[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

kamm2 kamm g -i S(g -a Khk Mus Rei) Rid Hää Mar Ris kammeljas kamm on `näślik, teravate `näśsidega, möni `lestade `ulkas Khk; kammad o ikka suuremad kut lestad. seljast sured `nästudega oo kammad Mus; kammid on karused, liha pole nii hεε ka kui `teiste `lestadel Phl; ühe kammist saab kahe mehele `süia Hää Vrd kammel1

kemm2 → kämm

klomm2 kloḿm g klommi väike oja ju̬u̬śk nigu üt́s kloḿm järve vi̬i̬rt pite, tu̬u̬ `omgi tu̬u̬ Pedäspää kurm Võn Vrd lomm

klõmm2 klõmm g klõm(m)i Kod, klömm g klömmu Rei kamakas, tükk jää ajab suure klömmu üles Rei; suured [mulla] klõmid aab ülesi adraga Kod Vrd klõmak(as), lõmm4

komm2 komm g kommi spor eP, kommu Hel; koḿm g kommi Saa M, koḿmi Plt Ote; p `kommi VNg Ran; n, g kommi Phl lstk kompvek `joulu pühade ajal `tuodi ka ikke `kommi ja VNg; töid sa kommid Phl; minul `ültse ei ole änam kommidest isu Tõs; pista koḿm suhu Saa; tema `jälle siis tõi magusad `veini ja siis kommisi; kas ämm `komma tõid Kod; [olid] kommisse ja pidu piletisse selle palgaraha kiik ärä raesanud Vil; vana tõi `komme, või koḿm kedägi ää om latsele Hls; külälin ańds latsel kommi raha Krk; `kange maiasklema, tahab iki `kommi Ran

kramm2 u kramm g `krammi Kuu Lüg, krammi Juu Kos VJg Iis, kramme Käi; kraḿm g krammi Ran Ote Räp Se, kraḿmi Urv; ramm Pöi Vän Pil KJn, raḿm Hls, g rammi kaaluühik, gramm Egä sie aptiigi rohi ole, et krammi päält pidäb olema Kuu; Vana nael pidi nelisada viiskümmend rammi olema Pöi; too sada `rammi `komvekka kah Vän; nüid mine `poodi küsi `pärmi `krammide järel; ega siis põld kilusi ega `kammisi, siis olid kõik toobid ja `kortled Kos; ostin krammi sahariini Iis; siuke rammi laaś (pudel) - - rammid olid pial. sellega akka temale (lambatallele) `piima `anma ja kõik `rammide järel Pil; sahariini müvvas rammige; kaits `marka raḿm Hls; naka tedä vi̬i̬l kraḿmega `kaalma Ran; vanast oĺli˽nagla ja punnaʔ, no omma˽kilu ja kraḿmiʔ Urv; ka no omma krammiʔ, a siss oĺli loodiʔ Se

krimm2 pl `krimmid sälk `krimmid olid `kasti `servässe `leigatud, kus siis se ong `lipsuga oli Kuu Vrd kramm1

krõmm2 krõmm I, krõḿm Kan Urv Plv, g krõmmi vana vilets olend või ese vana tüd́riku krõmm Kod; üks kõik, kas vana krõmm või vana krõbi Lai; hobõnõ jäi krõmmiss ja reoss; tu̬u̬ vana krõḿm (nuga), tu̬u̬st ei saaʔ midägi Kan; vana poisi krõḿm – päält viie`kümne ajasta vana Urv Vrd krõll1, krõmli

kumm2 kumm g kummi Rid Mär Hää Trm Kod, `kummi Lüg; kuḿm Räp, g kummi Khn Trv Ran Ote; kumm San sump kumm õli jõe suus, [lõhed] `pandi elosalt `kummije Lüg; nõnda kauaks `piavad angerji eluga kummi sihis, ku `rohkem saavad, siis müivad `kupsidel `jälle ära Hää; kala kumm, `neĺjä nukka kaśt, `põhja `auka lastud; kalad läksid elosalt kummidega `linna Kod; kuḿm `panti `järve; nooda mant korjati elu säre, `panti `kummi Ran; lavvust lüvväss kuḿm; vesi pääsess ka `kummi Ote; kalami̬i̬śs ku järvelt tuĺl, pańd kala˽`kuḿmi Räp

kõmm2 kõmm g kõmmu Mär Kse Tõs Kei JMd Koe Kad VJg Trm Plt, `kõmmu Jõh; kõḿm g kõmmi Krk Räp Se; kömm g kömmu Jäm Khk
1. hoop, löök, võmm Kõmm `kukla ja `nurka, `enne `vällä et saand kui palusid `andest Jõh; sai ühe kömmu turja `pihta Khk; küll ta sai `kõmmusid `selga, aga ta sest ei kartnd Kse; poisikesed ikka `ütlevad, annan `sulle kümme `kõmmu `kuklasse Kei; luges `kõmmusid `seĺga Plt; ää kõmmi ike sai, jää `pääle lätsi maha ku mürät́s Krk; sai tälle üts hää kõḿm Se Vrd kommu1
2. pauk, lask üks kömm keis korra ja keik olid sirakili maas Khk; `piale pääva `vieru oli kõmmu teind ja last maha Kad; kõmmud käivad Trm

kämm2 kämm Saa, käḿm Pst Hls, g kämmi; kämm g kämma, -ä Hls lapikpuur, käämer kämmige lastass [rattarummule] pussi jaoss, auk `sisse Pst; kämmäge puurits ratta rummu `auku suurepes; sis ummikid tetti sellege, ehk `lasti enne `auku kämmage, `u̬u̬ĺmege tõmmati libeves Hls Vrd kämmel1

kömm2 kömm Jäm Mus Krj Pha, g kömmi Jaa kõrge, kuiv (kivine) maa kömm, köva `körge maa, alb maa Mus, seda va `kömmi meil on, aga ead moad polegid Jaa Vrd kõmbas, kõmp3