, `käprä Krk V(ḱa- Rõu), käppärä Lüg Jõh; `käpras Hää Saa, käppäräs Lüg keerdu(s), kõveras(se), kortsu(s), kipra(s) õlen tehend `virsusi, on mend `ninda käppärä et `viska menema kõhe; lõng on `kierdos ja käppäräs; toho on käppäräs; `sõrmed nied kisuvad käppärä (vanal inimesel) Lüg; [kuivaga] taime lehed `tõmmavad `käpra kokku Saa; purganti päälitse `kissev `käprä Krk; vakl kisk endä `käprä Krl; nahk kõ̭iḱ tulõ `käprä Har; kõik vanaʔ `lätvä˽`käprä Rõu; Mis saʔ `tõmbat otsa `käprä Vas; lätt vanast, `tõmbass `käprä Se
kära1 kära VNg u IisR, eP, kärä R Mar Tõs Khn Juu Kod KJn eL kisa, lärm `tieväd suurt kärä Lüg; keib nii suur meeste kära Khk; põle kisa kära midagid Muh; `teitel oo nii suur kärä säl tuas Mar; mürä ja kärä kõik kohjad täis Tõs; Koerdõ kärä‿mte maksa tähele `panna Khn; `terve ilm kära täis JMd; lapsed tievad `irmset kära VJg; õllud kärä (jutt) üleväl et `upnud Kod; siin muud ei oole, iki nurin ja kisa ja kärä Krk; kui om latse majan, siss om kõik kammer kärä ja mürä täis Puh; is olõ üttegi mürrä is kärrä kuuldaʔ Har; Paĺlo kärrä, veidü˽`villa Rõu || riid, tülitsemine `Sõuke kära oli sihes, poisil oli kaigas käe, akkas vanale `vastu Pöi; kärä pidämine ~ tülü tegemine. vana pidävä kärrä, tüllü; `jätke `maahha tsuvvakärä, `taivah omma `tohvle `valmeʔ Se
kära2 kära Jäm Krj KuuK Kad, kera Phl kobar, salk, hunnik `lambad on nii käras täna koos Jäm; sie küla oli käras kuos KuuK; üelda küla käras, kui küla on uńnikus Kad Vrd kärajas, käram, käru5, käräk1
-kärra Ls kirra-kärra
käära `käära Jäm Han Tõs Hää kõverasse, kaardu, looka obu tömmab kaela `käära, keruse Jäm; Lehma sarved kasuvad kua vahel `käära Han || (ringiminekust) ta es lähe otse, läks `käära Hää
küüra `küüra Lüg, `küira Trm Lai, `küürä Kuu Vai M San VLä Rõu, `küirä Kod(`küirdä) Ran küüru `aigus on `murdand mehe `nõnda `küüra Lüg; mõni on küll, kes `küirdä jäänud, pia etepuale; uśs `tõmmab `küirä (kõverasse) ennäss kui lähäb edesi Kod; `kange `tööga `küira jäänd Lai; naine jäi `küürä rõugu ala Pst; mõni oiap `küürä Hls; looma kisuv `küürä, `könksi kokku Krk; Tädi oĺl ka nii `küürä ja `väikesess jäänüʔ, `õkva nigu t́sangukõnõ Urv; `tõmba˽hennest `küürä, siss ku kõtt valutass Har; Ku˽tuĺl tu̬u̬ lina `laotamine, sõ̭ss `tõmpsi jälʔ uma mitu `päivä, `küürä võt́t joʔ Rõu || krookesse `emptin (pluus) tsit́si `rõivast, takast pruńdsi ala pant, `küürä pant Har Vrd küürässe

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur