[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kink1 kink g king|u Muh Tor/-ń-/ Hää Saa K I(g -o Kod) M V(-ń- Har; g -o Plv Vas Se), `king|u Lüg Jõh IisR, -o Jõh, `kiŋŋu Kuu; kenk g kengu Rid/-ä-/ Mar Kul T(-ń-); `kinku, -o g `kingu Vai kõrgendik `künkkäs on `suuremb kui kink IisR; kenk einama sees Kul; si̬i̬ on lausk maa - - `ühtegi mätast ega `kinku ei ole Saa; `sõitis ühest kingust `alla ja teesest ülesse Kos; me põllul `kinkusi põle JMd; küngas on veikemb, kink on `kõrgemb Iis; riisu ein kingu `piäle, obene tu̬u̬b ärä; suared kasvavad lodo metsän, ni̬i̬d ei kasva `kõrge kingode piäl Kod; kos on liivased kingud, kraabib [mäger] maa `sisse augu Äks; kingu otsan kuuse all Trv; ańg `olli tuisanu nigu kengu `mu̬u̬du üless Ran; tu̬u̬ suresski Mõisanurme `kenku ärä Puh; kusi`kuklase kannava nokiga kokku suure kengu Nõo; `korgõ kenk, midägi sääl ei kasuʔ Võn; maa om `kinkõ täüs Har; mõtsaserväh `oĺle üt́s kuiv kink Räp; `mäidse maaʔ koh `kinka paĺlo Se
Vrd kingukas, kinks, künk
klink1 link (u klink) g lingi neetnael lingidega lüiasse `kińni; `aamrega taotse lingid `otsa Tõs Vrd klinknael
konk1 konk g kongu Lai T Krl, kongo Võn Plv Räp Se
1. (haaramis-, kinnitus-, riputus)konks kaelkoogud õlale - - teine pang teise kongu `otsa Lai; [unna] kongud susati `otsapidi õle sütsi `siśse; kongude `külge [pandi hingede abil] uiss Ran; konk olli saena sehen, pannit vü̬ü̬ `kanga sinna `otsa; `võeti suur pikk toḱk, keedeti (köideti) nu̬u̬ kaits [kokkuköidetud sauna] `vihta kongu `mu̬u̬du sinna `otsa, sai ahju luud Puh; [aidas] olid singi lae all ripun serätse `konkega; `puune `olli tu̬u̬ [ukse] sagara konk ka; usse krambil `olli kaits `aasa, üits kos kraḿp `kinni `olli, ja tõene kos krambi konk `sisse läits Nõo; oĺl kongu otsan `paakõni, sääl `peestedi `sü̬ü̬ki Krl; `haugi püvvetäss mõrradõga ja sõ̭ss `konkega (põhjaõngedega) kah. pandass särg kongo `otsa nööräga; angõrja sööse kongo `suuhtõ, konk lätt `lõpsõst `sisse; ravvast `vehmreperä konguʔ oma˽tulnuʔ viiskümmend viis aast`aiga tagasi Räp; ussõ konk, piida siseh ja tõõnõ om hińg Se || fig miul jäävä jala `kangess ku kongu Puh; mes mia pupega ti̬i̬, mia ole vana inimesekonk (kõver, küürus); ää käsi om täl nigu konk jälle Nõo
2. (konksja või haralise otsaga) tööriist kate aruga konk `olli, konguga `kisti sitt unnikude Puh; `u̬u̬piss vanast `olli `puune konk [sõnniku tõmbamiseks]; tõene küliss, tõene vedäss `itskmit, `olli konk käen; me võtime puust konguga [madalast] kajost vett Nõo; [ma] kae, timä kakup konguga mõtsan palu `samblit lehmile `alla panna Võn; ma tei kongo sõ̭ss `tu̬u̬ga kisi `ossõʔ `maahaʔ Plv; `kapla tetäss, s‿omma `sääntse kongo, puudsõ hangoʔ; konk (oksast konksuga pikk puu võrkude otsimiseks) Se || fig tä inemine om haŕgiga toogata, kongoga tõmmata (laisk) Räp
3. fig vigur, riugas mõni kõneleb `konkega, [jutul] kongu sehen, täl nu kongu jutu; tu̬u̬ nigu `konkega `viskab serätsit kongu sõnu `siśse Ran; esi pääld nätä om vaga, aga sehen om `väega paĺlu `konke Nõo; mi̬ veĺlo‿ks vigurdõgaʔ, kuĺla veĺlo `konkagaʔ, `konkaga ja `hankagaʔ; omma tal `konkaga˽sõ̭naʔ Se
Vrd konks1
krenk1 krenk g krengi (kreŋŋi) Emm Käi Rei; kränk Rei LNg, g krängi Phl
1. kraejalad Taariasta alune krenk Emm; See krenk jo lumpeb sellel pole jälad ühe pitkustked Käi; lövaküna kränk; vöimasina krenk; `krenkide (rauast pajaaluse) pääl `tehti `süia Rei; käia kränk ja taari `aste kränk Phl || kolmejalgne iste, järiLNg
2. sõim (viletsast, lahjast olendist) sa oled `seane kut taari`aste krenk Emm; `paljad kondid on, pole muud kui krenk Käi; Mine, krenk, jälust ää (öeld lapsele); vanainimese krenk; va obuse kroni ehk krenk Rei; igavene kränk (öeld meelepahaga) Phl || fig Ta tegi riiuli, äga see on nii `krenki `moodi, et üsna äbe tuas pidada Emm
kronk1 kronk g krongi sõnnikukonks sönikud tömmataks krongiga kuormast maha; kus söniku kronk on Ris Vrd kriuk
känk1 känk g kängi spor Sa(g -ŋŋ- Kaa), Emm JõeK, kängu Khk Hi Rid Han Juu; käng g `kängu VNg tükk, klomp, pank, kamakas Pöllal jähi vahest känk mulda vatuga külge Khk; Saue käŋŋid oo otse kivi kövaks kuivand Kaa; Üks suur [soola] känk on veel koti `põhjas Pöi; apu piima känk Käi; ää `leika nii suurd `känku `leiba Rei; hobusel on sant `köndi, [lume] kängud on `jalge all Phl; see on suur mulla känk Juu; paha tie oli, sula lumega vottis kängid `alla JõeK || puujump `metsas on `kängud VNg; peksunui, suur jäme kepp, känk `otsas, kellega peksujääl `käidi Rid Vrd känkar, känks3
künk1 künk Pöi Hls, g küng|u Ans Khk(g |nga, -ŋŋa) Kaa(g -a) Vll Muh Tõs, -ä Khn(n küng), `künka Kse; g künga Rõu
1. kõrgendik, küngas kus üks `söuke küngu koht üheskohas, et sääl pidavad Suure Töllu oud olema Ans; küngud `kartvad kuiva; selle `körbend künga pεεl ep kasva midaid Khk; `ümber`ringi on soo ja künk oli `keskel Vll; küng (madalik meres) Khn; mede mäe künk om är künnet Hls || fig tä pidi jo maa künga ala minemä (surema) Rõu Vrd kink1
2. kühm, küür ninal oo künk peal Muh; tõmmati künk `seĺgä Khn || `Siokõ vana laõ oli, et künk oli `selgäs Khn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur