[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

kamp2 kamp g kamba Mus Muh Var Jür Kad Kod KLõ M San Kan Se(kaḿp), g `kamba Jõe Hlj IisR suur tükk, kamakas `suured jää `kambad Hlj; `lained `peksavad jää tükkideks, puruvad ää `kampadeks Mus; muld oo `kampas Tõs; lume kambad `jalge all KJn; ańd mulle ää kamba liha Trv; tüdruk om paks ku üit́s kamp Hls; paksu kamban pilve nagu müüri tõusuv üless; paks suidsu kamp; lõng om paks ku üit́s kamp Krk; sõnnik kiḱk `kampa `küĺmän; emä ku kamp, tüdär kokku `kiskun ku köńg Hel; kaḿp `leibä Se || tükk maad sai suur kamp `süütü üless `küntüss Kan Vrd kambakas1, kampal1, kamps2
kemp2 kemp g kembi Hää Saa jõesaar Kemp sii sammas - -, `väike saar, kahelt pu̬u̬lt küĺlest jooseb vesi läbi; Sii jões põle pailu `kempisi Hää; jõõ kemp on `väike saar jõõs, kus vesi on kääräst läbi `u̬u̬lnu; kembi pääl kasvab rohi kah Saa
klamp2 klamp g klambi tükk, klomp iätuse klamp; suured iä klambid, tuul murrab iä klambidess Kod
klump2 klump igav, troostitu jääb üks klump asi; `üsnä klump Kuu
komp2 komp g kombi Kam, kombu Ote küngas; kühm (suurema mäe harjal) mäe komp ülevän. kombi otsan olli vana pedäjäss Kam; tu mäe komp, vana igävene ruusa kärestik Ote Vrd kõmp3
kramp2 kramp g krambi Jäm Rid Mär hv Vig, Var Nis Juu Pee Sim Trm Kod Plt Ran San Har, `krambi R(n -i VNg Vai); kraḿp g krambi (kraḿbi) spor T, VId; traḿp g trambi Kse; ramp g rambi Khk spor Sa, Muh spor L(g ramba Tõs) SJn Kõp San Vas Se; raḿp g rambi Han Mih Tõs Khn Saa Hls Krk Hel, raḿbi Rõn San Har Rõu Vas Se
1. auguga rauast ukse, värava jne sulgemise vahend `Toises `luugi `servass oli raud kramp, mes ois `luuki `kinni Kuu; `tõisel veräväl on puom ja `tõisel kramp `küljes - - kramp `panna `ümber `puomi `õtsa Lüg; `ukse küles on `krampi ja `piida küles on obadus; `kiskos `kambri `krambi `puolest Vai; ramp keib tabalukuga `kinni Khk; Püsta lauda ukse rambile pulk ede Kaa; meitel kuuri ustel oo koa rambid Vig; traḿp oo ukse ees Kse; tasa piäb `linki liigutama, tasa `raḿpi raksutama rhvl Khn; `vargad oĺlid `tahtnud `rampi lauda ukse küĺlest ära `kisku, aga es saa Saa; väraba kramp, kõber raud käib üle poomi Nis; krambi paad obadusess läbi, pissäd läbi; uks `pantse krambiga `kinni; vanass sidoti uksed nüärigä `kinni, aga nüid, kos puu käib `riśsi ukse ette, käib kramp `piäle Kod; Ma tei sepäl kolm raḿpi, poodin es ole `raḿpe müvvä Rõn; raḿp om lapikune, tu̬u̬l om mulk `vällä lü̬ü̬d, tõsõ ussõ sisen om aas, tu̬u̬ pandass `kaala ja sinna taba ette, vai puu pulk ette Har; panõʔ kraḿp haagilõʔ Rõu || fig nüid on kaks kolm last ära, pannasse kramp `piale, lukk ette, `rohkem ei tule Plt Vrd krampraud
2. riiv; endisaegne ukselinkTor Krk Rõu Se Õdagu `toukat ussõlõ raḿbi ette Rõu
3. haakVai Khn Juu Hls Nõo Plv Se pane uks `krambile; `kirstu uks läks `krambile Vai; Ehk ulatud `nuaga `törkis `vaoksõ rambi `lahti tegemä Khn; uśs om rambin; võta rambist `valla Hls; pane mõni pulk `pääle krambile, sis‿ta ei saa `krampi üless `tõsta; täl `olli välimäne uiss krambin, me es saame `sisse Nõo; vanast oĺl kraḿp, nüid üteldäss aaḱ Võn; kõ̭igil väŕril umma‿kraḿbiʔ; tiä võtt `värre krambist vallalõ Plv || ohjalõks `ohjõ krambiʔ Lei || [piiblil] kõva˽kaasõʔ, ega nuka pääl neli vaśk `nöpsi, `kińnipanõku krambiʔ Võn
4. tabalukkJuu Vas
5. jäigalt ühendav poolvõru, klamber `masti `krampi kävi `masti `piida `augu ies; `raudane `masti `krampi VNg; maśt keib rambiga masti `piitas `kinni Mus;`väike kramm oli `sisse `tehtud [paadi] kanale, rauast kramp keis üle; mastikramp oo piida või kana `külges raudkramp oiab `masti `kinni Rid; `rõ̭õ̭vapoomi raḿp, raḿp om kellege [kangapoom] `kinni pannass Krk
6. pl krambi hoone ristnurgadOte
krimp2 krimp g `krimbu VNg; rimp g rimbi Pöi korts, kurd `krimbud `kulmus jo puha VNg; `tõmbas suured rimbid `sisse Pöi Vrd krimps, krümp
kromp2 kromp g kromba VId söödasõim mine˽vi̬i̬ʔ hobõsillõ `hainu, panõ˽`krompa Plv; kromp iks oĺl, nukah, mõni `leiväʔ lavvaʔ kokko, vai reteĺ nukah nii et haańa es tulõʔ `maaha Räp; hainaʔ omma krombah Se
krump2 krump g krumbi kruup, jäme tang krumbid ehk kruubid Kod
krämp2rämp
krümp2 krümp g krümbi Hi kramp Krümp löi jälga Emm; krümp on se, mes lööb kεε ehk jäla `sesse; jalge sees käivad krümbid Käi; Mo `reide `kargas krümp Rei; krümpi krampi Vidas jäla krümpi Emm Vrd krimp3, krümps1
kump2kumb1
kõmp2 kõmp Kod, kömp Khk int obu jooseb kömp, kömp, kömp suurde `kangete `jalgadega Khk; ähän nokitsab puu küĺjen kõmp kõmp Kod Vrd komp5, kõmps4
kämp2 kämp g kämba hrl pl (suurest jalast) on aga sul ead kämbad küll; suure `kämpadega Pil Vrd kamp3
kömp2 kömp g kömbi Krj Pha Jür, kömba Jür Kad hrl pl laste mängukark `körged kömbid Krj; Köndis kömpidega Pha; poisid käivad `kömpadega Jür || hum jalg Su kömbid äi vöta änam, eks sa noorelt löid liig palju talderalti Pha Vrd komp1, kõmp1
kümp2 kümp g kümbä
1. pikkusmõõt (pöidla esimene liige või nimetissõrme kaks liiget) suka veert ike mõõdame, kümbäge, mitu `kümpä om lai; üits kümp olli päiel, naistel suka ja `kinda `mõõtmise jaos, tõine kümp olli edimene sõrm; kuuś `kümpä suure inimese suka tall Krk
2. sõrme liikmekoht sõrme kümbä valuteve; mea lõigassi sirbige väikse sõrme kümbä pooless Krk
Vrd kömp4

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur