[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

kall2 kaĺl g kalli Sa Khn, kall Emm
1. lstk kala See oo suur kaĺl, sellest saab midu korda süia Khk; Emm `keetas tutti ning `kalli ka Kaa; Lastõlõ `üeldässe `kaĺli mammu (kala ja kartulit) Khn Vrd kali3
2. lstk kallis Emme kall, issi kall Emm
kell2 ḱell (~ ḱel) g -a kellu ḱel om möüratav labd́u Lei
kill2 kiĺl g kiĺli „kivitaolised elundid linnu maos“Har Vrd kili1
koll2 koll, kolʔ g kolmõ Har Vas Se Lei Lut Kra kolm lüü˽telle (hobusele) üt́s kol˽`hu̬u̬pigina `viirgusõ pääl Har; kolʔ˽aaśtaka kant `poigaʔ (vaalast) Se; kui võtat [varsa] imäst, vaja tälle `anda `kaaru koll `nakla kuuʔ Lut
krell2 kreĺl g kreĺli Rõu; reĺl g relli Han ere, kriiskav (värv) Rellidest värvidest oo kõige `kangem rohelene, punane. Veel rellim oo kollane Han; `Väega kreĺl kleit Rõu
krill2prill
krõll2 pl krõĺlid, -ll- L(r-) Nis Trm, krõĺliʔ Har, kröĺlid Ris, krellid Kul Ris, rellid Muh Vig kaelaehted a. (õõnsad) hõbehelmed krõĺlid `kaelas ja kudrossed riiete peal LNg; jälle rõllid ja raha ja ike `rõĺla vahel ja suured kannaga rahad, `paater `öeti Vig; `Krõllisi ei oln iga ühül, õbe oli kallis Han; nää siin on üks krelli iva jään; öbe kröĺlid, ibade `viisi lükiti neid Ris; mis sa kisud lapse `krõĺlidest Nis b. klaas- või kivihelmed rellid olid nist ümmärgust kibist, mis ei läind `katki, `pärgled, mis läksid `katki Vig Vrd krall
kull2 kuĺl g kulli Kod Plt KJn Urv Har Rõu Vas Se
1. (vilja, lina) mõõtühik üks kuĺl `viĺjä Kod; kuĺl [oli] kolm vakka KJn; kuuśkümmend `naala oĺl üts kuĺl. linaʔ käüdeti `kulli Har; kuĺl oĺl kat́stõistkümme `punda; üt́s kuĺl linno Vas
2. (roguski)kott tubak pandud `kuĺli; `kuĺla tõeme kaupmehile Kod; Esä tõi talsipühis õks kulli püüdlit; Kuĺl oll katski Vas; `viĺja ka `tu̬u̬di noidõ `kuĺlõgaʔ Se
Vrd kuli2
kõll2 kõĺl g kõĺli Hää VJg (must)rähn Kõĺl on mustrõõt, suur tut́t pääs, punane ari, rõõt-rõõt-rõõt-kõĺl laulab `metsas Hää; nägin täna metsas `kõĺli VJg
küll2 küll g külla spor S L KPõ, Trm Plt Hls, `külla R(-ä Kuu Vai), küllä Tõs Kod KJn Trv Krk TLä Kam Rõu küllus, rohkus, paljus ega meil samate `külla old nägu `nüüdastel inimestel on Jõe; Ei saa kübet `küllä `otsast ega `raasu rikka kääst Kuu; ega `külla ei old `ühtagi, aga `süömata ei ole old VNg; Küll `küllale `liiga ei tie IisR; tama `tahto alalde `külla `saada, aga omal on küll; tamal on kaik `külläd kääs Vai; ennemini vöta ikka külla küljest kut nälja otsast Khk; Äi küll küllale `kurja tee Pöi; mis sa siia küllast (palju rahvast) aad Muh; ju ta nüid loodab ennast külla `otsa saavad Rei; nüid loodab küllä `otsa `suaja, võtab rikka naese Tõs; põle `puudu ega põle `külla ka mette, tuleb omaga läbi Aud; Mis viga ninastada, kui küll käe on Hää; tal on küll käe, ega tal `puudu pöle Ris; ta elab viĺla sees ja külla sees; ega ta oma küllast testele ei anna; sealt külla kääst võib võtta, temal on `anda Juu; kel kõik küllad käe on, see ei tunne `vaese `puudust Koe; põle `külla `kuskil Trm; `küllä sa et õle nähnudki Kod; mis sa `külla kiidad kui näĺg ahju otsast `alla vahib Plt; küllä küllest pudeneb ennem kui näĺlä küllest KJn; enne saat küllä küĺlest iki ku näĺlä otsast Krk; Kihulane lännu merde kusele, esi olle ütelnu, kos iks küllä om, sinna viil küllä pääle Nõo; Küll ti̬i̬ ei˽külläle `liiga Rõu; küllaga külluses, küllalt Neil majas `puudust ei ole, on `keike `küllaga IisR Vrd külla

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur