[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit

kenk kenk g kengu järiVõn Vrd kerk
kink1 kink g king|u Muh Tor/-ń-/ Hää Saa K I(g -o Kod) M V(-ń- Har; g -o Plv Vas Se), `king|u Lüg Jõh IisR, -o Jõh, `kiŋŋu Kuu; kenk g kengu Rid/-ä-/ Mar Kul T(-ń-); `kinku, -o g `kingu Vai kõrgendik `künkkäs on `suuremb kui kink IisR; kenk einama sees Kul; si̬i̬ on lausk maa - - `ühtegi mätast ega `kinku ei ole Saa; `sõitis ühest kingust `alla ja teesest ülesse Kos; me põllul `kinkusi põle JMd; küngas on veikemb, kink on `kõrgemb Iis; riisu ein kingu `piäle, obene tu̬u̬b ärä; suared kasvavad lodo metsän, ni̬i̬d ei kasva `kõrge kingode piäl Kod; kos on liivased kingud, kraabib [mäger] maa `sisse augu Äks; kingu otsan kuuse all Trv; ańg `olli tuisanu nigu kengu `mu̬u̬du üless Ran; tu̬u̬ suresski Mõisanurme `kenku ärä Puh; kusi`kuklase kannava nokiga kokku suure kengu Nõo; `korgõ kenk, midägi sääl ei kasuʔ Võn; maa om `kinkõ täüs Har; mõtsaserväh `oĺle üt́s kuiv kink Räp; `mäidse maaʔ koh `kinka paĺlo Se
Vrd kingukas, kinks, künk
kink2 kink g kingi Pöi spor L K, Iis Trm,`kingi Kuu Lüg Vai(n `kinki), kińk g kińgi Lei; kenk g `kengi VNg kingitus minu ristemä sai `lierist `kenki `piibli VNg; tämä tõi `kinki `piigudelle Lüg; Ise tegime kingid, `antsime selle käde, kes [lastele] jöuluvana tegi Pöi; `ańdis teesele `kinki pudeli õlut Tor; pruudil tuuaks ilosad kingid Ris; ma sain selle (rätiku) kingiks; kingi `vastu põle kellegil midägi Juu; noorik jägas `väimevakast pulmalistele `kinkisi Kos; mis `kinki sa mult tahad JMd; kinki jooma pulmas viinaga pruutpaarile raha koguma isämies `kutsus pulmalisi `kinki `juoma Vai
kink3 kink g kingi Ris Krl Lut; kińk g kingi Trv Võn, kińgi Har Rõu Plv Se, kingu San sink, kints iga [pulma]laua peal oli kaks `kinki; pulmapoisid `leikasid `kinki ja `laulsid Ris; vanast ollu `pulme ajal sia kingi lavva pääl Trv; ta ańd mullõ `terve tsia kingi Võn; vanast kuʔ `Riiga `mińti `pańti kińk liha leevä `sisse küdsämä `ahju, siss `pańti `Riiga üten Har; oĺlivaʔ imäle ka `annu˽kińgi lehmä lihha Plv; põlvõni om jalg, a mäe pu̬u̬lt `põlvõ om kink Se
kink4 kink g kingi Muh Var Tõs(-ń-, g -u) Khn õllejagaja pulmas kink tõi pulmalistele õlle `välja; kink `olli valit mees, kes `joonuks ei jäen Muh; õlle nõue tühe, mine `ütle kingule, kink toob uut; kink, kink, keres põleb, üitase siss kui õlut tahetse Tõs; Taris kingile `üeldä, et teist õlut kua tuõb, esimene lõpõb `varssi `otsa Khn
kink5 kink g kingu keerd trossis Uus tross lööb esmald kinkusi täis et erm; Trossi kingud saab trossi otsast välja keerda; Vana trossil lööb arva möni kink `sisse Emm
kink6kiä
klink1 link (u klink) g lingi neetnael lingidega lüiasse `kińni; `aamrega taotse lingid `otsa Tõs Vrd klinknael
klink2plink
klink3link1
konk1 konk g kongu Lai T Krl, kongo Võn Plv Räp Se
1. (haaramis-, kinnitus-, riputus)konks kaelkoogud õlale - - teine pang teise kongu `otsa Lai; [unna] kongud susati `otsapidi õle sütsi `siśse; kongude `külge [pandi hingede abil] uiss Ran; konk olli saena sehen, pannit vü̬ü̬ `kanga sinna `otsa; `võeti suur pikk toḱk, keedeti (köideti) nu̬u̬ kaits [kokkuköidetud sauna] `vihta kongu `mu̬u̬du sinna `otsa, sai ahju luud Puh; [aidas] olid singi lae all ripun serätse `konkega; `puune `olli tu̬u̬ [ukse] sagara konk ka; usse krambil `olli kaits `aasa, üits kos kraḿp `kinni `olli, ja tõene kos krambi konk `sisse läits Nõo; oĺl kongu otsan `paakõni, sääl `peestedi `sü̬ü̬ki Krl; `haugi püvvetäss mõrradõga ja sõ̭ss `konkega (põhjaõngedega) kah. pandass särg kongo `otsa nööräga; angõrja sööse kongo `suuhtõ, konk lätt `lõpsõst `sisse; ravvast `vehmreperä konguʔ oma˽tulnuʔ viiskümmend viis aast`aiga tagasi Räp; ussõ konk, piida siseh ja tõõnõ om hińg Se || fig miul jäävä jala `kangess ku kongu Puh; mes mia pupega ti̬i̬, mia ole vana inimesekonk (kõver, küürus); ää käsi om täl nigu konk jälle Nõo
2. (konksja või haralise otsaga) tööriist kate aruga konk `olli, konguga `kisti sitt unnikude Puh; `u̬u̬piss vanast `olli `puune konk [sõnniku tõmbamiseks]; tõene küliss, tõene vedäss `itskmit, `olli konk käen; me võtime puust konguga [madalast] kajost vett Nõo; [ma] kae, timä kakup konguga mõtsan palu `samblit lehmile `alla panna Võn; ma tei kongo sõ̭ss `tu̬u̬ga kisi `ossõʔ `maahaʔ Plv; `kapla tetäss, s‿omma `sääntse kongo, puudsõ hangoʔ; konk (oksast konksuga pikk puu võrkude otsimiseks) Se || fig tä inemine om haŕgiga toogata, kongoga tõmmata (laisk) Räp
3. fig vigur, riugas mõni kõneleb `konkega, [jutul] kongu sehen, täl nu kongu jutu; tu̬u̬ nigu `konkega `viskab serätsit kongu sõnu `siśse Ran; esi pääld nätä om vaga, aga sehen om `väega paĺlu `konke Nõo; mi̬ veĺlo‿ks vigurdõgaʔ, kuĺla veĺlo `konkagaʔ, `konkaga ja `hankagaʔ; omma tal `konkaga˽sõ̭naʔ Se
Vrd konks1
konk2 końk g kongi Muh; konk Khk lstk haamer ole ea laps, anna końk `siia Muh Vrd kongu1, konks3
konk3 konk g kongu kops(atus) kongud keivad, peksab‿nd üks `naelu `seina Khk
konk4 konk g kongi SaLä, konga Khk Kaa Phl ebasõbralik, paha(tahtlik) kongid ning sandid vana inimese `vastu Jäm; Oli üks va konk inimene, see‿s saa suilistega kuidagid läbi; see nii konga olemisega Khk; se va konk inimene, [teistega] nii `sündimata ja kade Phl Vrd konges, konkas
konk5 konk g kongi (mulla)pank märg souesegane maa - - [kuivab ära] jäävad soue kongid ning mulla kängid Jäm
konk6 konk tomp Sul noʔ um lang kõ̭iḱ `konkõ täüś; A `sisse kuta˽lang tet́ti jälʔ loid. Tu̬u̬l tähendä es pink es konk midägiʔ Rõu
konk7 konk g `kongo kitsas ahjutagune ruum rehielamus; varjualune, onn (jahimeestel) `Võerad ku tulid, sis [lapsed] kõhe `konko; `Niisike `õksidest `tehto konk - - kust sai `tetre `lassa Lüg
konk8 konk Jäm Khk Kir deskr vigat teeb [mätaste vahel niites] ika konk, konk, konk Jäm; konk, konk, kojaisand, kis sääl kojas kongitseb rhvl Khk; konk, konk, konk kibi`naaber, kas karjane kodu (lastemängust) Kir
krenk1 krenk g krengi (kreŋŋi) Emm Käi Rei; kränk Rei LNg, g krängi Phl
1. kraejalad Taariasta alune krenk Emm; See krenk jo lumpeb sellel pole jälad ühe pitkustked Käi; lövaküna kränk; vöimasina krenk; `krenkide (rauast pajaaluse) pääl `tehti `süia Rei; käia kränk ja taari `aste kränk Phl || kolmejalgne iste, järiLNg
2. sõim (viletsast, lahjast olendist) sa oled `seane kut taari`aste krenk Emm; `paljad kondid on, pole muud kui krenk Käi; Mine, krenk, jälust ää (öeld lapsele); vanainimese krenk; va obuse kroni ehk krenk Rei; igavene kränk (öeld meelepahaga) Phl || fig Ta tegi riiuli, äga see on nii `krenki `moodi, et üsna äbe tuas pidada Emm
krenk2 krenk g krengi, kränk g krängi Hi haiglane; kerge (haigus) krenk aigus, äi ta morra üsna maha, pole ta ülal ka end Käi
kronk1 kronk g krongi sõnnikukonks sönikud tömmataks krongiga kuormast maha; kus söniku kronk on Ris Vrd kriuk
kronk2 kronk Juu Kod Nõo Se int ronga häälitsus ronk teeb kronk, kronk Juu; vahel lähäväd `kuarsed kahekeisi, tiäväd kronk, kronk Kod; `kaarna om must ja paneb iks kronk, kronk Nõo
kronk3ronk
kränk-krenk-
kõnk kõnk g kõngu Muh; könk Vll(p `könki) Phl krõnks kaks vana `könki (endast ja pojast) Vll; see oo muidu üks inimese kõnk; mis sa kurati kõnk sii vahid, silmad `pullis peas Muh
känk1 känk g kängi spor Sa(g -ŋŋ- Kaa), Emm JõeK, kängu Khk Hi Rid Han Juu; käng g `kängu VNg tükk, klomp, pank, kamakas Pöllal jähi vahest känk mulda vatuga külge Khk; Saue käŋŋid oo otse kivi kövaks kuivand Kaa; Üks suur [soola] känk on veel koti `põhjas Pöi; apu piima känk Käi; ää `leika nii suurd `känku `leiba Rei; hobusel on sant `köndi, [lume] kängud on `jalge all Phl; see on suur mulla känk Juu; paha tie oli, sula lumega vottis kängid `alla JõeK || puujump `metsas on `kängud VNg; peksunui, suur jäme kepp, känk `otsas, kellega peksujääl `käidi Rid Vrd känkar, känks3
känk2 känk g kängi van sajalõngane kimp, mõisakangrute arvestusühikRid
könk könk ronk Trm
künk1 künk Pöi Hls, g küng|u Ans Khk(g |nga, -ŋŋa) Kaa(g -a) Vll Muh Tõs, -ä Khn(n küng), `künka Kse; g künga Rõu
1. kõrgendik, küngas kus üks `söuke küngu koht üheskohas, et sääl pidavad Suure Töllu oud olema Ans; küngud `kartvad kuiva; selle `körbend künga pεεl ep kasva midaid Khk; `ümber`ringi on soo ja künk oli `keskel Vll; küng (madalik meres) Khn; mede mäe künk om är künnet Hls || fig tä pidi jo maa künga ala minemä (surema) Rõu Vrd kink1
2. kühm, küür ninal oo künk peal Muh; tõmmati künk `seĺgä Khn || `Siokõ vana laõ oli, et künk oli `selgäs Khn
künk2küng

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur