[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kelp1 kelp g kelba Sa L K u spor eL, `kelba R, kelbä Vig Kod KJn Vas Räp, keĺbä eL(keĺp Rõu Räp, ḱelp Se)
1. katuse kaldots, otsakatus kaduse `otsa `üitase kelbaks; `einu on veel kelba all püsut Khk; kus mud́u sedä `kelpä tehässe, ike oo kelbä saarikud koa; nee oo `kelbäd, mis `kõrgemas oo kui räästäs Vig; täie viiluga katusel põle `kelpa Tor; kui katus neĺla kańdi pialt kokku joosseb, siis otsad `üitakse kelbad Nis; tuul lammutas katuse kelba ää Juu; voĺvi august tuleb kelp tulema, tuleb niikaua kui `riasta `piale; kõik ei `oska `kelpa tehagi KuuK; nüid änam paelu `kelpasi ei `tehta, tehakse täie viiluga JMd; vanal ajal õli palgidess kelp; kelp võtab ühe [sarika] puari jagu `ruumi ärä, tieväd täisviiluga; kelp one maja õtsan Kod; kelbale pannasse vitsad, et tuul katust ei lõhu Ksi; poole viiluga katussel on kelbäd KJn; katuss kelbä kottalt ärä lagunu Trv; mõnel maeal om pooĺ `kelpa, mõnel om terve kelp Pst; egäl majal om kelba, ots om kelp, mis `laudege lööd Hls; ku paari pääl om, siis tulep kelp, siis katuss Krk; kelp om poolõst maast katussel, kui õgu ots, siss `kelpä ei olõ Ran; katusse kelp om maea ots Ote; vanast tetti kõiḱ [hooned] iks kelbäga; ilma kelbätä maja San; kelp om maja otsan, tu̬u̬ lätt nii pu̬u̬ĺ `liuhka Urv; tarõ lauda vai aida ots oĺl kelp katusõ all; tarõl om kat́s `kelpä Rõu; ku `kelpä sugugi ei olõ, siss ommaʔ paari saina pääle `pantu Plv; keĺp taht parandaʔ; Kelp piat laudõga kinni lüümä Vas; värme keĺbä kollatsõss; keĺbäst aja lummõ tarõ pääle Se; poolkelpa ~ poole kelbaga (katus) poole viiluga puale kelbägä maja Kod; mis poolest maast `luipu om, see om poole kelbäge Hls; õlõ katussel `olli kah kelp, kutsuti poolõ kelbägä; poole kelbäga katussel om ots tettu `viltu `allapoole, pu̬u̬l `kelpä om madalamb kui täis kelp Ran; poole kelbage oone San; poolõ kelbäge Krl; pu̬u̬ĺ `kelpä Plv; mi̬i̬ʔ aida katuss um ilma kelbädä, aga maja katuss um pu̬u̬l `kelpä Vas; tu‿om poolõ kelbagaʔ Se; täiskelp (katus) ilma viiluta edemält `tehti ike täie kelbägä; täis kelbägä maju enäm ei `tehtä Kod; tävve kelbäge ülevest seni ku `alla Trv; täis kelbägä katussel lääb ots `õigede üless Ran; mõ̭ni maja tetäss täüve kelbägaʔ, mõ̭ni poolõ kelbägaʔ Urv; täüs kelp lätt üless `harja `vaiba Rõu || Tuul täna koja kelbalt (hum vastus küsimusele, kust tuul puhub) Rei Vrd kelbas, kelpus1, kemp
2. otsa- ja küljekatuse ühenduskoht roo`pialne on, kus kaks `kelpa kokku läksid Nis; kelp on katusse serv. otsa serv, kui pöörab üles, see on kelp Plt; `pü̬ü̬rämese kohad katussel on kelbäd KJn
3. a.  otsakatuse sarikas `otsmised sarikad, neil ei ole `pańdi külles, nied on kelbad Jür; kelbad on otsa sarikad, mis enam `puari ei lähe; täna ei sua `keiki sarikaid `piale, kelbad jäävad ikke panematta Koe b.  sarika tugipuu, titsPJg Ann
4. ots(laud) Kerstu kelbad läind otsast ära; `kooĺja kerstul on kelp; Vöta sεεlt `oete kelba pεεlt kuub Jäm; aseme kelp Ans; (vankril) teine kelp ees, teine taga, et midaid ratastelt ära‿p kau; saani kelp ning kori; söömalaud oli tua `kelpas, `kambri seina `vastus Khk; aho keĺp (lagi) Rõu; sadula keĺp om i̬i̬n ja takan tu̬u̬ `korgõmp serv Räp || hum tagumik mis sa teed koεrust, saad kelba `pihta; mis sa oma `kelpa näidad; magab nda, kelp paljas, ise‿p `teegid Khk
5. puuriida lukk si̬i̬ kutsutasse kelp, ku ladud tõene kõrd tõõsipidi; puud tõene kõrd tõsipidi nagu `kelpä tegid; kui puuri̬i̬da tikka ei lü̬ü̬, ladutasse kelbägä Kod || ristnurka palgid kelp one majal kua all, kui raiutse maja `eeste ilma vundameńdita, `pantse kelp nuka `alla, paĺgid `riśsi nagu pu̬u̬ riida nukad Kod
kelp2 kelp g kelba TaPõ Plt Puh, g kelbä Kod T Urv Vas; keĺp g keĺbi Trm Kod spor T, kelbä Räp
1. närb, isutu; valiv Lehm on nõnna keĺp, ükski `talle sisse ei lähä; si siga one vägä kelbä süägigä, mes tu̬u̬d, kõik jätäb üle Kod; kelp ehk närune ehk maias, ei sü̬ü̬; kõik olema kelbad puha Äks; si̬i̬ om sände keĺp sööjä, si̬i̬ egät `sü̬ü̬ki ei sü̬ü̬ Ran; om kelbä söögiga, eläjä ja obese ka om; üt́s om kelp, tõõne om ää söögiga; temä‿m `väega kelp `sü̬ü̬mä, sellep tä nii kõhn om Nõo; temä om väegadõ keĺbi söögiga Ote; ei sü̬ü̬, om kelp ja lidsip Rõn; Tää oĺl kadunukõ `väega `virgõ unõga ja kelbä söögiga Urv; keĺp `sü̬ü̬misega ja kõhõn Räp Vrd kelpus2, kelt1
2. kõhn taa jo kelbäh, kõhn, kelbäs jäänü Vas
kilp1 kiĺp (kilp) g kiĺbi (kilbi) spor eP, Trv Hls San; kilp g `kilbi VNg; pl `kilbid Jõh
1. a. hv muistse sõjamehe kaitsevahend `Nuiade ja piikidega olid södind, kilbid olnd kää Pöi; kiĺp oli `enne sõjameestel näo ees, see oli `enne vanaste Juu b. kõva, kaitsev kest: luu, soomus vm Egäs tä (lõhe) ole `ahven kenel `suomus on `kilbinä Kuu; [metssea] piä kilp pidi naa tuge olema Var; pää taga on [mesilasel] kaalajakk, siis kilp San
2. väike kaunistusnaast, litter `pärjed olivad `kilpisi täis VNg; `kilbid ovostel, `vaskised `litrid `riistade `küljes Jõh; `kiĺpis leid oo tina lapidega Tor
kilp2 kiĺp, kilp g kiĺbi, kilbi KJn Krk; kiĺp-, kilp- Kse Ris Juu HJn Amb Kad VJg TaPõ San Har, kelp- Käi muster a. (rist)toimses tehnikas kangamuster teene kord tuleb [niide] `panna i̬i̬st ja teene kord tagalt, `kümne lõnga `kaupa, siis tuleb `kümne lõnga kiĺp; kiĺp on `seuke ümargune KJn Vrd kilpsilm b. kindamustri ruuduke (2 × 2 silma) – Krk
kulp1 kuĺp Kir Lih, g kulbi Sa Muh Mar Kse M T, kuĺbi spor L, K I V; kulp g kulbi Hi, `kulbi R(n `kulpi Vai)
1. a. kulp, toidu segamis- ja tõstmisvahend Ku `kulbist süöd, saad `suure `suuga `lapsed; `kulbil alustab, lusigal lobetabkui sa `liiga `laiald eläd, siis loppeb ka `kiiresti Kuu; Siis ämm võttas `kulbi ja lei - - `pruudile pähe, ise üttel, pada ja kulp on mino, aga sia`ämber ja `kaivuvinn on sinu Lüg; `töstis `kulbiga `putru Khk; kuĺp oli koa puust Mar; mehed tegid isi `kuĺpa Lih; kuĺp ond `vaanga sees; suure kulbiga segatud `seiti Mih; juba üks eitn kuĺbi käest ää (suri); Mõni tanguterä liperdäb kuĺbiss Khn; kuĺbiga tõstetase suppi Tor; mul vahel pudru segada va puu kuĺbi pulk Hää; kuĺp jääb kuĺbiks, tõsta taaga (temaga) mida tahes Juu; see põle kellegi kuĺp just kui sia lõug Ann; puu kuĺbi kobakas VMr; vahu `koŕjad piält kuĺbi `sisse; kuĺbiga õlema mesiläsed `väĺjä `tõsnud mesipuuss Kod; kuĺbi peremes (perenaine) Plt; Tema oma kulbiga ka seas (öeldi teiste jutule vahele segajale) Pil; nüüd ostave lekist kuĺpe Hls; kulbige tõsteti `putru paast ja `kat́lest Krk; ma tõi liinast ää kulbi Puh; käpp `olli kulbi i̬i̬st, täl es ole `kulpi; `tüt́rik palut keele ärä, visass kulbi `kolka Nõo; `kuĺpege tõstetess suppi San; kuĺp oĺl iks `rohkõmb vedelä jaoss Kan; imä võt́t pańni, hiit́ `tu̬u̬ga `ru̬u̬ga `katlast `vällä, olõ õs `kuĺpi; kunass kuĺp isonõss vai taaripulk janonõss, söögi`maitsjal ja taaritegijäl um kõ̭gõ kõtt täüś Rõu; varass varastav kuumast kuĺbist ja palavast paast Vas; kuĺp sünnü‿ui `luit́sidõ sisse (öeld kokkusobimatusest) Se || fig `kulbiga `annetud, `molliga `võetud (kie `puole aruga on) Lüg; Suule (sulle) o lusikaga meelt pähä antud ja kulbiga tagasi võetud Aud; Lusikaga antud, kulbiga korjatud tagasi Lai; mõnel om sedä `kurjust kulbige mõõdet, tõisel om `luśkuge ant Krk || fig mokk hobusel oo kuĺp, ammaste ees `seoke kulbi `moodi käib Khk b. puulusikas Põlõgid `liiga ammu, kui `süedi `kuĺpõga, nüüd seüässe luśsikatõga Khnc. „lusika moodi õõnestatud leili viskamise kapp“Vas
2. adralusikas kuĺp `pööris paremini `mulda. karduli ajamese jaus ei `pandud `kulpi `peale Kse; Sio adralõ kuĺp `piäle Khn; adra kuĺp o aŕk adral, see mulla `pööraja Aud
3. kangastelgede osa, lasikPöi Sim
4. kalapüügivahend kulp on `nõnda, et puuvaru `ümber ja võrk `alle, `varras on kesk`paigas, sel on auk `keskel. sääld käib `varras läbi, kulp `õtsas, konn `kulbi sies Lüg
kulp2 kulp g kulba mõlk, lohk riistal kulp sies Trm
kõlp kõlp g kõlbi Mar Var; kõĺp g kõlbi Han, kõĺbi Sim
1. (peenikestest jalgadest) Mis sa `näitad oma `paljaid `kõlpe Mar; piened siared, `kuivand kõĺbid Sim
2. (napp riietusese) Ühüvahe olid pikad `riided `moodis, nüid oo na lühiksed kõlbid; See pintsak oo poisil na kõlbis jään Han; naa lühüke kleit nagu suur kõlp `selgäs Var
Vrd kõlbakas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur