[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kannis1 kańnis Mär Kir Juu Kos Amb JMd JJn Tür Koe VMr Sim Plt adv võrdlemisi, üsna tänabu nähikse kańnis ilusad viĺlad igal pool olema Mär; kańnis iad põllud Amb; alumesed jäävad `tuulamesel `puhta vilja uńniku `ääre maha, tuul ei jõua neid `kaugele `aada, on kańnis `rasked JJn; täna on kańnis särka ilm, akkab ninasse jo VMr Vrd kanis, kanni2, kaunis2
kannis2 kańnis ilus kańnis laul Sim Vrd kaunis1
kinnis kinniss Nõo, `kinnis VNg IisR, g -e riietuseseme kinnituskoht `kinnise `paelad VNg; Vanast oli `sielikul `kinnis taga ja käis `paeltega IisR
krunni, krunnis `krunni(s) Kuu IisR Mar, `kruńni(s) Kei Juu HJn, `runni(s) Pha Lai/-ńn-/ krunnina kokku, koos kooli öpetajal oli isel `juused `runni `pandud; `juuksed `runnis Pha; Ta keeras juuksed `krunni Mar; `juused olid vahelite ja kaks `paśsi teene teese `poole kõrva järe `kruńni `pandud; `juuksed on `kruńnis Juu; `ruńni keeratud `juuksed Lai || keerdu(s) `Sarved `krunnis `nindagu `Ruusu `pässil Kuu; [traadil] keerati ots `kruńni, turgiti sia kärssast läbi Kei
kränni, krännis `kränni, -s Rid Vig, -ńn- Ris Juu kängu(s) viletsaks oli jäänd, `krännis, `kränni jäänd Rid; `kräńni jäänd inime ehk loom, puu ehk Ris; ei tea, mis porgandid meil on - - kõik lehed `kräśsis ja `kräńnis Juu Vrd krönni, ränni
kõnni, kõnniskönni, könnis
kännis `kännis Kuu(-ss) spor S, Rid Han, -ńn- Kse Tor Kõp; `kändis Rei kängus, kidur Sie `porsa on küll `känniss, ei sie `kasva nüd mitte terä Kuu; Üks `kännis kask sääl veel `püsti on Jäm; pörsas seisab `kännis pääle, see ep kosu piretkid ka Khk; Kännis kasuga [puu] Kaa; küla on `puhta `kännis (vaene) Rid; vasikas oo `käńnis Tor Vrd kännin
könnin, könnis könnin Nõo; `köńnis Khn Juu(-õ-) Kad Trm, `könnis VNg/-ss/ Tõs (kasvult) kidur, kängus sie one `ponniss ja `könniss, ei tia‿ks one vähä `süiä saand `toine VNg; kasu `könnis [loomal] Tõs; `köńnis luõm Khn; sia `põrsad kõik `kõńnis Juu; [vasikas] oli roka pial, `piima põld, nüid `köńnis Kad; Kasvult `köńni jäänu nigu könnin põrss Nõo || kägaras, kõveras `istus `köńnis ries, mina suand aru, kes ta oli Kad
künnis künni|s (-ńn-) Phl KuuK Rak, g -se Kaa Iis Plt, -sse Vig Trm Kod, -kse HljK Kad; künniss MMg/-ńn-/ Ksi, `künniss Lüg Jõh, g -e; `künni|s Jõe Hlj, g -kse VNg(-se) Vai; `künnü|s g -kse Kuu Vai
1. lävi; lävepakk mies saand sest `luugi `künnüksest siis `kinni ja jäänd `sinne rippuma Kuu; üle `künnikse aja sitta `oue [laudast] VNg; mäne üle `künnükse, älä `kombastu maha Vai; `rüista künnis ka kenast sönnikust `puhtaks Kaa; ämm istub küńnise pial Iis; istu künnisse `piale Ksi || fig `korge on kodune `künnüs `toista `kerda `kerduessa (abielus tütrel on raske isakoju naasta); külä süöm jääb `künnükselle (ei täida kõhtu); külä and on `künnükseni, `sengä sa `kaua ei elä Kuu
2. soon lävepakus künnis, mike `sisse uks käib Phl Vrd künmis
3. (mõrra, nooda osa) pera künnisse peal on paar argiga `lauda Trm; alumase küńnisse küĺjen one kivid, `piälmäse küńnisse küjen pullod; mõrral alt süld muad ja piält pu̬u̬ltõiss on küńnis Kod
4. (koht rabas, kust on turvast lõigatud) sinikad ja `poolgad `kasvasid all künniste peal, alumine raba jagu, kust juba raba oli `väĺla `võetud Vig

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur