[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit

kaarik1 kaari|k g -ku Hää KPõ(-ua-, -oa-) I(-ua-, g -ka Kod) Äks Lai Plt KJn M(g -gu Krk) TLä Ote Krl Plv Räp, g -ka San, pl -guʔ Lut; kaari|kas g -ka Mus Han Aud Tor Kos/-oa-/; `kaari|k g -ku VNg IisR, -kas g -ka Kuu/-gas/ Lüg Jõh, n, g -ko Vai(g -go)
1. kaherattaline vanker ma lähen `kaarikuttega `laudu `tuama VNg; näväd tiäd, `sõideti `kaarikattega meist `müödä; `sõidavad `kaarikuiega Lüg; `sõitis kaarikoga `linna Tor, eenä koarik Juu; tuli kaheratta kuarikuga Kod; postimi̬i̬s lää kodu kate ratta kaarikuge Krk; suvõl `olli kate rattaga kaarik, kutsuti tahveti vanger Ran; tol om kah rutt rattin ja kanapask kaarikin (väga kiire) Nõo; Vankri kääva nelläl rattal, a kaarik jäll katõl Krl || vankri kereVJg Vrd kaarike
2. pl kaarikud tähtkuju, LyraKad
karik1karikas
kark1 kark g karg|u (-o) üld (g -a Emm Hel, g `kargu R [n `karku, -o Vai]; kaŕk Saa [g kaŕgu] Juu; ḱark g ḱargu Urv)
1. kõndimisabinõu, tugikepp vigase jala (või jalgade) puhul, millele toetutakse kaenla ja käega (hrl pl) jalad tõbised, käib `karguga; `muidu ei saa `toetada jala `pääle, siis on kark `kainla all abist Lüg; `karku on `ninda kää järele, `alle `puole koverad `otsad Vai; kargud o vigaste inimeste taarist, kaks `karku, teine teise `kaendlabu all Khk; keib `karkodega, jalg oo `aege Mar; käib `karkude pial JMd; kui inimesel on üks jalg, siis on kark `kainla all Kod; kargu pää (kargu osa, mis toetub kaenla alla) Krk; `oĺli `kaindla all nuu karguʔ, `karkõga käü Har || kepp, kaigas võta lapse käess si kark ärä Kod || nui karguga `peśti põvvatükke Urv
2. tööriista osa a. labida, hangu, hargi jne varre otsas põiki olev käepide lasna varre kark Ans; aŋŋul ka pöigiti varre `otsas kark Khk; vilja `kühvli kark, `kääga `vöötasse `karkust `kinni Kär; Labigu kark käib tapiga varre otsas, pulgaga kinni Emm; tegin aŕgi varrele uue kargu `otsa Mär; karguga labidas Amb; kark `pietakse labida ehk aŋŋu varre otsas, et paremb `tõsta, suab `kinni `oida Kad; vigla kark Pst b. vikatilöe küljes olev käepide või ülemine (hrl vasak) põikpulk kark ning pulk [vikatil], pahem käsi vötab ikka see kargu puust [kinni] Kär; vikati löö kark, `pεεlmine pulk, see `üitakse karguks Kaa; vikatil oo pulk ja kark, kark oo `rõnga `tehtud Muh; Vigadi kark käib pahemas püus, kargu otsas aa köver oks, senest oita püuga kinni Emm; lüe kark Khn; kaks `pulka, kargud, vikati kark Tür; vikati kark - - kahe aralene, mis `ümber varre pane, kasest, paeust, toomingast, mis `vinskem puu on - - nööriga otsad `kińni Äks c. kumer põikpulk hasplipuu otsas asveldamisega `juhtub koa varss `sisse minema, kui üle kargu lõng jookseb maha HJn; `asplil on kargud - - vähe kumerad, oiavad `lõnga pial, neli `aara ja neli `karku Sim d. reha pulkadega põikpuu, rehakaha rihal on kark, kohes piid `sisse pannatse Jäm; pitk [reha] kark oli üheksa piid Ans; loo rihal ning rihe rihal on teine teist `moodi kargud Khk e. vokikeps kark aeab voki ratast `ringi, sie on puust Jõe
3. tugipuu, tugijalg (sag ehitise osa) a. sarika(te) tugipuu sarikatel on kargud - - mis sarika `püśti oiavad, puu `pulkadega on `kińni sarika `küĺges ja tulevad müürlat́i `küĺge Kei b. sarika(te) küljes olevad nagad, mis roovlatte kannavadVig Kan Vas c. heinakuhja tugiteivasHMd d. ristpuu, mis hoiab reejalase paindes `enne lüiakse kark `talle `peale, siis `võetakse paku peält ärä, lastakse oherdiga auk kargule ja jalase otsale, teene teese otsa `küĺgis, siis kark ei lase [jalast] `õigeks `minna Juu
4. haraline või kõver ese a. oks vikatilöe küljes (et tõmbaks puhta kaare) kui kargu panid vikatile `piale, võisid siledast `niita, et `einu maha ei jäänd, `löödi kahe aruline kasekene ehk paeokene `piale, siis põld `riisumist Trm b. seina külge redelina kinnitatud kärbis kark `tεitis redeli aset, oli seina `külges `kinni; roni `müöda `karku üles Ris c. kõver puuliist, uksesagar ukse kargod LNg d. tuleraud Tuluse kark on köver, selle jäuks `tehtud roud. Karguga lööda tule kivi `vastu ja see annab tule `kirsi, kirred, mis taala pihta kukkuvad, `süütavad taala põlema Rei
5. kammits pane obu `karku paelaga; kui obu pahur oo, siis pannasse `karku Muh
karvak1 karvak g -u Puh Nõo San V a s karvane (asi või olevus); karune si̬i̬ mõne lina, nigu karvak (viletsast linast) Puh; vanaʔ kõlvadu aina karvakuʔ Urv; vana Miśsä om habõndunu, ta om nigu üt́s karvak Har; karvak pini. meil eśki‿m pini karvak Se Vrd karvik
karvik1 karvi|k KuuK Ote, kaŕvi|k Kod Lai Lut, `karvi|k Kuu Jõh, g -ku (-ke Kod, -gu Lut)
1. a. habetunud ja pikkade juustega (korratu) inimene, karvane olend või asi `juuksed laiali. piä nõnnagu kaŕvik; messa vana kaŕvik käid, piä laiali õtsan; tule kaŕvik üles (koerale); üks poisi `karva·nder või kaŕvik Lai; niigu karvik, abena om aeamada ja juusse lõikamada Ote || karvase lehma nimi Kaŕvik um lihm, lihmä nimi, karvanõ lihm, pikä karvaga Lut Vrd karvak, karva|lantu, karva|lass, karva|lassik, karva|lontu, karva|mäss, karva|märss, karva|nass, karva|nutak, karva|nuustakas, karva|nuustik, karva|närss, karva|näska, karva|näss, karva|nässak, karva|pulst, karva|purka, karva|päss, karva|suska, karva|viilab. kidur rohi või mets mäńnid nõnnagu kaŕvikud su̬u̬ piäl. kasvab siäl mäńni karvik Kod; ain om ku karvik, kängu jäänü Ote
2. viletsad juuksed või karvad minul one lühikesed kaŕviked, kui inimene õled, one `juuksed, nüid aga mõni üksik tolgutab, siis `ütled et kaŕviked Kod
kerk1 kerk g kerg|u (-o) Võn Kam/-/ Ote V(ḱ- Se Kra) a.  (väike) 3–4 jalaga pink, järi `oĺliva `väikse ja suure keŕgu - - keŕgu `oĺliva ilma säĺlä`toeta; puu oĺl alt ümärik, päält tasatsess `lü̬ü̬du - - `istseva mitu mi̬i̬st rinnu üte keŕgu pääl Kam; Kerk oĺl iks inämbüisi esi tettü, `kerkõ laadast es ostõta Urv; `väike oĺl kerk, suurõmb oĺl pińk. `kerku tarvitedi aho man, kartoka `ku̬u̬ri - - lehmä `nüssäʔ - - `istmisess kah Rõu; vanast oĺl kergol sälä tugi kah Plv; peremehe jaos oĺl peräpink, sandi jaos oĺl must kerk Vas; pińk om kõõ üle saina, a kerk om lüheb; `umblõdõ, siss pant jalaʔ kergo päle Se || (pool)pink mingiks tööks Rehekeŕk Se Vrd kergo, kergonõ, kärk2 b.  vahend säärsaabaste jalast tõmbamiseks, saapasulane jala `pästmisõ kerk Se
kirk1 kiŕk g kirgi Ote, kerk g kergi Saa kõblas, konks kerk raavi põhja `raidumiseks Saa; kos om sita kiŕk; sitakiŕk ja `kartuli`võtmise kiŕk Ote Vrd kiks2
korbik1 korbik = korbiitsakas korbik, see `lendab ja laulab sedasi koorp koorp koorp pits, koorp koorp koorp pits. kui ta pidi `saama rohust `toitu või maast `leidma, se pidi ta liha teiseks `muutma Mär
kork1 koŕk VMr, g korgi Sa Muh L Ris Juu JMd Ann Pil KJn M spor T, koŕgi Tor Hää Koe Kad VJg I Plt spor V; kork JõeK, g korgi Muh Emm JMd, `korgi R(n `korki VNg Vai); el `korkist Kad
1. kerge elastne materjal (hrl korgitamme koorest) mere pääl [võrgu] käbid, `tehässe `korgist Lüg; `korgiga `saapad on `miestel, `korgist on nied `kontsad Jõh; nooda `laosed olid enne puust, nüid korgist Khk; Äi saa änam nii pailu `korki et sa pudeli topi teed Pöi; Korgist käbäd kõegõ paramad Khn; kork on `kerge, ei vajo kunagi `põhja JMd; võrgu kupp - - neid on `korkist ja Kad
2. sulgemisvahend `poldi `pääle `korki (puuketas) `pääle ja `terva viel (laeva plangutusest) VNg; pudelid `tahvad `korkisi `saada Lüg; pudeli `korgid on `käsnäst `leigatu Vai; pudel lõi korgi pealt ää Kse; Viinapudõli koŕk pannassõ lakiga `kindi Khn; `tõmmas `koŕka `väĺla; pudelad koŕgitase koŕgipanejaga koŕgidega `kińni Tor; `ennevanast olid pudelitel koŕgid, nüid pannasse pleki tükk Lai; mõni on kõva koŕk, tene laseb ingätä KJn; [lassil] mõnikõrd puu punn ehen, mõnikõrd olli koŕk Hls; aga kaits karavinni `koŕki `oĺli küll [meil] Nõo; pańgi `ju̬u̬skõvaʔ no olõt paiganu `korkõga ja `ńartsõga Har; panõ pudelille koŕk `pääle Se Vrd kort1 || fig ei `räägi `laialt, `oian `korgi all Lüg; mes sinä koŕk kua `kerkled (lühikesest paksust mehest) Kod; nüid on üit́s `korki liiguten (peeretanud) Hls | (pisut purjus) pudeli korgi `peale `astund Mus; Joond pole, ainult korgi pεεle astund Emm; Korgi pääle saistanu Räp
3. kalapüünise (hrl korgist) ujuk kilu`võrkudel `käisivad `korgid pial Hlj; [kui] seda `korkipuud ei old meil `saada, siis `tehti kase tohust `niisukesed `korgid `sinne [võrgu] `pääle VNg; `nuodalinal on kived all ja `korgid pääl Vai; Pudeli koŕk oli õŋŋe korgiks, nüid on kohe sõuksed korgid `müia Pöi; kui kala uśsi ära neelas, siss tõmmas korgi vi̬i̬ `alla; õnge koŕk `tehti `enne korgist, nüid on `seake puust muna. vaist lõigasime kuiva puu otsa korgis Saa; `koŕki suab `teĺli, jõvipaal on koŕgiss läbi Kod; koŕk `panti nii `kõrgele, et õńg põhja ligi läits Ran; õngõ manh om koŕk, tu̬u̬ hoit õngõnööri vii pääl. kala `tõmbass koŕgi `alla Har; mõ̭nõl noodal imäl ommavaʔ korgiʔ Se Vrd korges1
kraak1 pej on üks obuse kraak voi inimese kraak VNg
kreek1 kreek Emm Rei Mar Mär K(-ie-) I(-ie- Iis) Räp(-ḱ), kri̬i̬k Nõo San, g kreegi; reek spor u Sa, Muh(riek) spor L, ri̬i̬k Saa KJn Vil, ri̬i̬ḱ M, g reegi; kriek g `kriegi Kuu VNg Vai(n `krieki); tri̬i̬k, treek g treegi Hää; pl triegid Khn kreegipuu; kreegipuu vili reegid saavad `iĺja `valmis Khk; Lapsed `korjasid puu alt `reekisi Kaa, Ajad (aiad) vanad reegi `ränka täis, seal kasu änam midagi Pöi; reegi maripud, kenad pitkilised mustad marjad, reegid `otsas Muh; kui oo kakskümmend `kraati `küĺma, siis reegi õie nupud `vastu ei `panna Aud; treegid ja ploomid tämidi `õitsast Hää; reegidest lubati kuus kopikud toobist Saa; meil `paergu üks kriegi pöesas `öues Ris; poiss oo kreegi ukse edess ärä `rainud, kreek õli kuiv; vanass `kreeka ei õllud meie nukan; `kirssidel on kua teräd siden ja pluamidel ja kreegidel Kod; reegid tänävu ei kasvata KJn; `ri̬i̬ka es ole kolmel `aastal Vil; reegi om üit́s jagu `marju, luu sehen; Ri̬i̬k om ärä äidsenu Krk; visnapuu marja om ää küll, aga kivi om näil sehen nigu `kri̬i̬kel Nõo Vrd kreekel
krenk1 krenk g krengi (kreŋŋi) Emm Käi Rei; kränk Rei LNg, g krängi Phl
1. kraejalad Taariasta alune krenk Emm; See krenk jo lumpeb sellel pole jälad ühe pitkustked Käi; lövaküna kränk; vöimasina krenk; `krenkide (rauast pajaaluse) pääl `tehti `süia Rei; käia kränk ja taari `aste kränk Phl || kolmejalgne iste, järiLNg
2. sõim (viletsast, lahjast olendist) sa oled `seane kut taari`aste krenk Emm; `paljad kondid on, pole muud kui krenk Käi; Mine, krenk, jälust ää (öeld lapsele); vanainimese krenk; va obuse kroni ehk krenk Rei; igavene kränk (öeld meelepahaga) Phl || fig Ta tegi riiuli, äga see on nii `krenki `moodi, et üsna äbe tuas pidada Emm
kriuk1 kriuk g `kriugu Kuu, kriuga Räp Se; ḱriuk g `ḱriuka Se; ppl `kriukid San
1. riugas; jonn, kius `kriuke täüs Kuu; `kriukid paĺlu sehen San Vrd kriugas, kriuge, kriuhk
2. riukalik tal oleki ei hääd jutto, täl alate kriuga sõnaʔ `vasta Räp; kriuk mi̬i̬śs ja aasanõ `väega, kõ̭õ̭ tege `halvu tüḱkä; kagoss om ḱriuk, säänest olõ‿iʔ viil `nännüʔ Se Vrd kriuka2
kronk1 kronk g krongi sõnnikukonks sönikud tömmataks krongiga kuormast maha; kus söniku kronk on Ris Vrd kriuk
krook1 krook g kroogi Ans Mar Hag; kruok g kruogi Ris VJg, `kruogi Kuu VNg IisR; rook g roogi Khk Mih krooge, peen volt `kuuel on `palju `kruokisi VNg; Nisukese `pehme `riidesse on paha `kruokisi teha IisR; naise särgi käistel on roogid; `rookidega `kampsun ulga soem Khk; korrod oo ise, kroogid oo ise, kroogid oo suuremad (kui kurrud) Mar; sieliku kruogid Ris Vrd krous
kruuk1 kruuk g `kruugi Jõe Kuu, kruugi Jäm Hi Kul Ha Kad (joogi)kruus `tombas pudeli `välja riest ja `kallas `meile `kruuki Jõe; [Uhtjus] Rippunud `viina `ämber `pihlaka `oksass, kruuk `juuress Kuu; Kruugi `pöhjas on veel natuse ölut Jäm; too kruugiga vett; Kruugiga äi maksa marjale `minna Rei; poolteist `liitrene sauest kruuk Kul; [kass] kihotan kruuk `akna pealt ala Ris; `Kruukide asemel oli kõrvaga kibu Kei; kruugiga tõi `piima Juu; juon kruugi tied Kad
krääk1 pl `kräägud kukemari `Kräägud on pisikesed `mustad `marjad, `kasvavad suo `äärtes `nomme peal Jõe
kubrik1 kubrik Mar Mär, `kuprik Lüg, g -u hütt, uberik `Kuprik õli `ritvade alune `lauda taga `seinä `ääräs, `kaetu pikkade `õlgidega (välikempsust); Mõnel ei õld `kuprikkugi Lüg; tä eläb seal pisikeses kubrikus Mar; oli üks `väike kubrik kua, `väike pisike ońn Mär Vrd kuberik, kublik2
kurk1 kurk g kurgi Emm Rei Ris Tür, g `kurgi R(n `kurki Vai); kuŕk g kurgi Sa(uŕk Jäm Kaa) Muh L Juu JMd VMr IisK Iis Plt M T, kuŕgi Tor Hää Saa Juu Koe VJg I KJn San V; gurk, pl guŕgiʔ Lei kurgitaim; aedvili Siis viel `joudavad `kurgid `kasvada, ku sirelie `heitsemise ajal maha tegeb Kuu; ei õlegi sie`aasta pali `kurkisi, muutkui `õilevad aga Lüg; Tegime ulga `urkisid appuks Jäm; söi `toorid `kurkisi Vll; mäda`rõika juured pannasse `kurkide `peale, kut kurgid `soola pannasse Muh; võttis kurgid ää, ma põle `katsu `saandki `kurki Kir; Mitte `ühte `siokõst `nõuõ põlõ, `kussõ `kuŕka võiks suõlata Khn; kuŕgidest saab ääd salatid, paar `kuŕki võib nõndasama ära süia Saa; kurgi varred nagu `veaned Juu; nüid kasvatame `kuŕka, vanad inimised ei `tiandki neist, et need ka `süia süńnivad Ann; magedat `kuŕki sõime nagu `õuna Iis; `lambad olid `kuŕkides (kurgipeenral) Pal; minu vanaema - - `piśtis kuŕgi `kartulite `juure patta `keema, `keetis ära, aga ei kõlvand `süia ega kedagi Lai; kuŕk `raiskas puu nõu õige ärä, võtt mustas; nõnda paĺlu peas ike `saama, et `kuŕkele vett tuvva Hls; pikäliku ilusa kardula juśt ku kurgi Krk; oi mia ole imuline küll `kuŕke pääle Puh; kurgi panet `apnama; kuŕk om süämele nii ää; ku sa juuvva tahat, siss võta `kurki Nõo; kuŕgi omma kuḱi pääl Krl; mul `lät́si timahalt kuŕgi hukka, mitte ütte `kuŕki ka is saaʔ Har; mul um sitt kurgõl all, tu̬u̬ sitt and läḿmind; ku kuŕgi˽paĺlo arʔ `hapnasõʔ, siss inäp tu̬u̬d hüvvä maku ei olõʔ Rõu; inne taha as `kuŕki kah - - no sü̬ü̬t kõ̭iḱ `nahka Vas || `väikene illos hopõn nigu kuŕk, ta um kui kuŕk i̬i̬h; sõit kurgiga Rõu
kurnik1 `kurnik jahutusnõu `kurnik on pläkkist riist, senega `panna riesk piim `kaivu VNg
kõrik1 kõri|k Hel Rõn Krl, g -ku Pst Krk(kõõ-) San Kan, -ka Trv Urv Plv, -ke Kod, -gu Har(-ga) Plv Lei Lut, -gõ Plv Vas Se(kõõ-); kõŕk San Plv muistne rõivastusese a. kokkuõmblemata vaipseelik undrukad kutsuti kõrik, õli `kanga õtsass tükk, vü̬ü̬ piäl; poesid võtid kõrike serväss `kińni ja tõmmasid; suvel kääsid [naised] tü̬ü̬l kõrikitegä Kod; kõõrikul om ollu tina `ehte all Krk; nimä `kutsõva mi vanõmbaʔ `uńdriku kördiss ja kõrikuss Kan; kõrikaʔ oĺli˽villatsõst `rõivast, mustaʔ; kõrikaʔ oĺli `ümbre kihä mähitüʔ, päält `vü̬ü̬ga˽kińniʔ Plv; kõrik, sääne villanõ, toominõ (toimne) villanõ rõivass, `valgõ vai hahk, mähiti `ümbre kihä nigu `ündrik, pussusõglaʔ oĺli kõrigõ pääl Se || ehi ehi `mõŕsakõnõ, seeni‿gu `ehte tuvvass, lepätse liniku, `kõotsõ kõrika rhvl Urv b. sõba, suurrätt kõrik, lapanõ `villanõ rõivass, `olgõ˽pääle `võeti `säärtseil `rõivõil; Võt́t kõrigu `olgõ˽pääle ja `astõ kerigu poolõ Har; kõrik, ka‿kui hõĺsti võtiʔ `pääle - - mu maama kõneli Lut || pruudilinik kõrik olli `ümmer pää nagu räti i̬i̬st, kõrik olli `siante `valge rõõvass; laulatse poisi võtive siss pääle laulatust kõriku pääst ära piitsavarrega ja visasive üless parsile Pst c. villane (katte)vaip (pulmas) mine jo võta kosilanõ kõrigõ pääle; kosilanõ tulõ rattelt `maaha, `viskass ega nulga pääle raha, kess`paika kah, siss lätt üle - - tu̬u̬t `kutstass tu̬u̬ kõrik, [hiljem] tu̬u̬ viiäss jäll `kirsto, tõõsõlõ `tütrelle; kõrik kutsuti, [kosilase] hopõń oĺl kińni˽katõt kõrigõgaʔ Se
kõrk1 kõŕk KJn Trv, g kõrgi Pöi Mär Kse Tõs Saa Koe Trm/kõrk/ Vil Krk spor T, Krl, kõŕgi Hää JMd Pal Plt VId; köŕk g körgi Jäm Khk Vll; kork g `korgi Hlj VNg; n, g `korki Vai upsakas, uhke, üleolev mida `suuremaks [kasvab], seda `korgimaks `lähteb Hlj; tama on `korki mies Vai; `seikse `kange kõrgi olekuga Pöi; kõrk öeltse inimese `kohta, kis liiga ülendab ennast Saa; `sakslane ja `lätlane - - ni̬i̬d oĺlid kõrgid Vil; ta om kõŕk vaemuge `väege Trv; mõni rikass peremi̬i̬s `oĺli kah serätse kõrgi olekiga Ran; `väega kõŕk inimene, ta‿i pia tõesest mitte midägina lugu Nõo; mis sa `uhke`perse poole läät, t‿om jo nii kõŕk Ote; ta um minno `vasta `väega kõŕk Plv; Kõŕk nõna kõrvõtass; tõõnõ iks om kõŕk kah, t́ä‿m kõŕgist su̬u̬st joba Vas; käüse nõna `pistü, om kõŕk Se || käbe, kepsakas hobuneKse
kõrnik1 kõrni|k g -ku (seen) kõrnik om `valkjas pruun vai vaĺss pruun, mõni om periss `valge; siin lähiksin kõrnikit paĺlu ei ole; ni̬i̬ kõrnike om ilusa `valge seene, ja pagsu, juśt nigu sia liha sü̬ü̬ Ran Vrd kõrik3
kõrsik1 kõrsi|k Võn Ote, g -ku Kod MMg Trv Hel TLä(-ke Nõo); kõŕsi|k g -ku Trm Kod(-ke) San V(-gu; -go Plv Räp [-ko], -kõ Urv Plv); kõrsike San; kõŕsk Ote San, g `kõrske Kam Rõn sügisene lambatall (põrsas, vasikas); äbarik loom kõŕsik põrsas; [lapsed] käivad kui kaks kõrsikud müda `väĺjasid Trm; tämäl ka mõned `lambad vai asjad, puha kõrsikud Kod; kõrsik tall saab teise sügise `tapmise aast `aastane MMg; tänäv`aasta paĺlast kõrsiku `põrsa om; mul üits minev`aastane kõrsik talleke om Hel; mis pääle jaaka päeva [sünnivad] nii om kõrsiku Puh; inimese es taha kõrsiket, et kõrsik `talve ei kasva; mia ole kõrsik voonakeisi üless kasvatanu mitu tükki Nõo; sügisetse `kõŕske `oina Kam; Eǵä sügüse oĺl iks kõŕsikiid kah Urv; sügüsedseʔ kõŕsigoʔ Plv; Lammas tõi paari kõrsikit Vas; kõŕsigu villast saa `veiga `peh́meʔ langaʔ, `läḿmäʔ `kindaʔ Se || viimäne lait́s, mõni üteĺ kõrsik viimäst last Hel; Jaańo om Liiso kõrsik (vallaslaps) Vas Vrd kõrsiline
kõrvik1 kõrvi|k g -ku Saa(-gu) u Jür, KJn M hv Ote läkiläki tõmman kõrvigul kõrvad maha, sis on soe; ät́t `kańdis sui ka kõrvikud, kui ta juba vana oĺli Saa; kõegil `oĺlid kõrvikud piäs KJn; Pane omal saĺl `kaala ja kõrvik pähä Hls; Ilus tõhunahast kõrvik pähän Krk; kõrvikul tõmmatass kõrva maha Ote
kärbik1 kärbi|k (-ŕ-) g -ku Kos Iis Trm Trv Ote San, g -gu V(- Lei; käŕpik Se); `kärbi|k g -ku RId; käŕpk g `käŕpku Ote Rõu
1. oksatüügastega puu; tugipuu; toestik suvivilja või heina kuivatamiseks `tsuhkru ernetel pandas `käŕpku; kuhja kärbiku, `oslitse; neli kärbikut kuhja orre `ümbre; `kärpkide pääle pandass vili Ote; mee˽tu̬u̬˽hobõsõga˽käŕbikit, saa `rõuku `panma `naataʔ; tedre maranaʔ, suurõ juurõʔ all kui kärbiku; kärbik aid (püstandtara) Kan; kärbigu omma tettu nigu redeliʔ, kat́s tükkü lastass kokku; vili pandass käŕbikõidõ pääle üless kuiuma; lina˽`pańti käŕbikudõ, üt́s kolga mahaʔ, tõnõ pääle `riśti Har; Lina `si̬i̬mne jaoss oĺliʔ erälde joba tettü˽käŕbiguʔ, oĺl võet paras käŕbigu `jämmüne puu, sinnä˽`laśti jämme oherdiga˽mulgu `sisse, nii neli `mulku, säält `lü̬ü̬di pulga˽läbi; Puu äägel oĺl tett kuusõ käŕbikiist Rõu; ḱärbikide aid (kärbikuist ja ristlattidest aed); äi alõ kärbiguḱšti mun, jeŕnidõ varõʔ maal Lei; kärbik um pedäjäne ni kuusinõ, ossaʔ jätet manuʔ, `vassa puultõist a mõni `vassa kat́s Lut
2. kärbisel asetsev suvivilja või põlluheina hunnik `põllu ein on `kärbikus Jõh; `Tõime `kärbikud ja panime `paarite kokku; ei tia kas `annab vihm `mulle `mahti `saatud või ned `kärbikud `kuivadatta; mene `kärbiku `alle IisR; lähen `kaeru kaarutama, panen `õhta kärbikusse Kos; minge pangõ vili ar käŕbikohe Se; kärbikide nei ḱesvaʔ nei `kaaraʔ `pońti Lei
3. okaspäitsedTrm
4. fig (riiakast, kiuslikust inimesest) ma olõ kui katõ kärbigu `vaihõl (tülitsejate vahel), üts `tsuskass ütest poolõst, tõõnõ tõõsõst poolõst; olt sa üt́s käŕpik, kõõ ossa `vasta; tuu käŕbiguga saa no midägi kõ̭nõldaʔ Se
Vrd kärbis
kärk1 kärk g kärg|a Hää Jür KuuK SJn, -ä Kuu/`k-/ Kam(-i) Kan Plv, -u Jõe/`k-/ TMr Kam Se/-/; käŕk Ote, g käŕg|ä Urv VId(-i Rõu); kerk g kergu Juu kivine kõrgendik a. põndak, kruusane või kivine küngas Kive `kärgäl o `hüästi `palju `mantsiku suvel Kuu; [hernes] ikke `tehti nisukese `kõrge kärga `piale, nisukese kruusa `kärkadelle; se on nisuke kärga ots, kärga`pialne määnükk; meie talu juures läks kärgaks KuuK; kärk midägi es kanna, olli `kõlbmada maa, es kanna `mõtsa kah; kärgi omma `rohkõmp nigu äkilise keńgu, aga `väikese Kam; hainaʔ viit kärgä `pääle sääl um kuivõmb Rõu; su̬u̬ siseh ummaʔ kärgäʔ Plv; ii ḱärguʔ (jõekäärus olev maa) Se || metsatukk tu̬u̬ säält mõtsa kärgust aku (hagu) Kamb. kärestik minge sinna kärga `pääle, sääl puud `sulgus Hää; kivilesed kohad jões on kärgad SJn; Muuge `kärku jäi lodi `kińni TMr
Vrd kärgas1
käräk1 käräk g -u M T kobar, salk aki `viiti käräkuse või ütte kokku kikk; obese ollu üten käräkun; käräk `tähti kogusin Trv; poesi olliva sääl kõik käräkun ku̬u̬n, kogusiva kõik ütte käräkude kokku Ran; nigu käräk jälle om nu̬u̬ nupi (kartuli seemnenupud) üte varre otsan sääl ladvan mitu tükki Nõo; aki om käräkun, sääl om mitu akki Ote; naese olliva säl käräkun ku̬u̬n Rõn Vrd keerak, kähmakas1, kära2
käärik1 kääri|k g -ku kääruline kuuse seened oo `mustjad - - varre kohast paks, käärikud otsad, sakilesed ääred Mih
kördik1 kördi|k g -ku Tür SJn Puh seelik kördiku säĺlän Puh Vrd kört1, körtsik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur