[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 90 artiklit

kang1 kang g kangi L K I, g `kaŋŋi, -e, -a R, g kaŋŋi S(n kańg Muh) Rid VJg; kańg g kangi Mih(kaing) Tõs Khn Saa Trv, g kańgi Puh San Plv, kańge Krk, kange Kod Nõo, kangõ V/-o Räp/
1. metall- või puuvarb millegi üles- või lahtikangutamiseks, hoob kui midagi `verku jääb, siis `panna kang `köie taha, siis `kangiga `vieta piki `pohja Jõe; [vundamendi] kraav `täideti praak kividega - - `tauti `kinni `kaŋŋi `õtsaga; `tõsta sie `kaŋŋiga üles; kang on neli viis `jalga, uob on kaks `sülda pitk Lüg; Kaŋŋiga kaalutakse kivisi ja lüüakse `aukusi maha Pöi; kańg [pandi karja väljalaskmisel] ukse `alla, et siis ikka looma jalad tugevad Muh; sepp teritas `kangi Mär; Ilma kangita ära mine `ouda `kaevma Han; kangiga raiotaks maad `lahti Ris; järve pial soab koa jääd kangiga `lõhkuda Kos; Vanaste olnud puust kangid ka, nüid on nad rauast Jür; vierispud, niisugused kaŋŋid pannakse `palkide alla ja lükatakse edasi VJg; kang `pantse kivi `alla; kange õtsan kualuvad kahe kolmekei·si Kod; suured [kivid] kaaluti avvast `väĺlä kangedega Ran; rao kangega mulk iä `sisse, siss kala tuleva sinna mulgu manu; maja sain om maha vajonu, tulep kangega üless `kaalu Nõo; Sa võta˽kańg ja lü̬ü̬ ussõ alt iä ärʔ, uiss ei˽lähä˽kińni inäp Urv; hüä sõ̭na murd ravva kangõ `kat́skiʔ Vas; `kirvõga `raotiva juurõ˽`kat́ske sõ̭ss kangoga kankutõdi [känd] üless Räp; kańg om kat́s mi̬i̬st; ma˽`kangõga `kangudi hirre `tõisde `paika Se || kaalukang Laes konks, `kaalu`rõŋŋas kesk `kaalu `kangi - - kahel puol `kangi `õtsas `kaalu `aisad Lüg || loomade köietusvai meil obune on raud kangiga `köides Juu || uhmrinui kangega tamp üks-ühite uhumrin, kangega ei suanud kahekei·si `tampi Kod b. rõhtlatt uste ja väravate sulgemiseks kang käib uksele taha Kod; mõnel kangil om suurepet `seltsi kammitsetaba ka ehen, mõnel om `muukege võti Krk; kańg üle talli ussõ ja vennetaba ette Har c. kompassi osuti üks `kumbasi `kaŋŋi ots on `musta, `toine `valge; `kumbasi `kangi `näita `otsaga `pohja `puole VNg
2. piklik tükk mingit ainet Kui siep sai `jahtunest, sis `leigati `kangidest, `kaŋŋid `leigati tükkidest Lüg; kulla kaŋŋid Jäm; ma `ostsi `terve kaŋŋi `seepi Khk; tina kang Rei; nagu suured kaŋŋid tõi `seie Rid; [seebi] ratas lõegatakse `kangideks Juu; naelraua kang - - kellest `naelu teha VJg; ravva kangist olli `vällä taot Krk; kange `viisi võt́t [seebi] paast `väĺlä ja lõegass parajiss tüḱkess Nõo; Nu̬u̬˽seebiʔ `oĺli kańgin Har
3. fig Ei sinu saa `kennegi üles, aja vai `kanged ala Kuu; Kõrras kõha peale on ju paĺju `tahtjaid, üks paneb ühele `kangisid alla ja teine teisele Trm; Mõ̭nõ inemise suust kanguda vai kangõga sõ̭nnu `vällä Rõu | (peenisest) Kang `õlma all nagu kabeli`lõhkujal Jõh; läks tüdrukusse kang õlma all; kas juba kang `püśti Sim; kang õlma all, lääb [ehale] kui kiriku `lõhkuja Ksi; türa kõva nigu kańg siilu all Ran
kang2 kańg Har Rõu Se, kang Lei kange, tugev no‿m paĺlu kang mihi `surma saanuʔ Har; kańg naanõ, tuu tege kõik esi ärä Rõu; `pääle kańg pühi (suuri pühi) Se; ma olõ kang mõ̭õ̭ðð Lei
kang3 kang g `kaŋŋe Kuu, kangi eP(g kaŋŋi Jäm Khk VJg) Krk kangialune, võlvitud käik Maal vanades mõisa oonete sihes oo `kangisi kua Han; `linnes `käidi kangi alt läbi Ris; Talinas on Saia kang, sial kangi all olid vanasti poed Kos; kangi all nuhelti (mõisas). talli manu viit kangi ala Krk
*kang4 `teise `alsiga vai `teise `kangiga [purjetama] Kuu
kanga `kanga valjusti veina `d́uumisõ mun `kanga `paati (räägiti) Lei
kanga- `kanga `niisidel one `püörä `rihma VNg; on kaks `kanga `penki: üks üläväl ja `tõine on all Jõh; `kanga paagid seisid `kerstus Krj; `kanga niidel‿o neelud Muh; `kanga lõngad oo kibas Mär; palista sa `kanga `narmad ära Rei; `kanga ` narmad jääväd `kanga `küĺge `kõlpu Tõs; `kanga lõng oo öhe`korne korutamata lõng; `kanga kõrvad oo rauast, `sinna köib rimp̀oom `sisse Aud; `Kanga`lõnga‿i kedrata mitte `kõike `ühte `taudu Hää; ei soand `minna `kanga `piĺlisi `korjama Jür; niie silmast käis `kanga lõng läbi JJn; `kanga `narmad letitasse ää Kad; `kanga pi̬i̬rd `pantse `piälsite vahele; kiäväd `vaĺmis surnuka `sisse ja akab `kangatü̬ü̬ `piäle Kod; `kanga `niisi tehässe piiritsegä koa KJn; sõĺg pandas pääle, et siss seisava `kanga veereda iluste Trv; `Kangalõng peenemp, tekilõng jämmemp; mõni paneb orgige vorsti otsa `kinni, mõne köidave `kanga `narmidek Hls; lasõ `kanga lassõndus `järgi, `muidu ei saa kudadõʔ Krl; ku˽villast kangast kuat, siss piat pańnhaaḱ pääl olõma, muidu saa `kanga vi̬i̬ŕ `nõrka Har
kangalkangla
kangar `kangar g `kangra Ris suur kivihunnik pöllal paĺlu `kangrid; `kangrad ää `veatud Ris Vrd kangur1
kangas kanga|s L K I M, -ss Krk T V( -śs Räp Se Lei), kaŋŋas S /kaas, ka˛as Emm/ Rid KuuK VMr Kad VJg, `kaŋŋa|s R(-ss Lüg; `kangass Jõh), g `kanga
1. (kodukootud) riie; parajasti telgedel olev kudum Paremb lühükäne `kaŋŋas `kuotud kui pikk `kääritud ja kudumata Kuu; kui `kangas `pańdi `pliekima, siis `pańdi `sõrva `üεsid Hlj; `kanga `serva on `teiselt puolt `lötva VNg; `Kaŋŋass tibab, sis on niis `katki Lüg; ku `kangass `valmis on, siis `autasse lehelisega; `kaŋŋas `pandi `auduma Jõh; Puest `ossetasse `riiet, mitte `kangast IisR; `tahtos `kaŋŋast kokko lappa Vai; Aka kaŋŋast kuduma, ma aja soole `poolisid Jäm; nee (Anseküla seelikud) kojuti ju `kangas ikka sedasi Ans; `vilne, linune, `takne, poom`vilne, labane, `toimne, üks `löngne kaŋŋas Khk; villased rätikud said päris `kangas kujutud Kär; Täna öhtaks jövab veel kangale silmad pehe ka veel teha (kudumist alustada) Kaa; kevadel `kooti `kangud Vll; `kangal `võetse (lõigatse) pea`nahka (kanga algusest lõigatakse maha kudumisvigadega tükk) Muh; palaga, särgi kaas Emm; `Kanga perse paljas ~ paistab (kudumine lõpukorral) Rei; nee kuduvad sεεl `kangud Phl; ta tõi kohe `kangade `viisi [riiet] ära poest Noa; kui sa `tahtsid nisukest kangast, mis triibud sees olid, siis pidi kahe lauaga `käärima Rid; ma `arba, et täna tuleb kangas maha (saab valmis); `enni kui `särki `tehti, siis pleegiti tä (riie) `kangast päräst ää Mar; Kangas pime alles, pole silmi peas ühti (pole kudumist alustatud) Kul; `kangal paar sees, ega seda tohi olla et kangas `paaris oo Vig; siis tõmmati kare `piale `kangad [pleekima], `tehti ońn ja tüdrukud `kangud `vahtima Lih; lööb `kangal silmad pähe, kui esimesed lõngad `sesse lööb Han; Kihnu naesed tegid `kangu Khn; poomvilla või linnalõemetega `kangast `tehti kiudud kördid; kangas sai teĺlete pealt ää arutud, kui `vaĺmis oli; kas poomil jo särk `seĺgas või püksid `jalgas oo, küsitse ikke, kui `kanga ots oo jo all `ümmer `riide poomi; `kangal silmad peas (esimesed koelõngad sisse löödud) Aud; Koelõng `tehtaks laum, siśs kangas saab `pehmem; Suured sääsed vi̬i̬ pääl lennavad, jusku kangast kujuvad ikki üles ja `alla, üles ja `alla Hää; kerst oli `kangad täis keik Ris; kui ma `kangas olen (kangast kudumas), siis see on mul kõige parem `puhkus; lähen `kangasse (kangast kuduma) Kei; `kangast `riided ju `väĺja lõigatakse Hag; kahe niiega labane kangas; käterätikul on murreldi kangas Juu; Panid sualae viltu piale, nüid kangas kasvatab kätt ette, - - üks jaar kõrgem kui teine Jür; ma `kehrasin `talve leisika linu ära ja tegin kevade `kangasse HJn; sie `üiti `murdmane, sie kaŋŋas, sie oli siis kot́ikaŋŋas KuuK; ega kangas `süńdind kohe `seĺga `panna; [kui kangas valmis oli, öeldi] nüid on `kangal surm, tooge nüid vere püt́ti VMr; `kanga kudumisel ikka `luetakse, et mitu `seina on juba `kuotud Kad; kui kaŋŋas on `vaĺmis, `panna paja `sisse ja `auta lehelisega VJg; `tempel käis `kangale `piale Trm; vanass kui `pulma pideti, tõmmati kangas lavvale ja tare seenäle Kod; pime kangas, põle kümmekonna `märki Pil; kangas on koest paks ja lõemest õre, kui üks lõng pinnu vahel KJn; kevädepoole ku saeva lõnga ärä kedrät, sõss nakati `kangit kudama Trv; paĺlass perse akkass `paistum `kangal joba (lõngapoomilt hakkab lõim otsa saama); kangass pill perset (lõimed katkevad) Krk; kui koe ja vee mõlemba keeru om, siss na‿i anna `kangan iluste ligi, saab kore rõevass; tuleb ku `kangast `alla (tugevast vihmasajust) Ran; tule meele kangast vanutama Puh; jalgräti `koeti `kangan, `ahtakene kangass `olli; labast kangast `koeti kate `nit́sega ja toomist kangast `koeti nellä `nit́sega Nõo; `väikeste telletega ei saa `mustrilist kangast kudada Ote; langan olõss võenu `mõske `valgõss, aga ma olli nipaĺlu `rummal, ma mõssi `kangan Rõn; t́ää naks nuilõ `kańgiid kodamõ San; `tütrik om peelede i̬i̬n, koda kangast Kan; kangass om `ülhen; ma `koie `kanga jo maha Har; Kuʔ õdagult sai kangas alustaʔ, sõ̭ss `üĺti, et tu̬u̬ um õnnõ kangas Rõu; kolm kuvvõpöörälist kangast oĺl mul kaśtih Vas; ku kangass om `höste joonõh, saina kangast kuat päävä päle ärʔ Se; neĺä `nitsega kangass um `rüüpiga Lut || riidelaid viis kaŋŋast `vööti ühe kuue taarist; `Mitme `kangaga su kuub on Jäm; niisukesed kleidid `kańti: viis kuus kaŋŋast `pańdi `alla; nüid on `kitsad üstku säŕgid Kad || vaip suur kangas käib kerikun `altari ette Kod; kangas rullis lüeme võrgud `kangast `lahti Khn; kangast kuduma teatud viisil pante lunastama kellel se pańt oli lunastata, see pidi kangast kuduma Lai
2. kääritud või telgedele ülespandud lõimelõngad Sain tänä `kanga üles, `uome voib kuduma akkada Kuu; akkama `kaŋŋast `kierämäie pakkule;`naised sättiväd `kaŋŋast üless Lüg; Kui `kaŋŋas sai `niide, siis õli sie muad siis, et `keideti `lapsele muna Jõh; Samal `päeval kui `kangas sai `estest pakkule `aetud, piab ka kude kohe `sisse `lüöma IisR; `surnuka käib läbi `kanga Vai; `käärisin täna `kanga üles Jäm; kui kaŋŋas ei kεi kenast mette‿nd, siis `öötasse: kaŋŋas ei `kerki kenasti mette Khk; `Kanga ülesvidamese juures peab kolmekeisti olema Emm; sii toas meie pole saan kaŋŋast `luua Phl; lähme kangast `poomima Mar; kangas paĺmitase ja `võetse let́ti Kse; kangas ond üläl Khn; `ammu seesab juba kangas `teĺge peal Vän; saratse piirud olid niide taga `lõngade sees, et kangas `lahku `ańdis Nis; nüid on kangas `vaĺmis ehitud, akka `tallama, kas kangas `easte `lahkub Juu; kiarpuie pial õli kolm neli ja viis `seina kangast Trm; kangas piäb õlema sirvitud ja arvatud; alate minä panin `kanga `siäde, siis tämä akas kudoma Kod; lõnga pakust `laśti kangast ala järele Plt; tagast piat kangass laemb oleme, siss om kangass `kerge Trv; `kanga vi̬i̬ŕ jäi üle, es lää puha sukka ärä Krk; kangass piap trammin olema, ku langa om löndin, siss ei saa kots`pu̬u̬li läbi visata Nõo; `Kanga vedämese jaoss võedas kümme kerrä Har; kangass ärʔ veet, vaja üless `panda; mul um kangass `nitsehe `pandaʔ, ei olõ˽kedägi˽kes kätte and Plv; ku noorõ `kuuga veetäss kangas, sis saa `veiga keerunõ Se
kange `kangeüld, `kangõ Khn V; `kaŋŋe Lüg
1. kõva, jäik; tuim, paindumatu; kangestunud `tärgelduss tieb pesu `kangest VNg; `surnu on `kange juo Lüg; Ei sie `parkida `mõista, jättab nahad `kangest IisR; `selgä jääb `aigest ja `kangest Vai; `käised - - ära tärgeldud, mida änam `kanged, seda `uhkem Jäm; `kangete `jalgadega obu; külm vesi vöttis kääd `kangeks Khk; Ju see va jooksva on, vahest `tömmab käe päris `kangeks; Alatsepidi ripub, öletsepidi kipub, sile ja pehme, kõva ja `kange = pähkel Pöi; nõges `tõmmab naha `kange ja teeb punaseks Muh; pia valutab, kaela sooned oo `kanged Mar; küĺm võt́tis mu kohe `kangeks Mär; jalg oo ää `kangen, `kanges jään Tõs; uus särk on ju köva ja `kange; ma ehmatasin ennast `kangeks et́i Ris; kui mõni sureb krambi `aigusesse, siis lähäb `kangeks ja kõbaks Juu; minul on käsi `kange ei `painu enam Iis; jalad `kanged all, kui palju `kõńdind Trm; vahel mõni kes vihassab, `tõmbab `kangess ku pulk; `kange ku uńt Kod; sügise esimise külmaga, kui rohu `kangeks tegi, siis oli juba aĺl maas Lai; kael lähäb `kanges, kaela rahud aeavad ülesse SJn; süä lei üsnä `kangess selle irmuge Trv; miul om kondi `kange ku vana undil Krk; küĺm kohmitab käed ärä, võtab nigu `kangess Ran; susi olna `kange, ta ei saana käändä `endä; kui surnu nõrk om, siss lääp `varsti mõni `perrä, ku surnu ruttu `kangess `tõmbab, siss ei koole nii pia Nõo; jala om nii `kange, valiste `kõndi ei saa; tolle `kuŕkaga siss `koĺkset linast `pehmembäss, kivi pääl, muedu aa nigu puu `säĺgä, linane `oĺli paks ja `kange Rõn; üldäss et `kangõ nigu susi, susi ei saa `ümbre käändäʔ Har; Kangõ ku soeluu kõtuh Räp || raskesti käsitsetav, liigutatav `kange lukk, minu käsi ei `kierä `lahti Lüg; see on `kange nuga, `kange vedruga nuga Juu; `kange nuga, `kange vedrudega, ei saa `lahti ega `kińni VJg || pingul `vankri `juhkmed pole `öiged, teine `löölas, teine `kange Jäm; [kootaval kangal] teinep̀ool `kangem, teinep̀ool lõtv, siis jääb ribaduse koht `sisse Sim; `tõmba ohja˽`kangõmbass, siss ta (hobune) ei˽lähä nii kõvastõ Har || jäätunud Tänav`aasta põle vist meri `kange `olngi; `Külma põln, mis mere `kanges teeb Han || kalgendunud, kallerdunud leva tainas oĺli mõhe vahelt `väĺla joosnud ja `kanges kujunud Saa; `hapnõlõ koorõlõ klopiti munna `sisse. paraśs arv pidi ahjoh olema, ku `kangess jäi, sõ̭ss olli paĺlo lännü Räp; kange keel
1. kõnedefekt, -takistus kie `külmetab, on kiel `kange Lüg; keel on nii `kange, ei soa reagitud `ühti Juu; ki̬i̬l õli suun `kange, ei suand kõnelda Kod; `enne on `riakind, aga jäi `aigest, siis ei saand kõnelda, keel oli `kange Lai; lat́s kõnõlõss pudistõ, täl om `kangõ kiiĺ Krl; `kangõ keelega kõ̭nõlõss, ei saa `arvu Se
2. võõrapärane aktsent see `kange keelega, kes öpet keelt räägib - - ei saa `keiki sönu kenast itelda Jäm; venelased on nii `kange keelega Khk; Pole eesti keelt kenasti `möistand, `rääkind nönda `kange keelega Kaa; `kanget keelt räägib võeras inime Tor; räägib `kanged kielt, `kangeste nagu `sakslane VJg; kes iast keelt ei `oska, see riagib `kange keelega Lai; `kange keelege, kes eesti ki̬i̬lt puŕss Krk
2. kangekaelne, jonnakas; järeleandmatu, visa tui`vańka `öella `kange inimise `kohta VNg; `Ninda `kange, et kedagi appi ei mend `kutsuma; Lähäb `ninda `kangest kätte Jõh; `Ninda `kanged last on `raske `kasvatata IisR; see on `kange, `kuskil äb anna teiste ala; kukkus `kangeks (hakkas vastu) Khk; Maksa teise `vastu nii `kange `öhti `olla Pöi; Sa äi tohi nii `kange `olla Rei; Ta oli nii kange, et raiu või tükkides, tükid kargavad ka vastu silmi PJg; kõva ku raud - - inimene väga `kange Hää; laps oli juba pisikeselt `kange Ris; küll ta on aga `kange, ei lase ennast paenutada Juu; `kange inimene oma `võitu ei anna MMg; `kange naine, kes oma sõnast tagasi ei anna Lai; Voĺdu `olli `kange, temä miu es `palle Nõo; tu̬u̬ om väega `kangõ inemine, tu̬u̬ ei anna sukugi tu aśaga `perrä Har; kange kaelaga järeleandmatu taalõ anna vi̬i̬l `vitsu, mõ̭ni lat́s om `väega `kangõ kaalaga; mi vana hopõń om nii `kangõ kaalaga, ta ei käänäʔ, `kaksa vai ohjaharu `kat́ski Har; kange peaga
1. sõnakuulmatu `Kange `peaga [hobune] Rei; `kange `piaga obu Mar; see on `kange`peaga poiss Mär; kis seokse `kange `peäga, pane rauad suhu, sis jõuad kinni pidädä Vig; `kange `piaga obusel on kang `vaĺlaid vaja Juu; `kange `päägä obene Puh;
2. õppimisvõimetu tuim ja `kange `pääge Krk; poiss om `kangõ `päägõ, täl ei nakkaʔ midägi pähäʔ Krl; kange süda(mega) järeleandmatu, jonnakas `kaŋŋe südamega, `kaŋŋe südä sies Lüg; üks va `kange südämega inimene Mar; `Süakas on `kange südamega Hää; Kai on südamest `kange, ajab oma `õigust VJg; `kange südä siden, ei si̬i̬ järele ei anna Kod; `kange süä sehen `justku sia `tapjel Krk; ta om nii `kange `süämega, `kossegi ei anna `perrä, rao vai tüḱk küĺlest Ran; `kangõ süämegaʔ Se
3. kõva, tugev; suur, äge `kange maru Kuu; `kange külm ja pakkane; `kange tuul; `kange valu õli Lüg; üks mies oli `kange `kaardi `mängijä; `kange lume `pöllü Vai; Maru on köige `kangem kut kaksteist `palli on; Äi sääl tεε midagist, kes see `kangem pool on Jäm; poud on nii `kange olnd Ans; ilm leheb `kangeks tuuleks; keige `kangem kaert oo rumbi tuus Khk; kisub tuule `kangeks Mus; Ah sul oo siis päris kaŋŋe tahtmine linna elama minna Kaa; ajab oksendama, teeb `kanged valu `sisse Krj; nii `kange vaev oli südame all Jaa; Ma tegi sii veel - - omale kange paadi, `puhta tamme puust Pöi; `kange igi `laskis peast maha, ühna sorises; ehk lapsed kasuvad `kangemaks Muh; `kange `töstmesest saab seda vega Käi; neil mõlemil oo `kange jõud Mar; `kange tuulega puu ladvad üsna `loogos Kul; mul on `kange jänu Mär; Liha oo kõrven panni pial, `kange tuli oli all Han; akkasid obustega aeama - - et kumma obused oo `kangemad Mih; `kange näĺg - - kõht oo tühe Tõs; Nigul oli malõs kõege `kangõm Khn; suust aeavad `väĺla `kanged kõrvetsed Vän; ärg on lehmast ikki paĺlu `kangem Saa; ` mul on ise ka iad nõdrad prillid, peaks `kangemad olema Ris; vie juoks - - se tuleb `kange tuuldest HMd; moa `ohra tehti koa ikka sügavama moa sisse. ta on `kange `kuiva `kartma Kei; norm pannakse `jälle `kangemaks; minul põle nii `kanget näĺga old Juu; `kange uuviga läksime [pulma] - - nuored inimesed, `kange luśt `minna Jür; oli tene `kange koloo·si korra `vaendlane Tür; tuule iil on nii `kange, et tõstab `õhku, viib ära Trm; ja siis akas `kange piavalu ja palavik `piale selle Ksi; neil (jõemüntidel) on väga `kange lõhn Lai; tuli `u̬u̬gas, - - `kange `jõuge palas, ku müüri `puhtes pühit Hls; lõhup `kanget valu, nõnda et ei jõvva mitte kannate ka ärä Krk; sarra tetti. üits `kange kuurma iki sard Ran; `tulli `kange müristämine ja välk Puh; vanast `olli nii `kange küĺm `talve, et varess satte lennust maha ja `olli valmiss Nõo; tiigi pääl oĺl nii `kangõ iä Urv; täl kangõ nohu, silmist pand vett maha Krl; tu om `kangõ `kuhtu`käüjä miiśs Har; nii `kangõ külm, mia `maahha t́silgahti, tu̬u̬ `külmi Vas;`kangõ põud, kõva, oĺl hää `hainu `pandaʔ Se
4. tubli, hakkaja; jõuline, mõjuv `enne oli nii `kangei inimisi old, et pand kohe nii `kange sanadega kohe `kinni selle `pulmahobuse - - jalad Kuu; sie on nii `kange `tüöle, ei sie pia üöd ei `päiva Hlj; `kuerust tegema `kange VNg; on `kange `tõisi `lüömä, suur `riiu karu Lüg; Mies õli kole `kange `juama, et `irmus Jõh; `Katsu sa, kust sa nii `kanget `poissi `leiad IisR; nee olid `kanged ölut `kihmama Khk; `vöttas teise mehel seitse `looma `surnuks, nii `kange mees oli völuma Mus; ma ole nii `kange unutama Vll; `lulli `lööma on nad `kanged küll Pöi; `kartis et mees `kangem nöi (nõid) kut tema Emm; ma pisiksest peast olin `kange puu `otsa ronima Mär; Neid `kangid mehi oo `niitma taris Han; minu ema oli `kange `sundima Mih; poesid oo `kanged `ratsa `sõitma Tõs; Mõni [hobune] `oĺli `kange, `pańni päris laiast liidust (jääpraost) üle Hää; minu isa oli `enne `kange kiba ja `kända kangutama Juu; tiumies - - oli `kange lugema Kos; kaań on `kange pugema HJn; `ämblikud on sui `kanged `võrkusi tegema Ann; lepad on `kanged võsuma Koe; `kange lubama, aga kohut ei täida VJg; kaŕjus õlema `irmus `kange `taĺtaja Kod; ta oli `kange mi̬i̬s olnd nisukese `tõstmese `piale Pal; ja tüir inimene on `kange oma `poole `oidja, ei taha kellegile kedagi `anda Plt; lapsed on kõik `kanged tü̬ü̬tegijäd KJn; `lamma rasv `kange kohe `anguma SJn; si̬i̬ om ike üit́s `kange sõami̬i̬s Trv; vana Riimik olli `kange `puskma Hel; südidä olekiga, `kange egäle asjale Ran; kes `kangemb `põimja `olli, läits ette, jät́t teese maha Nõo; ega ma es `peĺgä midägi, ma oĺli `kangõ verega mi̬i̬ss `täämbädseni Võn; `kangõ mi̬i̬ss, ei annaʔ tõõsõl hinnäst `võitaʔ Se
5. a. ebasoodus, halb, raske küll se oli `kange aeg üle aeda; Saksamaa aavad on `kanged `luhkuda Jäm; `söuksed suured jämed tamsalöŋŋad, nee on nii `kanged `kiskuda; see [vatuka tallutamine] oli `kange töö Ans; elu on nii `kange; saaks see `kange aja üle, saab see `kange aeg üle läind, jo siis jälle - - elada saab; jooma jänu on `kange kannata; külab nee kiudud kuued `kanged kududa on Khk; Noh oli ikka kaŋŋe töö küll, aga nääd sa, ära tegime Kaa; `orjus oli `kange Pha; põua `aegas o `kange (visa) vihm tulema Muh || tige, kuri mees mees irm `kange kui joob Khk b. (ilmastikunähtustest) `kange sää oli rikkund `ketjud `katki ja `laiva tuli `randa Vai; linnuraja pεεlt `vaatvad targad mihed kut tulab `kange tali; `kange ilm oli `väĺjas Jäm; nii `kange ilm oli, aga me saime ikka `öhta tagasi nink Ans; kui koue `ilma on, müristab ning eidab, siis on `kange ilm; mehed kobisid küll `luupi, aga nii `kange meri oli, `täitas luubi εε Khk; kuu oli `söuke seliti, siis pidi `kange kuu tulema Pha; ku meri `kange on, siis aeab üle `parda `sisse ku `tuiskab Hää
6. tugevatoimeline, kontsentreeritud, ant lahja se oli nii `kange nagu `margur, pani `inge `kinni Jõe; leheline õli `ninda `kange et muna `sõisas lehelise pääl Lüg; `Kange kui `piiritus IisR; küll sie on `kange `karsi·tsa Vai; see oo nii `kange, et se vötab iŋŋe sehest ää Khk; Ta joob nii `kanged teed, et ajab suu `lahti Pöi; õlot käärib `kangeks Kul; `rohkem põletada saab, siis oo `kangem lubi Var; see tuvakas oo `kange. tä oo nii `kange, et tahagi tät änam Mih; kis naa `kangega pesu pesta võis, käsi ei pann ju `vasta sellele Tõs; Inimese kusi ju kipitab ka aava pääl, aga neil ta on vi̬i̬l `kangem, va kusirautsikatel; sügismere räimel on `sõuke `kange rasu, ku maha `kallad, põleb ku tuli maas Hää; si̬i̬ ät́ik on liiga `kange Saa; `kange värv, süöb löngad ää Ris; aga see on `kange viin, `tõmmab mokad `krämpsu Juu; Paĺlu ei või `panna, `kange on, söeb ää Amb; `kange kohv on kõhe viha Iis; mõni õlu on `kangem, mõni lahjem Lai; küll om kõva ja `kange [viin], mea tat võtta ei või Krk; seebi `ki̬i̬tä pidi olema nii `kange lippe nigu kana muna `kandu pääl Puh; aga mugõl `olli nii `kange, et võt́t käe `katski Nõo; [arst] kirot́ `kangõ roho Räp || alkoholist Eile sai poistega seda kanget katsutud Pha;
7. väga, kangesti on `kange `kiire `tüöle Jõe; minevaasta oli `kange ea pöllu kasu Krj; `kange paks mets Phl; `laudeks tamme puu pidi `kange elos olema; `kanged magusad õunad Mar; raudsipelgad need olid `kanged kibedad ammustama Mär; olid `kanged `valged kaltsod ümmer säärte Lih; `kange ilus `vaikne ilm oli Kse; Nii `kange soolane, jusku kõrvetab keele pääl Hää; ta oli nihuke `kange pikaldase käimaga ka; `kange visa `niita Ris; `kanged iad küpse leebad olid Nis; ärjaga oli `kange ia `künda Hag; nüid on `kange `raske aeg Juu; `köster `kange tige mies Jür; Seelikud `tehti `kanged laiad Amb; `kanged rammusad kuerad, `jäksavad ammustada küll JJn; tuba `kange `sumbund, soa jo akent `lahti teha Tür; minu isa oli `kange maias õlle ja viina `piale Pal; `kange kivine maa, paĺlu kive Krk; `kange kuum päiv, ta kõrvetab ku tuli jälle; temä om nii `kange ihne Nõo; `kangõ vihmanõ suvi oĺl, es `saava `aina tetä es midägi Urv; tuu om `kangõ tubli tüü miiśs Har
Vrd kanke1, kanks
kangel `kangel Jäm Pöi Rei Phl Rid Mar Lih Kse Khn VMr VJg, `kangõl Khn pingul köved on vissist, on `kangel Jäm; pileks nad `kutsuvad koa roegast, mis purju `kangel ojab Pöi; Oja obuse `ohjad `kangel, muidu kukkuvad ratta `alla Rei; nata lina on `kangel Rid; kui juhevets nõnna lõdval oo ja teine vägä `kangel, `vanker juhab Mar; oki nöörid `kangel Kse; Siis nabapael `oidis ikka purju teist puõlt `tuulõs `kangõl Khn; teine juhivits on `kangel ja teine on lõdva VMr; ohjad on `kangel VJg Vrd kangeli
kange|s, kange|sse `kange|s, -sse Jäm Khk Kär Kaa
1. pingul, -e köis on nii `kanges; löŋŋa viht pannasse keribude `peele `pulkadega `kangesse Khk; `tömpsid sa paiga `kangese Kär; `Telkarehm oli pailu `kanges ning raŋŋid obusel väga `rindus Kaa
2. kangestunud Kääd on külmast kanges Jäm
kangid pl kangid kangvaljad obuse suu `kangisi pole `norga `piaga obusel vaja VNg; Obusel panti kangid pεεle Emm
kangja `kangja kangurLut
kangla g `kańgla Hel T V (n puudub) kaenal kasupoig - - võtt minu kańgla alt `kinni Hel; paese `tuĺli `õkva `kańgla `alla Ran; ega ta muedu `kõndi ei saa, piap kark `kańgla all olema Nõo; `kańgla alt pudesi üits pulk maha Kam; ei olõʔ `kuiva kotust `kańgla all; `hammõ piha osa ummõldi (külgedel) nii kavva kinni kui `kańgla ala Kan; mõ̭ni võõrass inemine võtt kana `kańglahe Plv; Kat́s pät́se `leibä `kańglah Räp Vrd kandla, kandli kangli
kangla- kaenla- Kangla tävve ristikit anni alla viil Pst; `kańglaalutse karva Ran; `kańglaalutse lohu Puh; padi olli tolle kargu risti pääl, muedu oless kańglaalutse veritsess `õ̭õ̭rnu Nõo; `kańgla latiʔ tetti `kańgla ala Kan; vanast oĺli käüssil `kańglasiiloʔ; ma võt́i üte `kańglatävve `hainu Plv; `kańgla t́sombon om valu Räp
kangli g`kangli Kam San Rõu, `kańgli Kam Võn Urv Rõu Se (n puudub) kaenal mul `oĺli `ainu `kańgli all Kam; ku lätsiʔ poisiʔ `tüt́rigagaʔ, siss võtiʔ `kangli alt kinniʔ Rõu; ḱäe olõ ar `kääńdnü `kańglist Se Vrd kangla, kandli
kangru- `küinra löng `vöetase pεε ümbermööt, `kangru küinar oli pitkem Khk; `kangru küinarpuu on kakskümmend kaks `tolli Hää; `kangruʔ - - näil omma `kangrupeeleʔ, lajäʔ Se
kangur1 `kangur g `kangru Jõe Kuu eP Kan suur kivihunnik vidasime kiva `kangrusse kokku Kos; `kangrusse `aetakse kõik kivid põllu pealt, kasvab rohi koa vel läbi HJn; `kangur on suur `kõrge nagu kuhi KuuK; `kangur tuleb ära vedada JMd; kiviuńnikud ehk `kangrud väilal `vietasse kokku VMr || kivine maa meil oli siin kivi `kangur, `sinna `tehti auk; `kangru `peale tegid, kus kuiv moa oli, vette ei `tehtud HJn; `kangrud, määrinnad,`rohkema kalju ehk kivi `pialsed KuuK Vrd kangar, kõngur
kangur2 `kangur g `kangru eP M Ran Puh, g `kanguri R(`kaŋŋuri Lüg); n, g `kangru T V(-o Vas Räp, -i Har Lut); kaŋŋur g `kangru Rei (elukutseline) kangakuduja ema oli `moisas `kanga `pliekimass, isa oli `kanguriks `jälle Kuu; käis õppimas `kangrute `juures Lüg; Sepp seliti maas, `kangur `karvupidi käes = linasugemine Jõh; Pölde vana Leena oli eluaegne kaŋŋur Kaa; Pole ta mõni suur `kangur öhti olnd, `rohkem naiste `löngu rikkus kut riiet tegi Pöi; `kangru niied `ollid nelja, viie ja kuie `luulised Muh; ei ole seal `kangurt kedagi olnd LNg; Naõsõd `mõistvad kõik `kangru tüed Khn; näe `kangur `kanga sies (kudumas) Ris; väga vähä `üeldi mieste`rahva `kangruid old VMr; `kangur kudus raha eest või kes tahi toidu`kraami Trm; sepp seliti muan ja `kangur `karvupidi käen = lina ari Kod; minu ristiema oli suur `kangur, kohe selle töö pial Plt; teki `kangru kähen kudada Trv; miu vanaesä esä olli Lätimaalt ostet, või `ütliv et urda `vastu vahedet, Kaubi `mõisa `kangruss Krk; kes kodas, si̬i̬ `olli `kangur. kui täl es ole tallitust, `olli ütte lugu `kangur Ran; ega ma esi ei kua, mia lase `kangrul kudada Puh; veege teki `kangru kätte kudada Kam; ei tiiä kas me külän `oĺli `kangrut `kossegi vai tei egä üits `endäle esi `rõiva Ote; timäl oĺl `kangru koet suuŕrät́t Rõu; siin om kah üt́s `Tartun `opnu `kangro - - kes mõist kunstriiet kutaʔ Räp; suur `kangri `kõikõsagat́sit kuda Lut || tööline kudumisvabrikus `Narva `vaprikus on `kangrud Lüg; Sińdi vabrikus `oĺlid `kangrud Tor; `kangrud tievad tööd vabrikutes Kos Vrd kangja
kangus s < kange
1. jäikus, kõvadus `kõrverätt one tärgeldet `kange, pese ärä, one `lörtsjäs, põle enäm `kanguss `kośkil Kod; sa sait `küĺmä, määri `lämmän lambi eliga, siss kaob ihust si̬i̬ kanguss ärä Ran; joba `kanguss kuńden Rõu Vrd kangõtuss
2. mõju, tugevus (vägijookide jm toimeainete sisaldusest) Ega jahud `ilma sigurita avitanned hüäst, jäid `lahjad, ei old `kangust neh `kohvil midägi Kuu; `Kusse `lahja on, sel `õllel on `kangust küll, paneb `purju IisR; see oo paras `kangus (viinast) Khk; olid nahad `puhtaks `pestud, siis akati neid `tammi panema, katsuti tammi `kangust Kaa; Sinep ja pipar oo `kanguse poolest üsna kibedad, maigust tunneb ää Han; naa kudas lubja `kangus oo, vaśt oo kõvadamad paed, `rohkem põletada saab, siis oo `kangem lubi Var; kohe tükk `aega ki̬i̬s, kõik si̬i̬ kõvadus või `kangus läks juba [seentest] ära Äks; õllel `kangust küllät Trv; siss tu̬u̬ umala vesi `panti ka `tu̬u̬bri `sisse, tu̬u̬ ańd õllele `kangust ja ai ulluss Nõo; umalit [paned õllele] ka manu, na `andava `kanguse Lei
3. jõulisus, tugevus; mehisus, vaprus vana all (hüljes) tema on oma `kangusega `väljas, temal on `jõudu Jõe; `juustes pidi ühel mihel keik kaŋŋus olema olnd Käi; kes sõjas oma `julgust ja `kangust `näitas, see oli ka `kangelane Lai; temä loodap oma `kanguse ja kõvaduse `pääle Krk; uma `kangusõga teḱk kõvva tü̬ü̬d Se
4. isekus, jonn, kangekaelsus, järeleandmatus Nii `kaŋŋust täüs, et kui hunt tagant söis, igä tagasi ei valada Kuu; pääst `perseni `kangust täis Hlj; üks on `kaŋŋust täis ja `tõine on `kaŋŋust täis, kumbki ei `anna `alle Lüg; Sie `ninda `kangust täis, et `kuula `kellegi juttu IisR; Mis kaŋŋust sa niid omateeda ajad Kaa; suur poiss äga‿p jäta `kanguse pärast `inkumist `järge Krj; `suurdus suretab, `kangus `kautab, `uhkus vötab `oopis ää Vll; `uhkus aab upakili, `kangus käpakili Muh; Möni inimene on alati oma kangut aemas olgu asi öige voi olemata Emm; oma `kangust pruugid, mes sa jöhkardad Käi; oo jõnnikas, aab `eese `kangust Mar; ta oli va väänkael, `kangust täis, ei kuulegi mis räägitakse Mär; süda `kangost täis Ris; `Õigus igaühel, `kangus kahe vahel, `kangus kahe õlmaga Jür; `kangus `kautab ja nõdrus `nõutab KuuK; ei anna `kanguse pärast järele JMd; kes oma `jońni aeab, `kangust täis, sie on `kange`kaelne inimene Sim; `uhkus `tiutab, `kangus `kaatab, `ütleb vanasõna Kod; nutt tulep iki `süäme aledusest, egä si̬i̬ `süäme `kangusest ei tule Krk; kellekiga läbi ei saa, mugu aab enne oma `kangust taga Ran; ega sa tolle `kangusega midägi ei võeda, paremb kae `ääga Nõo; tuul om `kanguss süämen, tuu ei lepüʔ konagi ärʔ Krl; tä om täüś kanguist, süäme kanguist om täüś Se Vrd kangedus, kanksus, kankus
kengking
kengas kengas g `kenka kink, küngas, kuivem koht rabas raba kengas; sea arjase kengas (seaharjaserohu kasvukoht) Kul
kengi `ken|gi R Pst, -gid Sa, p kedägi; g kenegi Vai, kennegid Vll; all kenelegi VNg, kennegile Jäm; g pl kennegite Ans Pha, ad kennegi|tel Jäm(-del) Khk Kär van, ind-pron = keegi
1. keegi, ükski (substantiivselt) kuda `kengi `tahtu `üellä; Ei sest voi kenelegi `hiiskuda Kuu; ei `kengi tuld VNg; ei `vaise inimise iest uolt ei `kanna `kengi; ei ole tama kedägi `nälga jättand; miä‿n ole kenegägi `riideld Vai; see‿p täi kennegile midad anda; jo sääl `kengid käind on; neid linasid pole kennegidel Jäm; suisteks pühadeks vöi tou pühadeks, kuidas `kengid üiab Ans; mönel oli laiem esi, kuida `kengid `jöudas ka Khk; `laulti mis kennegitel pεεs oli Kär; Kennega seltsis sa tulid?; Äi ma pole sii keŋŋid näind Kaa; kuida kennegid keele murre on Vll
2. mingisugune (adjektiivselt) ei mina taha kenegi `maksu VNg; kurat, õled ka kenegi inimine Lüg; kits ole kenegi `luoma! Vai; see pole kennegite asi Pha
king king g kinga L K(-ä) I, g kiŋŋa S(van kia Käi, kea Emm Rei, pl kiŋad Phl) Rid VMr Kad Rak VJg, `kiŋŋa R(-ä, -e Kuu, `kinga Jõe Kuu Hlj); keng g `keŋŋa VNg/`kinga/ Jõh Vai, Lüg Vai, kenga Var Mih Aud Hää, kengä Jaa Var Tõs Khn Saa Hls; keńg g keńgä Tõs Khn Aud Saa Trv Krk, kengä M Krl; pl ḱengäʔ Lei
1. a. jalats (mis ei ulatu pahkluust kõrgemale) nää minu `kiŋŋad sii tie pial ies Jõe; mis sa neist `kiŋŋist `etsid Kuu; panen `paljad `keŋŋäd `jalga Lüg; `Tõistel `säärikud jalas - - tämä `palja `kingidega nagu ilparakas Jõh; miä punon `keŋŋä `nüöri Vai; mu taet `itles, ta olnd sia`nahksete `kingadega `leeris Jäm; nee on kövad kiŋŋad, nee `seisvad midu `aastad Khk; sul kabilas kiŋŋad `jalgas Mus; läkusi `kingi äs lubate tuba `tuua Krj; ae kead `jälga; kead, soad säi all; Poisid vurtsudast kingis-sukkis pau oukus Emm; mol sügavad kingad `jalgas, roe ei tule üle ääre mette Mar; ära pane `kingasid ilma `määrimata `seisma Mär; aga `kengu ikka siidist ei saa, need `peavad ikka nahast olema Mih; paŕknahast teeb lastele `saapu ja `kengu Tõs; `kengega ei saa `köidud, lossid on ka `rasked Aud; kes `kinga ot́sib, see talluka leiab (liiga nõudlikust inimesest) HMd; põle ma `ammugi `kingega käind Juu; jalad on nii `aiged, `kingi ei saa `ültse `otsa `panna Tür; nüüd `kantasse `kingi, ennemast õlid ikke `saapad Iis; parandan kingäd ärä, ike on minul jalavari Kod; proua `saatis kingissepa `juure `kingu `viia SJn; neli `neitsit kuseva üte keńgä kontsa `sissi = lehmalüpsmine Trv; mea taass `kengi `osta Krk; kinga ajama pruutpaarile pulmas raha korjama ruudi kiŋŋa ajamine Mus; kui ruudil tanu piha `pandi, siis `aeti ruudi `kinga ka Kär; kinga viskama vana-aastaõhtul ennustama `kinga `viskan üle õla, kus `puole keŋŋä nenä lähäb, säält kõsilane Lüg; sai `kingi visetud - - üle vassaku abu, kes sureb, selle kiŋŋa nina ukse poole Jäm; Kus uie `oasta `ööse vissati `kinga, et aru `soaja, kes `oasta sihes majast `välja lihab Pöi; king pigistab midagi on viga Ega `tõine tia, kust `tõisel king pigistab Lüg; Ise tiab kust king `piigistab IisR b. (eri liiki jalatseid) `saare `keŋŋäd `lesti pääl `õmmeldud Lüg; Viru Nigulas `piavad `rahvass kõik `suome `kingi Jõh; `uuletime `keŋŋäd (meresaapad) Vai; nipp`korkes king; pitkad mustad sukad jalas ning `uurdega kiŋŋad; vanast olid keik iiu`ranti kiŋŋad Jäm; vanast olid täsa Mustjalgas raadiga kiŋŋad, üitti vaad tuleluki kiŋŋad, nüid tehasse nakkidega Mus; `jalgas olid lühikese `pεεltsetega suured `pustel kiŋŋad Kaa; kutsuti lakaga kiŋŋad ja lappidega kiŋŋad; lappidega kiŋŋad `ollid ennemini `kõrge kut madala korgiga Muh; `körge king poolsaabasRei; ma ei või kummi `kingasi `kanda, keib `jalge `peale Vig; Nied nakitõt `taldõga `suapa kengäd Khn; ja tossu king oli väga ia põllu tüö king, sellepärast et tema oli `kerge KuuK; vartega kingad saapadAmb Kad ni̬i̬d pualed `suapad on kua kingäd Kod; `räätsege keńgäl om räätsä `kańme küĺlen Krk; ĺouldavaʔ ḱengäʔ (uisud) Lei || fig `leeris keind, lapseking jalast, poisi king ~ tüdrugu king `jalga Jäm; Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää (noorena emaks saamisest) Rei; Ema nahka kingad (paljad jalad); Kingad kriiksuvad võlgu Amb; sel joba külmä kenga jalan (surnud) Trv Vrd kingas1
2. pastel `keŋŋa `ormad ja `kõrvissed Jõh; kingad ää kuind, aea kinga nina ülesse Mar; `kingi `tärkmä Vig; `Vaśsika nahast kengäd pidavad vähä; Kui `lautõs käüd, siis kengäd tärgeteni pasatsõd Khn; vanaste `ööldi ikka kingad, nüid `ütleb mõni `paslad koa Kei; mõnikord `aetakse `kingelle nahk paelad taha; meestel `enne muud põld kui kingad ja searega `soapad, nüid on maśsid ja tinkad Juu; pargit`nahka kingad Tür; paalaga kingä kanna sidess `ańti kanale teri süädä Kod
3. hobuseraud Obusel pole kingi all Jäm; piab määrale `laskma uued kiŋŋad ala `lüia Khk; kuus `naela oo `kingas Käi; paneme obusele kiŋŋad `jalga Rei; obosel `peavad koa kingad `jalges olema, kuda tema siis `paĺla jalu teenib Juu
4. (veskis) renn, mida mööda vili jookseb kolust kivide vahele `keŋŋäst `lassa kive `pääle `vilja Vai; vili `kaltaste kerstu `sisse, säält läheb `kinga ning siis kivide vahele Ans; Kiŋŋast pudises vili kivide vahele Kaa; Aŕkpill raputab `kinga, siis vili jooseb paramine kulise. Kiŋŋa änd on aŕkpilli `vastus Pöi; kengast jooseb vili kivi `alla Var; keńgäst lähväd teräd kivi `siĺmä Saa; king on allpidi kolu Ris; `veśki kinga kand on `niuke toru, sialt joosevad iibikesed `väĺlä Juu; Kingast tuli kua tellida, kas teri rohkem vai vähem `siĺma laske Trm; Kingä likats kingä all Kod
5. adrataldVNg IisR `atra `kenga on `miska [adraga] ühest kohast toi (teise) `menna VNg
6. ankruküüne puust kaitse keng `pantaks `ankru küine `alle, et küin laeva `küĺgi ära ei kriibusta; keng on rasvaga kokku `tehtud, siis tuleb `kergesti üles; puulaevadel on kõigel kengad Hää
Vrd käng
-kinga Ls öökinga
kingas1 `kingas g `kinga Jõh IisR van king `Kingastel mul iad krobulised `tallad Jõh; `Käisivad kuos nigu `kingas ja sukk IisR
kingas2 küngas kingaste peal Kul
-kingas Ls öökingas
kingi kingi, `kingi kingadega Mei isa käis vanade saapa `koonudega einamaal `niitmas. Nendega ta käis kabelis kingi (kingad palja jala otsas); Ma tuli täna kabelis `kingi teile Rei
klongas `klongas g `klonka sõtkas `klongas on `valge, tiiva `ümber on natuke `musta, ema `klongas on all üleni, kohu alt on `valge Jõe
kong kong g kongi spor L, K spor I, `kongi R(n `kongi Vai; g `koŋŋi Lüg Vai), koŋŋi Sa Hi; końg g kongi Han Var Mih Tõs Khn Saa Trm Kod M T Räp, końgi Lei, koŋŋi Krj Muh, konge Var/-ń-/ Krk Räp/-õ/; kung, kong Plv
1. väike maja või ruuma. vilets ehitis, uberik; pugerik kong on üks pime ruum, `ninda et `akna ei õle ei kedägi Lüg; kis sihantses `kongis elab Khk; `vaene inimene pidi `vaatama, kus saab koŋŋi ehitada Vll; väiksed `ooned kui kongid Mär; See maja oo küll nagu `piśke pime koŋ́g. Ei sii `kongis põle kellegi elu Han; `Öeldaks korgits või kong (väike punker, sahver) Hää; üits tilluk końg om, egä ta kedägi maja ei ole Krk; końg (esik) Lei b. aresti-, vangikamber tama `istu nüid `vaŋŋi`kongis Vai; sie mies `pańdi `kongi (vangi) VJg; kong õli valla kartser; minä iśsin Palal kongin Kod
2. loomadele tehtud eluase a. väike laut, varjualune, puur vm `tehti `niisike kong `lauda `räista `alle, kus siga sai sies `õlla. `koŋŋile `tehti vili kattus `pääle kui `räistäs ei ulatand Lüg; siis `tehti kong ja `pańdi jänes `kongi Pil b. koerakuut pani koera `kongi `kinni Khk; Koer ond `kongis Khn; koeral on końg, kus magab Saa; pini lätt `końgi vai San c. kanatool; kanakuut kanad pannase `kongi `kińni Tor; kanad said `õhta `kongi `aetud Jür; kanade kong Ann; kana kong, `pulkadest `tehtud ja siis said [kanad] `üessest `sinna kongi `sisse `pandud VMr; `ennemast õlid kanad kongiga toas IisK; końg om puu `varbest tett, mõni pand `rõiva `pääle, mõnel om katuss pääl; vana kana pandass `kongi; poja tuleve `vällä, vana kana kurt kongin Krk d. pesakast Metstui pesitles ühekorra `kosla `kongis; `koslad munõvad sii `kongidesse Khn; mustad `reastad nemad lähvad puust `kongi Kos; puu otses räästästel [pesakast] kutsutasse kongis KJn; linnu kongi (kuldnokapuurid) om väĺlän puu otsan Krk e. taru (mesilassülemi püüdmiseks) viisin kongi `metsa puu `otsa, mesilased läksid `sisse Mär; si̬i̬ olli kate `kõrdse kuuse körrist tett, kuuse koorest, `säänte mesi końg, `püünmise końg, kos linnu tuleve `sisse Hls; kuńg oĺl kohegi `kuustõ üless viid Plv; vana `säädüse `peŕrä es tohiʔ `kiäke `kongõ `mõtsa˽viiäʔ; ku oĺl saiaʔ pähnäpuud, sõ̭ss tette końg pähnäst Räp || siin `seinä `ääres on `kongid (tühjad tarud), kui [mesilased] sies on, siis on `linnubud Lüg; mõni maja [inimesi] täüs ku mesilise końg Krk
3. transpordivahend a. elussigade veokast või -puur Emmiste kuĺdi `juure `viemisel õli emmise kong või vanasiakong Trm; końg oo varvadess testod; kui `põrsid lähäd `müimä, teed kongi `vankri `piäle; siga ei taha minnä `kongi Kod b. veokorv õle vedo kong. vedäväd rükkid ja tõu`viĺjä˛aganid ja. edemält `konga ei õllud Kod
4. puukoorest tehtud ese a. (hrl kasetohust) marjatorbikS L kuida vaim nönda kong (väiksem marjuline saab väiksema torbiku) Jäm; Kongid `tehti nii et ihu pool oli ikka sihetse pool Krj; too moole säält kase koort, teeme maasika koŋŋi Pha; me köisime enne ikka `kongidega marjul Muh; Kongi kaks `külge `panda puutikkudega kogu, ka sang `pεεle Emm; kase küllest `võetasse koor, tehässe kong `valmis Mar; kongid tehasse lepa koorest või kasest marjade `korjamises Aud b.  Koorest kong (vakk) Vll
5. kumer katea. (kalessi, tõlla vm) varikate, kumm vihmase ilmaga tõmmetasse tagand kong üles kalessil Khk; Nendel [autol] on kong peal, sellega ea `minna Pöi; `Sakste tõlla kongid olid nahast, mis `läiksid Han; tõllal oli suur kong pial; `autul oli kong pial Tõs || reisitõld antvärgid `sõitsid `eńni kongidega Ris b. teokarpVll Jaa sia tigu käib kong `selgas; nilvakad ilma koŋŋita, teisel maja `selgas Vll || sea teu koŋŋid (makaronisort: teokarbid) Vll c. õiekellukas sinised lilled ja suured kongid alatsipidi Lih
6. herilasepesaSa Mar Kse Mih Tõs Trv kui örilase kong maast `körgel on, siis piab süva tali tulema; nönda‿t örilase kong puriseb inimistega (rahvarohkest ruumist) Khk; erilane teeb koŋŋi puu `otsa Kaa; Küüni arja all oli erilase kong või erilase kot́t Krj; `vaaplased on suuremad kut erilased - - nendel pole `kongisi mette Jaa; erilase końg, puu `külgis, ümmärgune, palli `moodi. aĺl. all auk Tõs; `vaablaste końg Trv
7. kumerus, küür; looge teised kassid `kiskvad, nönda [meie kasski] `tömbab koŋŋi `selga Vll; [laulatuspäeva] `õhtu `valge roosiline riie `olli arjutanu koŋŋi (pappaluse) `ümber, teese omingu punane Muh; ninäl końg piäl Khn; jõel one si mu̬u̬d et kõverass kõhass alati sü̬ü̬b kõveramass ja kongi `sisse paneb alati `juure; Õmedo küläalune koŋg (teekäänak) Kod || pilve `kuklad, koŋŋid akkavad aeama - - üksigud pilve tükid Khk Vrd kongal
8. pej a. (halva iseloomuga inimesest; kasimata või haigest olendist) sa kuradi `kiustu kong Lüg; Mene `viimast viel täid täis nagu kong Jõh; ta muidu üks kidev kong, kiub ja vaagub `aiguse ja surmaga Krj; oh sa nälja końg Muh; laste pead `kärnas ja kat́ti, just nagu kärnakong Mar; tema koer on üks kirbu końg - - kirbu kongist saab `lahti, kui petroo·li koeral `seĺga `kallab Saa; oled üks va täikong ~ `täitand kong Juu; mea ole vana rumal inimese końg; si̬i̬ üit́s tige końg. kade inimene Krk; mia latsen olli `nõskmit täis nigu końg jälle; temä (tekk) `tuĺli nii `kangede `kirpe täis, nigu üits igävene kirbu końg Nõo b. vana kõlbmatu ese; lagunenud hoone va laiva kong (vana paat), mis ep sünni änam merele `minna änd Khk; vana mõisa kong (varemed) on `paergust alles, põle `uksi ega `aknuid LNg; tääl üks kong oo koa, üks vana lootsiko kong Mar; vana saana kong jäänd `sõnna ripakile Juu; üit́s lagunu maja końg om, `kaala tulemen Krk
konga konga lstk paha Küla oo konga, minga ää meite tuast Khk Vrd konk4
kongal koŋŋal g `kongla
1. pilverünk pilve koŋŋal, ajab ühe pilve `kongla üles; ne muidu vallali `konglad, ne pole saju `konglad änd Khk Vrd kong
2. vihmahoog tuli salk, koŋŋal `vihma; pares koŋŋalde vahe Khk
kongar1 kongar g `konkra mulla-, savikamakas suured `konkrad `tullid kündes üles; lähme `konkrud `peksma; `konkra nui oo, suur nui ja vars taga Muh
kongar2 sõim vana kongaŕ, ku `ütlät tõsõlõ inemisele - - `ütlät kuŕja meelega Har
kongas Koŋŋas tõre, pahur (inimene) Jäm Krj Vrd konges
konge konge g `konke Kod Lai riugas, vigur `konkit täis ku vana obene Kod; mõnel inimesel on nisuke jutt ikke, oma `konked alati sees Lai
kongek konge|k g -kse dem < kong vana inimese kongek Krk
konges koŋŋes; g kongese Mus; konges g `konke Jaa ebasõbralik, pahur see o tä oma süi ka, kes kässib teiste kohe nii koŋŋes `olla; ma‿p taha söduse kongese inimisega `rääkidagid Mus; konges ~ `konke inimene Jaa Vrd kongas, kongse, konk4
kongi1 `kongi Jäm Khk Kod Ran
1. (kumeralt) kõveraks nii kui obu `seisma jähi, änd `kongi läks, mina kohe `vaanaga obuse änna ala jälle (sõnnikukogumisest pahmamise ajal) Jäm; nina akab vanadus `poole `kongi vädama Khk
2. kängu kui siga veike ja vigane, `ütled et õege `kongi jäänud Kod; nigu `väikse `põrsa vai vaśk, `väike nigu `kongi ~ `käńgu jäänu Ran
kongi2 `kongiʔ, -i Kan Urv Har(`konki) Rõu Plv; `kohngiʔ, -i Rõu; `konhki Har; `kohki, -iʔ VId(-e Räp Se); `koh́ke Võn Räp kuskil tiä om sääne `käŕsmädä inemine, ei käŕsi `kongiʔ Kan; lat́sil is olõ `konhki magahust Har; No˽`kongi piät õ̭ks `tü̬ü̬tämä kah; kusõpot́t hoiõti `lämmähn, `kohngi˽kõrvaldõ paigahn Rõu; timä es saa˽`kohki elläʔ, sünnü üs `kohkiʔ, kõ̭igih oĺl halv Vas Vrd kon, kongil, kongina, konnegi
kongil kuskil ei olõʔ `kongil Har Vrd kongi2
kongin küürus kahr oĺl [mehe] ärä˽`kaknu - - sõss oĺl sańdikanõ saanuʔ ja końgin `kõńnu Räp
kongis1 `kongis Kuu Lüg spor Sa Hi, Tõs Khn Juu Amb JMd Kad Lai Plt
1. kongus, (kumeralt) kõveras `Leidäs `metsäst `kongispuu (kõveralt kasvanud puu) - - riejalasse tegi `kongispuust Lüg; nina `kongis pεεs Khk; Kitsas `kongis nina `ööti saksa nina Pöi; olid `irmsad `kongis ninaga ja punase `palgedega [mardisandid] Amb; saksikul `lambal on `kongis nina Kad
2. puhvis kui noored inimesed kirgule läksid, `käised olid `kongis `kangeli ära tärgeldud; jänesepütid, tumesinised `kongis `öitsed Jäm
kongis2 pahuksis omavahel `kongis pisut, nuusatand Vll
kongse kongse, konkse pahur, ebasõbralik ta `olli nõnna kongse mo `vastu; Ta sõhukse suure kongse jutuga; see oo nii konkse inimene - - nagu ahu pealt reagib mõne sõna Muh Vrd konk4
kongu1 kongu Khk Kaa haamer pisine kongu, nönda kut laste eest saab `eetud Khk; Kingsepp `otsis `εεse kongud Kaa Vrd konk2
kongu2konku
kongu3 kõverasse ole sa `sirgu sängin, ärä sa `kongu `tõmba Puh
kongun kongun Krk Nõo Ote kongus; konksus kae soel om kihva, nu̬u̬ om serätse ää pikä ja `taadepoole kongun; miul om sõrme kongun Nõo; suuŕ kongun nõ̭na Ote Vrd kongus
kongur1 `kong|ur Hel, g -uri Iis, -ru Saa/-/ Trm pahur laps; nuhkur ma‿i taha sedä `konguŕt last nähjägi Saa; `niske `kongur ei jää auvas koa vagasest Trm
kongur2 `kong|ur g -ru kongninaga inimene `Kongurt ei tahtn `kiski naises võtta Han
kongus `kongus Kuu Lüg Jaa Muh Kei Jür HJn Sim Trm Plt, -os Lüg Jõh Vai Mar; kongos Kod (kumeralt) kõveras; konksus Vigasti on `liiga `kongus Kuu; `sakslastel ikka olid `kongus ninad Jaa; Suure ninaga pidi tark inime olema, `kongus ninaga valitseja Jür; mõni terävä ninägä, mõni one kongos ninä Kod Vrd kongis1, kongun
krangli `krańgli, `krańkli vana, vilets hobune, kronu `krańgli hopõn, halvakõnõ, tsüt́s püsüss jala pääl, `luukõsõʔ da nahakõnõ, lihha olõ‿iʔ Lut Vrd kranka
kringel `kringel Var Hää Kei Amb Ann, g `kringl|i Kuu RId Jäm Rei Mar Han Juu(g -e) JMd Koe Kad I(n kringel Kod) Äks Plt, -e Mär Ris; n, g `kringli Nõo San(`kõngri), `krõngli Võn Kam Rõn, `krõ̭ngli V(-e Räp Se); kringõl, -ĺ g `kringli Har; `ringel Pöi Vil, g `ringl|i Khk Kaa Kse Han(`rõ-) Tõs Khn PJg Vän Tor, g -e Kei KJn M(-ń- Hls); klenger Lei; p `krenglid, `pringelt Kir; p pl `krenglisi VNg, `krińglisid KodT 8-kujuline keerusai `teise `numbri jahud olivad `krenglisi teha VNg; `ringel on εε kui `tasku `pista, see‿b lammu εε Khk; `kringel tehasse saia jahodest Mar; `kringel `maksis üks kopik Var; küpsetab suurt `ringelt Tõs; Ennemä tuõdi ikka lastõlõ ljõnnast `ringlisi Khn; tuli `kringledega laadalt Ris; naĺla pärast `üitakse `vorsti vael (vahel) `kringel Kei; läheb kuogi või `kringliga kat́sikulle Koe; kringel one üvä sai Kod; ei tia, kas linnas on `kringlisid Äks; mis neist `ringletest nõnna paelu tehä KJn; võta latsile mõni `ringel ka külä`kakrese viia Trv; ku poisik lait́s, sõ̭ss viiäss `ringel, ku tüdruk lait́s, sõ̭ss viiäss ku̬u̬k Krk; jakuline sai `olli ike `pehmemp kui `kringli Nõo; Ku‿ma nu̬u̬ŕ naanõ oĺli, sõ̭ss ma `mõistsõ `väega˽hääd `krõ̭nglit kütsäʔ Urv; üt́s kringõl om toolõ `juhtunu ilma rahalda Har; nimepäiv vai ku kohegi `minti, sis viidi `krõ̭ngli Räp; ma lä osta `krõ̭nglet lat́silõ Se || fig uss oli magand suure puu all, `niisugune `ümmärgüne `kringel oli old Kuu; [külm] Vetab otse ää `ringliks Kaa; oli `kringlis muas Juu; Kringliks külmanud Hls; obese olliva kõhna ku `kringli Nõo; Ku‿sa˽mu˽`süäme täüś ajat, sõ̭s ma ˽käänä su˽`krõngliss Rõu
kringlikringel
krongat int varõss tege nii: vaa, vaa, krongat, krongat Har
krungulrungul
krõnglikringel
krüngas krüngas küngas, kõrge kinkKäi
kungar `kungaŕ g -i lonkur Ko‿sa˽vana `kungari tüḱk läät Rõu Vrd kungats
kungla `kungla Krk Räp
1. hüüdnimi sa ku `kungla mi̬i̬s kunagi kõnnit Krk
2. kartulisort [ta] tõi `kungla kardoleʔ `Moośtõ vallast Küüdse pu̬u̬lt, suurõʔ kui kereśse kiviʔ Räp
kõnge `värski piim oo `kõnge, kõva Muh
kõngrikringel
*kõngur `kõngor viljatu, kivine maa, küngas nao suur kibi `kõngor Mar Vrd kangur1
käng1 käńg (käng) g käńgä (kängä) Kod Hel T V
1. king, (poe)jalats tü̬ü̬ inimesel om su̬u̬g paremb kui käńg Ran; `korge `kondsega käńgä Puh; mul `tuĺli käńgäl konds ärä alt; nii `pehme käńgä olliva nigu siidi rät́t Nõo; miul om üits paar `kängu Kam; küll teil om paĺlu `käńge San; kängäʔ iks ommaʔ noorõmbil Kan; käńg pit́sitäss, `varba˽kõ̭iḱ viĺlin; kängül ei olõʔ `siiri Urv; mul om `vahtsiid `käńgi kolm `paari Vas; käüse imä `käńgigaʔ Se || täl es ole raha, jäi ilma `kängidä Puh
2. veskiking (renn, mis juhib terad kolust kivide vahele) käńg om all koĺu peeniksen otsan, sääl om mulk sehen Ran; tu̬u̬d `kasti `veski kivi man kutsutass kängäss Ote; kui `käńgä olõ õi, siss võiva kõ̭iḱ [terad] kõrraga `sisse joostaʔ `kollo Se
käng2känk1
-känga Ls könga-känga
kängmä `käńgmä, (ma) käńgi T V(`kengmä Lei) kängitsema, jalgu kinni panema karjapoiss käńg jala `kinni - - pańd suvva räti `jalga Ran; karjalaits - - kängip köögin `jalgu; [olgu] viisu vai `saapa vai suvva, `kõikiga kängitäss `jalgu; tõene jalg jäi `käńgmädä; ku `keŕku lähikesi saeme, siss `käńgsime jala `kińni Nõo; Ma praavida naid vannu `tsu̬u̬gõ, sõ̭ss om tõ̭nõkõrd hää suka pääle˽`käńgiʔ Urv; sul omma tsuua kablaʔ kõvastõ käńgidü, naid vaia raassõ nõrgutaʔ; `käńke jala˽kińni ja `mińke˽`kaŕja Har; Haina `aigu käńgitäss kunnal ka jalaʔ (heinatüükad on teravad) Rõu; naase˽`käńgseʔ sääl `jalgu Vas; tu om sääl `jalgu `käńgnü; tuĺli üless, känge jalaʔ; kängi sukaʔ ka `jalga Se || ḱul ma su jalaʔ käńgi (küll ma sulle veel näitan) Vas Vrd kängitsämä
kängu `kängu üld (-o Lüg Plv, `käńgu Ran Puh Kam, `ḱangu Har; hv `kängü Kuu)
1. kiduraks, viletsaks `porsas jääb `kängü Kuu; rugid jäänd `kängu Khk; loom on `kängu jäänd Pha; küĺm paneb viĺla `kängu Lih; lapse kasu jäen `kängu Tõs; vili on nii `kängu läind; põrsas on `kängu läind ja kõberasse, ei söö ega kasva koa `ühti Juu; siga `jääda `kängu, kui kadeda silmaga voadata Tür; puu `kuivand `kängu VJg; `kängu jäänd vili Sim; õdra õrass `tõmmas kuivaga kollasest ja õdra `jäigi `kängu Trm; talud jääväd `kängu Kod; talleke om tirr, `kängu jäänu tõine, ei kasva ega kedägi Hel; orass om nii `käńgu jäänu, kehvass Ran; `kängu jäänu põrss Krl; vili om ka nigu `kängu jäänüʔ Har || fig küüruRei Vrd kängä
2. kimpu, jänni sie jääb `kängu oma `asjaga, ei `joua edesi VNg; jääb `asjaga `kängu, päist `jalgu ei `pääsi Lüg; ku sedä tü̬ü̬d ei tetä, sedä armastuse tü̬ü̬d, ilm jääss ju `kängu Krk Vrd känku, kännu2
kängun kängun Krk Nõo, `käńgun Puh kängus, kidur kängun ja jännin puu Krk; vili om tinavu `käńgun Puh; aiakraam ka kängun, ei kasu ei kueva Nõo Vrd kännin
kängur `käng|ur Khk Kul Tõs Juu, g -ru Kei VJg Kod; n, g `ḱangru Plv, `kängro Räp kängus, kängu jäänud (olendist) `känkus nönda kut oleks `kängur olavad Khk; `kängur põrsas, mis ei taha `süia ega Tõs; sa oled kõber nagu va `kängur Juu; sie laps on küll `kängur ja räbal; `lamba talleke on üsna `kängur VJg; `liikmed könksun nagu `kängur õllud sängin Kod; üt́s põrss um `ḱangruss jäänüʔ Plv
kängus1 `kängus R(-os Lüg, -üss Kuu) spor eP kängu jäänud, viletsa kasvuga, kidur `porsas on `kängüss Kuu; laps ehk luam ehk, sie on `kängus Hlj; `kängus rugid Khk; `kängus loom Rei; põrsas `kängus, nagu `väike käśs Vig; vili oo `kängus Lih; `kängus puu PJg; Rohi on `kängus, kui `vihma ei tule Jür; põle suur asi [loom], `küirus ja `kängus, `kängus kasuga JMd; iga vili on `kängus, kui ta edasi ei lähä; `kängus vili on armetu Trm; need olid niskesed `kängus kasvuga - - kased ja mäńnid ja Lai Vrd kängun, känkus, kännis
kängus2 kängus g -e Khk, -se Muh vilets, kängu jäänud olend `pörssad kut kängused Khk; tule `siia va kängus, ma lüö sind nagu ratta ülekaela Muh
kängä `kängä kängu ta‿m kõ̭gõga `kängä jäänüʔ Plv
köng köńg g köngi lahja kängunud olend `põrsa köńg mitte ei sü̬ü̬, nigu köńg `endä kokku kisnu; `väega armõtu vaśk (vasikas) `olli, nigu üits vaeva köńg; mia ole kõhn nigu köńg Nõo
könga `könga kõrgendik sääl oli üks `niisuke `könga `jälle, säälsamases `einamaal, kova maa, kuhu sai `kuhjad teha; ei `meie saa viel `eina `valmis, `könga all `niidamme viel VNg Vrd köngas1
köngas1 köngas g `könka Mär Ris JMd JJn Pee; köngäss Hel Kam, `könkä Trv Ote/-ń-/; `köŋŋas Kuu; kõngas g `kõnka Var Mih küngas sie oli `puhta nii`palju `liiva `köŋŋas, siin mitte üks rohu libles pial ei old Kuu; kõngas oo rabas, kõva tükk seal sehes Var; kivi `könka `otsas kasva kedagi Ris; tua all oli `veiksem köngas JJn; nüid on tammed, jalakad ja `vahtrad sial `könka pial Pee; `rohkõmp iks köngäste sisen olliva kruusa-avva Kam; mäe `köńkä Ote Vrd köndäss1, könga
köngas2 köŋŋas g `könka hrl pl laste mängukark ma taha köŋŋastega `käia, kus mo `könkad jähid; Äi sehuste köŋŋastega ma `jülgu midagid `tehja Rei Vrd kömp2
könge kängu inemine jääss `könge, kasu‿iʔ Se Vrd köngi
köngi, köngin `köngi Vll Krl, `köńgi Nõo Võn Kan Plv, köngin Võn(-ń-)
1. kõveras(se), küüru, kägaras(se) kaśs on vihane, `tömmab `enda `köngi, ajab arjase `püsti Vll; sügise küĺmäga kissit `endä `köńgi Nõo; tan ta köńgin om Võn; lat́s om `hindä säńgün `köńgi `kisknuʔ Kan
2. kiduraks, kängu põrss jää `köngi Krl; elläi või `köńgi jäiäʔ Plv Vrd könge
Vrd köngä
köngu keerdu [vöö] läks `köngu Lai
köngä `köńgä Nõo Urv Plv kõverasse, küüru; kängu ta om `köńgä tõmmanu `ińdä nigu Puka errä mehine Urv; põrsass jäse `köńgä Plv Vrd köngi
küng1 küng Lut, g künge Plv Vas; küńg g künge Urv(n -k; g ) Rõu, küńge Har Se puujuurestik puu oĺl kõ̭gõ küngägõ maha˽`kaaldunu Urv; paĺlo `küngi maahn Rõu; [puu] küngega üless tulnuʔ Plv || küng um sääne laisk inemine Lut
küng2künk1
küngaLs kinga-künga
küngar küngar Khn/-är/, g `künkra Muh meremadal lae `olli testel `vastu küngart joosn Muh; küngär ehk rava, üks koht ond liivanõ, teene ond kivi unnikas Khn
küngas küngas g `künka VNg/n `küŋŋas/ spor Sa(küŋŋas Vll), Muh Emm LäEd spor , Ris Juu Kos Amb Tür Koe spor ViK I, Plt Pil; küngäs Mar Vig Tõs Juu Kod KJn Kõp Vil, küngäss Trv Hls Krk Puh/n --/ Ote(n --), `küngäs Kuu RId(`künges g `künke Jõh; pl `küngäd Vai), g `künkä (väike) kõrgendik one juo `aljaku maas, nüüd `sündi `lambad `künkale `lassa VNg; `neie `küngäste `õtsa on majakesed `tehtud Lüg; tuuligud ehitasse ikka küngaste `pεεle Khk; küngas mere sees Emm; see oo ea lausaldane põllumaa, `künkid ega `känkid põle Kir; Kus mägi, sial mõisa, kus küngas, sial kõŕts Han; juba `künka all (surnud) Vän; küngaste vahelt ei saa kud́agi `eina `niita Saa; uśsid igä `künkä `otsas Juu; ei ole `kõrgeid `künkaid, ühe tasane lodu mets Sim; siin oo küll `künkid, mitu küngäss Kod; `kańtsime eina suurema küngaste `piale Plt; ei ole küngäst egä ei ole muud `põõsid kah Vil; `künkä taga pagesime ärä Hls; mõni ütel küngäss, mõni ütel kek Ote; (konn) künka otsas fig (heast elujärjest; upsakusest) jõun paramale järjele, `arvab oma elavad jo `künka `otsas Tõs; nüid on ta nii `uhke - - nagu konn `künkä `otses; kaua sa seal `künka `otses ikke oled, `varsti kukud `alla Juu; kui `vaene inime suab natuke varandust siis `arvab ta `künka otsass olema Koe; konn jo `künkän siis kroaksub, [öeldi] `niskese ti̬i̬ńja `kõsta, kes sae perenaesess, ja õli orjadelle kuri Kod; nüid om `künkä otsan üleven Hls || takutomp linases koelõngas `Künkäd sies, sis `ilge Lüg
Vrd kengas, kingas2, krüngas, köngas1
küngä küüru ma naka `küńgä `jäämä San Vrd köngä

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur