Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
kall2 kaĺl g kalli Sa Khn,
kall Emm1. lstk kala See oo suur kaĺl, sellest saab midu korda süia Khk;
Emm `keetas tutti ning `kalli ka Kaa;
Lastõlõ `üeldässe `kaĺli mammu (kala ja kartulit) Khn Vrd kali32. lstk kallis Emme kall, issi kall Emm
kell2 ḱell (~ ḱel) g -a kellu ḱel om möüratav labd́u Lei
kill2 kiĺl g kiĺli „kivitaolised elundid linnu maos“ –
Har Vrd kili1
koll2 koll, kolʔ g kolmõ Har Vas Se Lei Lut Kra kolm lüü˽telle (hobusele) üt́s kol˽`hu̬u̬pigina `viirgusõ pääl Har; kolʔ˽aaśtaka kant `poigaʔ (vaalast) Se; kui võtat [varsa] imäst, vaja tälle `anda `kaaru koll `nakla kuuʔ Lut
krell2 kreĺl g kreĺli Rõu; reĺl g relli Han ere, kriiskav (värv) Rellidest värvidest oo kõige `kangem rohelene, punane. Veel rellim oo kollane Han; `Väega kreĺl kleit Rõu
krõll2 pl krõĺlid,
-ll- L(
r-)
Nis Trm,
krõĺliʔ Har,
kröĺlid Ris,
krellid Kul Ris,
rellid Muh Vig kaelaehted a. (õõnsad) hõbehelmed krõĺlid `kaelas ja kudrossed riiete peal LNg;
jälle rõllid ja raha ja ike `rõĺla vahel ja suured kannaga rahad,
`paater `öeti Vig;
`Krõllisi ei oln iga ühül,
õbe oli kallis Han;
nää siin on üks krelli iva jään;
öbe kröĺlid,
ibade `viisi lükiti neid Ris;
mis sa kisud lapse `krõĺlidest Nis b. klaas- või kivihelmed rellid olid nist ümmärgust kibist,
mis ei läind `katki,
`pärgled,
mis läksid `katki Vig Vrd krall
kull2 kuĺl g kulli Kod Plt KJn Urv Har Rõu Vas Se1. (vilja, lina) mõõtühik üks kuĺl `viĺjä Kod;
kuĺl [oli] kolm vakka KJn;
kuuśkümmend `naala oĺl üts kuĺl. linaʔ käüdeti `kulli Har;
kuĺl oĺl kat́stõistkümme `punda;
üt́s kuĺl linno Vas 2. (roguski)kott tubak pandud `kuĺli;
`kuĺla tõeme kaupmehile Kod;
Esä tõi talsipühis õks kulli püüdlit;
Kuĺl oll katski Vas;
`viĺja ka `tu̬u̬di noidõ `kuĺlõgaʔ Se Vrd kuli2
kõll2 kõĺl g kõĺli Hää VJg (must)rähn Kõĺl on mustrõõt, suur tut́t pääs, punane ari, rõõt-rõõt-rõõt-kõĺl laulab `metsas Hää; nägin täna metsas `kõĺli VJg
küll2 küll g külla spor S L KPõ,
Trm Plt Hls,
`külla R(-
ä Kuu Vai),
küllä Tõs Kod KJn Trv Krk TLä Kam Rõu küllus, rohkus, paljus ega meil samate `külla old nägu `nüüdastel inimestel on Jõe;
Ei saa kübet `küllä `otsast ega `raasu rikka kääst Kuu;
ega `külla ei old `ühtagi,
aga `süömata ei ole old VNg;
Küll `küllale `liiga ei tie IisR;
tama `tahto alalde `külla `saada,
aga omal on küll;
tamal on kaik `külläd kääs Vai;
ennemini vöta ikka külla küljest kut nälja otsast Khk;
Äi küll küllale `kurja tee Pöi;
mis sa siia küllast (palju rahvast) aad Muh;
ju ta nüid loodab ennast külla `otsa saavad Rei;
nüid loodab küllä `otsa `suaja,
võtab rikka naese Tõs;
põle `puudu ega põle `külla ka mette,
tuleb omaga läbi Aud;
Mis viga ninastada,
kui küll käe on Hää;
tal on küll käe,
ega tal `puudu pöle Ris;
ta elab viĺla sees ja külla sees;
ega ta oma küllast testele ei anna;
sealt külla kääst võib võtta,
temal on `anda Juu;
kel kõik küllad käe on,
see ei tunne `vaese `puudust Koe;
põle `külla `kuskil Trm;
`küllä sa et õle nähnudki Kod;
mis sa `külla kiidad kui näĺg ahju otsast `alla vahib Plt;
küllä küllest pudeneb ennem kui näĺlä küllest KJn;
enne saat küllä küĺlest iki ku näĺlä otsast Krk;
Kihulane lännu merde kusele,
esi olle ütelnu,
kos iks küllä om,
sinna viil küllä pääle Nõo;
Küll ti̬i̬ ei˽külläle `liiga Rõu;
küllaga külluses, küllalt Neil majas `puudust ei ole,
on `keike `küllaga IisR Vrd külla