[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit

heliredeli laulja kull värbkakk (Glaucidium passerinum) Eliredeli `lauljal kuĺlil on vileääl, madalamast akkab `piale ja kogu aeg `kõrgemast läheb Iis
kall1 kaĺl g kaĺli Saa Plt kaigas, teivas, hoob kaĺl on parre jämedus puu. kaĺliga kaalutse `kandusi Saa Vrd kali2
kall2 kaĺl g kalli Sa Khn, kall Emm
1. lstk kala See oo suur kaĺl, sellest saab midu korda süia Khk; Emm `keetas tutti ning `kalli ka Kaa; Lastõlõ `üeldässe `kaĺli mammu (kala ja kartulit) Khn Vrd kali3
2. lstk kallis Emme kall, issi kall Emm
kell1 kell g kella eP M T Krl Lei(-), g `kella, -ä R, g kellä spor L, Juu Kod KJn eL(keĺlä, ḱeĺlä Se Lut); kell g kellu Khk Pha Var VJg Iis; n, g kellu Sa Muh Ann, `kellu, -o R
I. 1. (hrl numbrilaua ja mehhanismiga) ajamõõteriist mäledän ise, meil ei old `kellu Jõe; eks ne `kumbasid on `niisugused, `justku `kellud; `meie kell ei ole vist kohal, `näütä kuu`päivi, ei `näüdä `oigust Kuu; tulin `kella `vahtima; `meie kell `püiäb taha `jäädä; neid `kellasi (~ `kellaid) õlen nähnd, kel on kolm `raaga (osutit) Lüg; ku `kello `kaasas ei old, siis `tieti `taiva `tähti järele Vai; vea kell üles Jäm; kellu ukka läind, see ep käi; nuiad ülal `kurkus kellul (kõrgel); kui pole `kella, nigu siga kottis; Kellu näidab pudru`kordi (valesti) Khk; vana kellu, aga ise raasib `keia Mus; `vaatab korra kellud Pha; Mu vanad `ütlesid ikka, mis sest kellust, `päeva `näitab `aega `päike, `ööse taeva tähed ja kukk Pöi; mene `tõmba kellu üles, ta oo maha vaon Muh; kukk oli maja kell; Kuule, kellu seisab; Kell on uur`maakri leiva kannik hum Rei; kella seiar on peal `lahti Phl; kellal oo koa raag (pendel), - - mõni `ütleb, see oo kella `tärkeltiks; kell keib ette Mar; parandab vana kellut; kellu seenä piäl rõksub Tõs; mede kell lü̬ü̬b valest Hää; kell oli kurdi vahel, kuld ketiga oli `kaelas [naistel] Ris; kell tõksub edasi tiks-tõks Juu; Sinu kell käib lehma kella järele (on vale) Amb; `tõmma kell üless JMd; kui pää `paistis, siis sai samudega [aega mõõta], kui `pääva põld, siis sita sõńn oli sie kell, sie oli karjatse kell VMr; kell oo seenä piäl, uur one taskuss; tähed õlid vana rahava kell, - - tõene keĺl õli kukk Kod; kelläl om kat́s `nuia, üteg ei lü̬ü̬; kellässepp oo siin, temäl paĺlu `kelle Krk; egä vanast es olegi muud kui saena kell Ran; kell piap ka üless `käänma, muedu jääb `saisma; ku̬u̬l`meistrel `olli tunnipakk, perän tunnipakku teḱkusivä kellä; Kell näitab toda, mes ta eila näidas hum; Kell näitab rakvere kuupäivi (on vale) Nõo; ommogu ma käi `kellä kaeman, panõ kõrva mano Võn; vanast üteldi uuŕ, vanast kell es üteldä Ote; vanast tsiga oĺl aigraamat ja kikass oĺl kell San; vanast näet `keĺli es olõ es Urv; `katsamõ päävä kell (8 päeva tagant üleskeeratav) Har; vai vanast no määnest `kellä oĺl talohn, siss oĺl kikass kelläss ja agu herändäjäss (1855) Rõu; vaest kelläl tu̬u̬ veder piḱk um Plv; kikaśs oĺl tu kell, kes üless ai Räp; ḱell om jääńü üless `ḱäändmäldäʔ Se
2. a. kellaaeg `ohtu saab `viidud `kellu `kuue ajal `vörgud meresse Jõe; kell on `seitse minuti vaja puol neli; `kello `kuuest `tousid üles `lehmi `lüpsämä Kuu; mei `läksima `ommiku `kellu kaheksast `kuoli, `ehta `kellu `viieni olima VNg; `kaugel sie kell on juo (mis kell on?); meil `süässe kell üks `lõunet, kesk`õhta `kella `viie ja `kuuvve ajal Lüg; midä se `kello on jo; `ommiko `kello `neljäst `saimo `randa Vai; `öösse tulid sedasi, see oli kellu `kümne, ühe`teisme ajal, peiu koju jälle see pruudi sajarahvas Jäm; kellu on verend `puutu `seitsmest; kellu käib juba `nelja Khk; kui uus `aasta oli juba `algand, kellu oli juba nii `kaugel, et kaksteisend oli, siis akkasid `pεεle uue `aasta poisid `kεima Mus; talupoea löuna oli kellu kolme `aegas, saksal kahest `teismest Pha; kellu ühessa `aegus oo ju vidune Muh; kell oo `seitsme peal, kell keib `seitsme peal (kuus läbi) Mar; lähme nüid magama, kell on nii `kaugel juba Kir; kellu neljäst viiest juba üles, akka `keträmä Tõs; `mõtmõ kelläst (mis kellaks?); mis kellu ajast ta `linna lähäb Khn; kella `kümnest kuni kaheni `viidi maea tühjaks Kei; `enne vaadati `kella `taeva `tähtede ja kuke laalu `järgi Juu; kell on kümme minutid ühe pial Kos; Kui `niitma `mińdi, ikke kella kahest kolmest `tõusti ülesse Tür; kell akkab viis `saama Iis; kell oo viärändi peräss kaks; kell one `kaugel jah (palju); `õhtapu̬u̬lt `päävä, si̬i̬ tähendäb kellä kuvve aeg Kod; kella kahessa aeg oli keskomik, kella kahe aeg lõõna Pal; ma `vaate, paĺluss kell saa Krk; `ü̬ü̬si `virgenu ta üless ja `vahtnu `uuri, et mes kell om Ran; kellä `kümness jõus kodu; varju pääld näedäti ärä [karjasele], kona kell kat́stõisskümme om; me kuuleme siiä kah, ku ta (raadio) `kellä `ütlep Puh; ku ollit joba tü̬ü̬d tennu kellä kuvveni, siss `anti pruu`kosti Nõo; ma käesi tare man, kai mis kell om Ote; kelläss `katsõss oĺl kõ̭iḱ vaĺmiss Rõu; niideti niikavva ku˽kelläni˽`kümneniʔ; ku siist `aknast päiv `sisse tulõ, sõ̭ss um mi̬i̬˽kell kat́s, `olkõ sõ̭s valitsuse kell pu̬u̬ĺ kolm vai mis taht Plv; kelläss kolmõss om puśs Võrol; kell saa joba veerandi i̬i̬st üt́s Vas; Kell tege iks `umma (aeg veereb) Räp; mis kellä ommaʔ joʔ; kelläst `üt́säst kelläni üteni om säidse `versta su̬u̬ kaal ja sinnäʔ sild tetäʔ pääle tu̬u̬ `aoga arʔ Se; ḱell om kat́s`teiššüme Lei || No kell pime – `tüälä, kell pime – `õhtale Jõh; Kell üks – muna küps, kell kaks – karna·ps, kell kolm – koti tolm, kell neli – neitsil laps, kell viis – viinad joodud, kell kuus – kosjad käidud, kell seitse – nüüd saab seista Jür | kell kümme ~ sada fig halvast asjast, tulemusest Nüid on sul kell kümme (karistus tulemas) Plt; vana Kareli Mäŕt om ku tulep, siss om naestel kell sada (kiirus peal) Nõo; Varste om kell sada (eluots käes) Räp; leĺläkene üteĺ Kõva `Põtrat, et Kõval joba kell kümme, perse joba jaah́ (surnud) Se b.  ajaline tähis olime kellast `kella, oop`kaupa Mär; kui tüki tü̬ü̬ `oĺli ja me enne `kellä saeme, siss `istsime sinna lõhmusse juurde `pääle Ran
II. 1. tilaga õõnes (metallist) helitekitaja (ka märguandeks); krapp; pl kuljused ega kalal `kella `kaelas ole ega `ülge `sängi tule (ilma vaevata ei saa midagi) Jõe; mones kohas on `kellu (signaalpoi) uduga VNg; `kellod `panna `aisa `külge, siis keliseväd; punasi `aigo jo `voeti [kiriku] `kellod maha; `lehmil on `kellod `kaulas Vai; `sisse lööma kell, niid kirk lihab `sisse Jäm; vanast keisid loomad `metsades, siis olid veistel kellad `kaεlas; siis `löödi sööma `kella; kui obused kella ääle `kuultsid, siis änam paigast es liigu Khk; Veiste kellad panid palisema Kaa; selle kella rambaga neh nüid tiristavad äga pää; obustel olid kellud Vll; kellad löövad kui rahvas `kerku lähvad Pöi; kaks oost `olli ees, kellad peal, siis sõedeti kelladega Muh; ärrastemehel olid ikka kellad pääl; Poe oli tühi kut kell (päris tühi) Emm; pane loomale kell `kaala Rei; kellad `üüdvad; suur kell teeb pau, pau (kirikutornis); looma leiada sess ülesse kella järele Mar; lõi `surnole `kella Kul; Küüdik `kaotas kella kaelast ää Mär; Kiś kellaga `lehma otsib, sitasaba saab (öeldi väga valivale) Han; ku kell kaua kõlab, siis tuleb teist `ilma Hää; kõik suavad `õhtale kui kell lüöb Hag; peiupoiss kõlistas `kella ukse taga, `enne kui ta tuppa tuli; kari tuleb `veistega, kellad traĺlivad; vana `oasta `õhta lüiakse koa `kella; kui kirikärra `sisse lähäb (kiriku), siis kellad üiavad Juu; suured kellad nied `pańdi `aistesse JMd; `vaesemates mõisates, kus ei `jõutud `kellasid `suada, olid ikkegi kolad alles Kad; kell lüöb `õhtalle; `surnu `vasta `lüia `kella, `surnu järele `lüia `kella VJg; Täna paĺk paika, omme paĺk paika, nädalas kõrd paika ja kuu aa pärast saun kui kell ülevel (nagu naksti); kellaga irmutatasse kala Trm; `kellä elissäväd ja kannavad `valged riiet, kui mesiläsed tahavad ärä `minnä; vene kerikun kelläd lüäväd; lesed võtavad naiss ilma kellätä Kod; kosilane tuleb, siis olid kellad obuse kaelas Ksi; kellad olid vasest või nahk rihmaga aisa `külge sidutud Lai; neist `kellest ma ei tää kedägi; ku mia mõisan olli, siss kutsuti kelläge `süümä; kelläl olli lugu ka, kuda tedä `lü̬ü̬di; enge`kellä lüvväss kate kelläge; õnnetusel ei ole `kella kaalan; mes viga õli elädä, alate piĺl ja kell (lõbu laialt) Krk; obesil olli kellä sepädel tettu, tila `sisse joodetu Hel; vanast [võrgul] `sulli es ole, siss `olli kell, nigu kala lei, nii kell kõlgsat, siss pidi `väĺlä `tõmbama Ran; mõnel `oĺli kraṕp lehmä kaalan, mõnel `oĺli kell Nõo; hobõsõl `vihmri kõrvalõ mõ̭ni pańd kat́s `kellä; `mõisan `lü̬ü̬di `śu̬u̬mad vallalõ `laskmise keĺl Har; ilma kellä löömädä ja kõ̭gõdaʔ aet `hauda Plv; kellel es olõʔ `kellä, tuu pańt `kuĺjuse [hobusele kaela] Räp; Kuʔ hüä kõrv `kellä lüü (kumiseb), kuuled hüvvi uudiseid; ku om kell, sis panõ kell kaʔ pääle, sis läämi `uhkõʔ meheʔ; kerigu tooross lüü `kelli Se; `keĺliga andass helü [jumalateenistusel] Lut; kellaga siga fig inimesest, kes ei tereta Kas kellaga emist nägid? Hää; kas kellägä orikud ei nähnud? Kod; kas kelläge siga näid? Hls
2. fig a.  kuulujutt; laim Keik läeb kui kell küla `piale IisR; niid käis suure kellaga läbi küla (keelekandja) Jäm; tühi jutt `ööldakse kell olevad Juu; Nagu üeldasse, et rikka aigus ja vaese õlle tegemine, see käib kui kell üle valla Trm; kas on kell mängikańnis olnd, et nii paelu `tühja jutta räägitas KJn; Kui `tühjä juttu aetes, üteldes: nüid valetes kiriku kellä, midä suuremb jutt, seda elevamb kell Hel; kell kaelas halb kuulsus se pani omale kellad `kaila (tüdrukul halvad kombed) Jäm; nüid on kell `kaelas, inimste kää, laksub äga `pεεle, kis vötab kella `kaelast änam εε Khk; Teeb eiga kella `kaela Emm; ma ei taha eesele seda `kella `kaela teha Mar; on aga ea kell `kaela `tehtud Juu; Sa tied mielega omale kella kaela Kos; mina seda `kella oma `kaela ei taha VJg; tema on teśtele küll neid `kelläsi `kaela teind KJn; jutt nigu kell kaalah, lööväʔ nigu `kellä Plv; kella lööma ~ suure kella külge (panema) kuulujuttu levitama Ributab `asja `suure `kella `külgi Kuu; Juo sie on `jõudand `müöda küla `kella `lüömas `käia; Eks sie saatana krappi kai olegi juo kõik `suure `kella `külge ripputand IisR; tieb surt `kella, ega sie põle ometi seda `muodi Hag; Kuulis, et kella löödi, aga ei tea kus kirikus Jür; Siis õli külas jälle neil kade`kopsudel kella `löömist: nääd kuda oma raha pillub; Sie on oma `rahva asi, ega seda maksa suure kella `külge `panna Trm; Sa panet ka kik suure kellä otsa Krk; Tütrigul es kõlba sinna perekonda minna, kos poiss oĺl, et mitte naaru `alla jäädä ja oma au ilma kellä küĺge panna Nõo || mull, vahutort (käärimisel) ölut keib suurde `kelladega, suure `körge vahu ajab üles, - - veel pullid pεεl Khk b.  kuulujuttude levitaja tämä sie on nagu kell käib üle küla Jõh; küla ~ (küla)naiste kell lobiseja on va küla kell, käib `mööda küla `kellasi kõlistamas Juu; on üks vana naiste kell, külanaiste kell sie jutt VJg; si̬i̬ om üts külä kell, selle juttu ei massa kunagi `usku Hel; sina kõneled jo külä kellägä Nõo
III. millegi (väljaulatuv, ripnev) osa
1. euf isaslooma, mehe suguorgan Vanal mehel juo `kella `karva`vetru `katki Lüg; nii sügäv, et tahi minu `kellatki kõik jättäda vette (Kalevipoeg öelnud Peipsi kohta) IisR; `vastlabä oli `paksu suppi, liha sees oli mitu juppi, `jäära kell ning pεε ning sarved, kes sest said, need keik olid `terved rhvl Jäm; nee mölemad juba midu `aastad ühe kella kälilised (ühe poisi magatada), teep kas `kumpkid naiseks saab; keib tüdrugutele `kella taa ajamas Khk; Kellust `saati oli lumi maha tulnd Krj; Kas sa kurivaim paned `eese kellu `püksi, ma so `riule näita; Saksa kellaga `tehtud (isa sakslane); Vana oli täiesti kellade väel (ihualasti) Pöi; kell `olli `kangel taga; sadajalad oln kella `karvade sihes Muh; kõik kotid ja kellad `paistsid Kse; vahel kell tikkis taga Tõs; kui mees isi `käija, siis kellad `käia koa Juu; Eks kange kellad ikka kohitseta (kõrkus saab karistada) Trm; kell on muńn, kas sa et tiä; kell `kerkib kenä `piäle Kod; hum keedan kella leent ja panen muist `muńna `ulka Lai; vanal aal ess ole `kellä mujal ku `püksen; värisess ku `varga kell, ku inimene `irmu tund; sii obene om kellass ärä kasunu (väikesel hobusel suur riist) Krk; laku nu uma kelläʔ (sõim) Vas; Kellä ripõndõllõssõʔ, karva kahisõsõʔ = `uibo Räp; häräl omma ka kelläʔ, mehel ka nii samadõ Se; kelli kokku lööma suguaktist poisid vahest loravad et lööme kellad kokku Juu; mis muud ku lööme kella kokku Krk
2. kuke lokutiHi Se Lei kuke kellad kurgu all Käi; kuke kellad on verised Phl; kikkal‿maʔ kellä lõpuste all ku kõrvaʔ Se
3. taime osa a.  kartulivili (pealsete küljes) `kartlil om paĺlu kellasid Krl b.  kapsa juuremügar Kapusta istutamise man es lasta mihi peendrest mitte üle astu, et kapustile kellä ala ei kasvas Trv c.  lille õiekellukas nukukübärä om lillasinitse, kah kasvab vaŕs `pisti ja nigu kübärä ehk kellä sääl küĺlen Nõo
kell2 ḱell (~ ḱel) g -a kellu ḱel om möüratav labd́u Lei
kill1 kiĺl g kiĺli kaerakileHar
kill2 kiĺl g kiĺli „kivitaolised elundid linnu maos“Har Vrd kili1
kill3 kill Kos Har int (heledast helist) kloaś tegi kill Kos; killhaugass tege nii: kill Har Vrd kõll
koll1 koll g kolli Emm, g `kolli R(n `kolli Vai); koĺl g kolli Sa Muh L M Puh Kam San, g koĺli LNg Mär Tor K I Krl Se
1. a. lastehirmutis, tont koll tuleb `kaivust Lüg; jää vait, `kolli tulo Vai; `lapsi irmudesse: vaada koĺl tuleb Khk; Kaus (kaevus) elas `jälle koĺl, lastele `ööti kui nee kau `peale ronisid, koĺl tuleb kaust ja viib põhja Pöi; kui sańt laps oled, siis koĺl tuleb so kallale Mar; lastel peab koĺli `mängma, mud́u nad ei karda kedagi Saa; koĺlil pool `nahka `võetud, pool `nahka `võtmata, verised `ammad ja pasane perse Juu; nää koĺl põues, ära katsu (öeld võõrutatavale lapsele) Kad; koĺl on ahju taga, sängi all, truubi vahel, ole nüid vagane Trm; koĺl tule vitsage, oia nüid Trv; lat́s nännu et lävest tullu koĺl `sisse Hel || (kõhnast inimesest) sääne ar kuionu niguʔ koĺl Se || fig augu·sti kuus lähäb koĺl `põesasse, `põesaalused lähvad mustaks Kei b. inetu, eraklik olend sa kut vana koĺl (öeld), kui `ükskid sihandust `santi nägu teeb Khk; üksi õled nõnnagu üks koĺl alate Kod || (pahurast lapsest) paari aasta pärast koĺl `valmis Mar; vana koll vanakuri, vanapagan vana koĺl tansib sarved `püsti Khk; vana koĺl oli `vehtond `niita Suuressooski LNg; kolli tegema figa. hirmutama, ehmatama keivad `metsas pimespidi tüdrugutele `kolli tegemas Khk; lapsele tehäse `kolli, irmutatse last Tõs; tegivad üheteesele ise `koĺlisi ja `vaimusi ja viirastusi Ann; kellel piä luu kabeliss ärä tõi, si̬i̬ tuleb ja teeb sulle `koĺli ü̬ü̬si Kod b. ulakust, vigurit tegema poisid tegad `kolli küla vahel, `tõstvad väravid eest εε ning lammutavad pinusid Khk c. petma tu poiss tei kah koradi `koĺli, nigu `petnu tedä vai nii Kam
2. euf huntKuu Ris VJg
3. lstk täi tappab `kollid pääst maha Lüg; Laps peab lasma ilusti pεεd sugeda, muidu kollid viivad lapse mere; lapsel kollid pεεs Emm; suen koĺlid piast maha Koe; las ma tapan koĺlid ära, muidu viivad `kaevu VJg; lapsele `ütled, koĺlid `piän, ärä liiguta, õt́simä koĺlid ärä Kod
4. lstk kuivanud tatitükk ninas `Lapsel `kollod nenä`augus Lüg; Koll on nena `augus Jõh; Oot, `lapsel on koll ninas IisR
Vrd konn3
koll2 koll, kolʔ g kolmõ Har Vas Se Lei Lut Kra kolm lüü˽telle (hobusele) üt́s kol˽`hu̬u̬pigina `viirgusõ pääl Har; kolʔ˽aaśtaka kant `poigaʔ (vaalast) Se; kui võtat [varsa] imäst, vaja tälle `anda `kaaru koll `nakla kuuʔ Lut
koll3 koll g kolli Rei Phl munandikott `jäärad on nee, kinnel veel kollid `leikamata Rei; täkul on kollid taga; Paastumaarjaba omiku katsu pulli kollisi, siis leiad palju linnu mune Phl
koll4 ahjukumm rehe aho koĺl Plv
koll5 koĺl g kolli kolmapäeval sündinud härja nimi mis kolmabe olli `sündünü, `panti koĺl nimi; vi̬i̬ kollil `einu Krk
koll6 a koĺl g kolli halb, kole Tänane ilm on nii suur koĺl ja külm; Ilmad lähvad kolliks, `päike läks `parda `looja; Tuleb kohe tuult `tormi, `santi `kolli `ilma Pöi
krall pl kraĺliʔ Plv Vas
1. kuljused koos nahkrihmaga ku pulma`sõitu mindäss, sõ̭ss pandass hobõsõlõ kraĺli˽`kaala; kraĺlõl umma˽kuĺjusõ˽küleh, nu̬u̬˽teeväki toda heĺlü Plv
2. helmed, krõllidSe
krell1 krell g krelli Hi vill, rakk; lööve, ohatis Pöledand oma jäla pööva εε, aend suure krelli `pεεle; king öörab krelli üles Emm; leedred on pisigest krellid, lööb iho ponaseks poha; krellid läksid `lahti ja öisvesi tuli `välja Käi
krell2 kreĺl g kreĺli Rõu; reĺl g relli Han ere, kriiskav (värv) Rellidest värvidest oo kõige `kangem rohelene, punane. Veel rellim oo kollane Han; `Väega kreĺl kleit Rõu
krell3krõll2
krill1 kriĺl g kriĺli Kod Urv, krilli Nõo; `kriĺli Se kius, jonn, tüli kui minä tahan tõesele `krilli `mängä, mul on oma mõte; ku vihane, tükib alati kriĺlsõnu `aama Kod; neil om tu̬u̬ kriĺl sehen ja ei `saagi `valla tost krillist Nõo; krilli ajama jonnima, kiuslema ala`ilma aap `kriĺli Nõo; Lat́s tohes no säänest `kriĺli aiaʔ, kos vits om Urv
krill2prill
kroll kroĺl g krolli vilets loom [lehm] kõhn ku vana kroĺl jälleki Ote
krõll1 krõĺl g krõĺli Kod Urv Rõu vana vilets olend vana krõĺl juba, `piäle üheksä`kümne Kod; Vana hobõsõ krõĺl, taast ei olõ inäp midägi `aśja Urv; Esi˽ku vana krõĺl, a `uhkust aja takan Rõu Vrd krõmm2
krõll2 pl krõĺlid, -ll- L(r-) Nis Trm, krõĺliʔ Har, kröĺlid Ris, krellid Kul Ris, rellid Muh Vig kaelaehted a. (õõnsad) hõbehelmed krõĺlid `kaelas ja kudrossed riiete peal LNg; jälle rõllid ja raha ja ike `rõĺla vahel ja suured kannaga rahad, `paater `öeti Vig; `Krõllisi ei oln iga ühül, õbe oli kallis Han; nää siin on üks krelli iva jään; öbe kröĺlid, ibade `viisi lükiti neid Ris; mis sa kisud lapse `krõĺlidest Nis b. klaas- või kivihelmed rellid olid nist ümmärgust kibist, mis ei läind `katki, `pärgled, mis läksid `katki Vig Vrd krall
kröll pl kröllid keerud kui löng on liiaks `kierdus, siis kröllid `lεhtved lönga pial Ris
kull1 kuĺl Noa, g kuĺli Kul Mär Khn Tor Saa K I spor V, kulli Sa Muh Mih Tõs PJg Vän M T; kull Phl, g kulli Rei, `kulli R(n `kulli Vai)
1. röövlind (üldnimetusena) `kullidel on `laiad `siived ja pitk nokk; [kui] kull `viŋŋub vai madalald `lennäb, tuleb `vihma Lüg; `kullid varastad kana `poigi; `kulli käis mei lagas magamas Vai; kanad joosid kulli eest Khk; Kuku lind lihab siis kulliks kui änam äi kuku; `Eesel (endal) küüned just kut kullil Pöi; sui oo kukulind, `talve o kuĺl Muh; va kukulennu kuĺl karjob täna `peale sii puu `otsas - - [ei tea] kas loom sureb ää või Mar; kuĺl murrab kanu Mär; `laskis maha suure kulli Tõs; Neid `kuĺla ond `mjõtmõd `sorti, mua`kuĺla ning mere`kuĺla Khn; kui [kägu] kukkumise `järgi jätab, siis kullisse akkab PJg; kuĺl `tahtis kana ää toimitada Ris; suured kuĺlid need murravad jäneseid JJn; `kuĺlisi on `mitmet `seltsi IisK; nääd sügise poole enam kägu ei kuku, ta muudab ennast kuĺlist Trm; kuĺlid one `vargad Kod; küll kakelsivad, kuĺl ja varess, nii et kole kohe Äks; `pääle kulli ei kisu `kennigi kanu Hls; vahib juśt ku kuĺl tõise pääl kunagi (vihaselt) Krk; siĺmä `jõlli pään, vahib kui kuĺl Ran; mul `olli `ulka kana`poige, kuĺl om kõik ärä vedänu; temä‿m nii ira - - naśte`rahva kätte saab, siss nigu kuĺl lahup kana Nõo; kuĺli˽küüdseʔ ummaʔ terävõʔ Krl; ku ah́oluud aia nõ̭al `pistü om, siss kuĺl ei˽näe˽kannu Rõu || (iseloomust) meil põle tasasid `lapsi, need oo `neoksed kullid `kaarnad kõik Mar; Kullil iks kulli poja, tuvil tuvi tütre Se || fig (peeretamisest) Ei siin või olla, siin hallid kullid lendavad Mar Vrd kullis
2. euf (kala)kajakasVll Pöi Tõs Khn Hää kullid `karjuvad ja tulavad merelt äe `maale Pöi; suured kullid. vahel ikke vaob [neid] põllale, siis oo [põld] `valge Tõs; `torma tulõb siis, kui kuĺlid `mualõ tulõvad; Kuĺlid ette `kiibavad `meite jaa piäl, `räimi piäks olõma Khn; nende kuĺlidel pidi teine jalg olema varvasjalg, teine lestasjalg. selle varvasjalaga `tõmmab kala `kińni, lestasjalaga `jälle ojub Saa || jusku kuĺl situb korra `suure `merre (mehest, kellel vaid üks laps) Hää
3. tsaariaegne vapikotka kujutis; mündi tagakülg vene `keisri raha pääl oli kull VNg; Kas kull vai `nummer Lüg; rahal on ühel puol `kulli, `toisel puol `kirja Vai; kumb aa, kull vöi kiri Emm; kuĺl otsa pääl (ametimütsil); vallamaja läve pääl oĺl kuĺl üleväh Se || (tsaariaegne) raha vene kullid kadusid Khk; mul ikke mõni kuĺl on `taskus Kos
4. hrl pl õlgkatuse unkalauad `kullid tehä karu käppidele üles `õtsa. `kutsuta kattuse `kullidest Lüg; kuĺlid on `otsmesed aripuud, `paĺlu pikemad kui teesed - - `pialmesed otsad on kõberad, noka `moodi Nis; siädäb juba `kuĺla üles Kod Vrd kullinokk
5. jooksumäng sabastikku `mängimine: üks õli ies kie `püüdas, edimane õli ema kie `oidas `poigi, kull kie `püüdas `kinni Jõh; teeme kulli `mängu, üks [on] kuĺl ning teised linnud Khk; lapsed `mängvad `kulli Muh; kaŕjan sae `kuĺli tehä ja `tilpu `mängä - - `kuĺli mäńgiti ümmer küüni Kod; lapsed mängivad `kuĺli, aavad üksteśt taga Plt; joosime tõśtega väĺlan ja teime `kulli; `üits `pańti kulliss ja kui tu̬u̬ sai tõese kätte, siss sai jälle si̬i̬ kulliss Ran
kull2 kuĺl g kulli Kod Plt KJn Urv Har Rõu Vas Se
1. (vilja, lina) mõõtühik üks kuĺl `viĺjä Kod; kuĺl [oli] kolm vakka KJn; kuuśkümmend `naala oĺl üts kuĺl. linaʔ käüdeti `kulli Har; kuĺl oĺl kat́stõistkümme `punda; üt́s kuĺl linno Vas
2. (roguski)kott tubak pandud `kuĺli; `kuĺla tõeme kaupmehile Kod; Esä tõi talsipühis õks kulli püüdlit; Kuĺl oll katski Vas; `viĺja ka `tu̬u̬di noidõ `kuĺlõgaʔ Se
Vrd kuli2
kull3 kuĺl g kulli võrkkott, kalakahv Panõ ruttu kuĺl `alla, muõdu angõrjas lähäb minemä Khn
kull4 kuĺl g kulli Kam Ote Kan Plv; n, g `kulli Vai; pl `kullud Kuu mull `Suured `kullud olid `loigu peal Kuu; `kullid tulevad vie `pääle Vai; kui kulli vi̬i̬ pääl om, siss tulep vi̬i̬l edesspäedi `vihma Kam; ku vii pääl paĺlo `kuĺle juusk, sõ̭ss saa paĺlo `vihma Kan; `poiskõsõʔ aava seebivattu üless tulõvaʔ kuĺliʔ; aasõ `kullõ suust `väĺlä Plv Vrd kuljus
kull5 kull Lüg, `kulli Vai, g `kulli; pl kullid Käi kult siga on `kullil (otsib kulti); piab [emisega] `kulli `juure menemä; `kulli kohita `vällä Lüg; `kulli on viel `leikamatta; siä `justko vana `kulli siga `juoksed pikki külä Vai || munandid ega isase loomal on kullid Käi Vrd kulu5
kull6 kuĺl g kulli Jäm Kaa Krj aassõlm Kaks `kulli on sölmed mis `järgi ep jookse Jäm; Üks köis kinnitakse teise `küĺge kulliga Kaa; kuĺl see on `söuke köve (köie) söĺm, mis eina `koorma `juures `tehti Krj Vrd kullsõlm
kull7 kui esimeist `korda kevade `lambad karjamale `aede, siis lapsed `pande `ümbr [karja] `joosma: viis `ville ja kuus `kulle, seitse sada änna rakko, ühisa ümbr Jüri augu Phl
kõll1 kõĺl Pöi Muh spor L, Kos Koe VJg Trm Nõo
1. int (heledast helist) Puumoameistel olid omal [sepa] pajad, ega mees tagus oma pajas kõĺl kõĺl Pöi; tilguti lööb `vastu `kella kõĺl ja kõĺl Muh; kui metsa kukk `lindas puu `latva, siis laalab seal kõĺl Kul; [kirikukotil] kell oli `küĺgis koa, kõĺl-kõĺl-kõĺl siis kõlistas, siis panid igaüks [raha] `senna `sisse Kir; kell üiab kõĺl kõĺl Kse; `akna `pääle tulli `arva `teŕri, nigu kõĺl ja kõĺl, räesä teŕri Nõo || fig Kõĺl `jalga ning oma `valda Khn Vrd kill3, kill-kõll
2. s Pialelöömise aeg sepp ise lõi oma käsivuamriga alasi piale `kõĺli vai takti ja siis selle kõĺli löömise aeg lõi kergelt rauale piale Trm
kõll2 kõĺl g kõĺli Hää VJg (must)rähn Kõĺl on mustrõõt, suur tut́t pääs, punane ari, rõõt-rõõt-rõõt-kõĺl laulab `metsas Hää; nägin täna metsas `kõĺli VJg
kõll3 kõĺl g kõĺli Kod Pal Urv Plv Se, kõlli Hel (vana) vilets olend vanapoesi kõĺl Kod; vana poiśs ehk lu̬u̬m, vana kõĺl, si̬i̬ tähendab pu̬u̬l`kuinud inimest; vana kõĺl võtab vi̬i̬l naist või lähäb mehele Pal; [loom] kõhn nigu va kõĺl kunagi Hel; Mi‿sa vana kõĺl nuhit siin, sul ei olõ˽siin midägi `aśja Urv; hobõsõ kõĺl, üt́s vana kõhõn hobõnõ Se || vibalik mehe kõĺl, piḱk Se
kõll4 kõĺl g kõlli Hls Krk kollakas(punane) härg vitsi kõĺl Hls; `kõlli `pulli olli vanast paarin, ku künneti Krk
kõll5 pl kõĺlid pärlid `Pu̬u̬dis `oĺli kõĺlisi näha, ma tõi oma lapsele ka kõĺlid, tõi `eĺmed, `pańti `kaela Hää
köll köĺl g kölli tagarääkimine, kuulujutt küll seda `kölli niid külas on; `söuke köĺl `lahti et Jaa
küll1 küll üld(spor küĺl, rõhutus asendis kül), külh San V(külʔ; ḱu- Vas Se, ḱü- Lei) adv
1. a. mingit väidet rõhutav sõna küll ma tulen `sulle nüüd appi `tüöle, minu tüö on jo `kõrras Lüg; `poiga saab `suuremast, küll tämä siis pittä mured Vai; Kui ta meitel keis, küll see ikka küünlabe paiku vist oli Kaa; `Oota, `oota, küll ma tule Pöi; ei ma küll pole niisukest `aega näind Noa; küll roua `raśsis ja ragas Riinuga, et repp rügine oli Mär; Ma küll põle teiste õlul elan Han; küll ta `kõlbab, põle äda `ühti Tõs; ei ma so `juure küll ei tule Ris; paned `silkudele pipart `piäle, küll on eäd kõrgid silgud Juu; küll `omne pää muretseb ise oma iest Amb; no küll on kua inimesel arud VMr; küll sie laps vast tahaks `suada malakad Kad; küll näd piilossasid aeda taga Kod; küll ta iki aru saa viimäde Krk; minu esäl küll vi̬i̬l `olli puu luisad Ran; pange kari poesile `pääle, küll ta siss tü̬ü̬d ti̬i̬b; küll om `täämbä nät́sk leib; küll ni̬i̬ talu latse om ike võemaku, `vaene inimene ei massa täl mitte mat́ti sitta kah; ku ma `aiga saa, kül‿mä siss lähä Nõo; ku teil kõtt tühi om, kül‿di siss `sü̬ü̬te San; Kül˽nõid nõvvu löüd, ku poig puvva om Urv; küll om halv, ku `tervüss hõel om Krl; küll ta naĺla tund välläʔ Har; küll tä kaarit́, kuʔ `liina lät́s Vas; las piniʔ `haukvaʔ, küll üt́skõrd `vaiki jääväʔ Räp; ḱüll nu opit sõ̭ss lät́i ki̬i̬lt Lei || (vastuses) jah, kindlasti küsisin `poisilt, et kas `õskad ka seda tüöd teha, poiss `ütleb: küll, küll ma jo `õskan Lüg; kas oo oma töö? – oma töö küll Muh; Ilm läheb sulale. – Seda küll Rei; tule `meile! – küll ma tulen Juu; kas sul `täämbä mia tü̬ü̬d kah om? – om külh Har; ma `üt́li: tunnõ külh, ta um `tutva poiss Rõu b. (kinnitavalt) jah, tõepoolest, igatahes `enne oli old küll `vergu parandamise `talgud Kuu; `tarka `poiga oled küll Vai; tee on täna kena küll, kas veereda raha Khk; `Sandle `möisas `andis `teenida küll (polnud viga) Vll; sigurid‿o suured küll; söön küll palju Muh; paramat teda ma ole küll Phl; meil oo see `meelis küll Kul; teene oo `seoke elle, annab küll, aga teene ei anna Vig; jõuan `valge valul koo `minna küll veel Khn; üsna oksa parakas küll ei ole ea (lootsiku tegemiseks) Tor; kis vihma `eeli `niitsid, need saavad loo kätte küll HMd; kel ikke `jõudu oli, suured pulmad `tehti ikke küll Rap; peenikest `kirja ma küll ei nää ilma prillita Juu; vanad rahvas olid targad küll Jür; ega teda enam küll kauast ei ole VMr; `viavad aga adru põllule, vili kasvab küll Kad; aga kalu küll ei õllud siäl Kod; kõik naesed ei `õmle küll `püksä ärä MMg; tänävu on küll jälle sedä `einä kõik kohad täis KJn; põlle olive ehen küll Trv; si põrss eläväst pääst küll `sü̬ü̬mä ei naka Ran; latse, ni̬i̬ küll käesivä marjul Puh; `täiest ja `kirpest olli ta rikass küll; om si̬i̬ ihu küll keedetu ja küd́setu läbi kõ̭iksuguste valudega; näeb ike mõni inimene küll nägulit Nõo; vanast `eĺliva mehe küll naśtega iluste Kam; varanduse võtiva küll kõ̭iḱ ärä Ote; tä lätt külh Kan; makõ rasõv vai võid um hüä külʔ Rõu; tiä oĺl `tutva inemine külh Plv; `sääntselle inemisele `piäsi˽külʔ kõ̭iḱ ilma `rahvaʔ `avvu `andma; mõ̭ni virisäss ḱulʔ `lat́si kah Vas; viisoʔ, nu̬u̬ ollivaʔ andsika˽kül Räp; hobõsit oĺl paĺlo, sita `kiskja sai vat́ti külʔ Se
2. rõhutav sõna mingi vastanduse korral sie inimine on küll ise `vaine, aga ikke `annab `raasukese `tõisele ka Lüg; miä `kutsusin küll, aga tämä ei tuld Vai; sa‿p tee küll midagi‿nd, aga väsid ää Mus; Poomvilla riie küll, aga ise tugev Pöi; natuke nõrga `meelne küll oo, aga kül teeb ilusa töö PJg; surmal põle `rohtu, tõbel küll Hää; [tal] on küll vähä `jõudu, aga ikke akkab `vastu Juu; küll olid rangid `kaelas ja pakud järel, aga siad tulid ikka meie `viĺja Ann; küll om sõna keele pääl, mitte ei saa `vällä ütelde Hls; mia mõśti küll kirjutada, aga mul es ole kellegile kirjutada Ran; sa‿let muedu illuss küll, aga nõna om sul naŕr Puh; ame om küll ligi ihu, aga surm om vi̬i̬l ligembäl; kõrvetap küll, aga tuld ei ole, t‿om kadajass Nõo; küĺl esä vi̬i̬l `uhtsõ `poiga, agaʔ midägi es avita Kan; ta um pot́i uma kaaś külʔ, a ta um ärʔ virildünüʔ Rõu; elo ḱul om hää, a sü̬ü̬ḱ om halv Se
3. (kõneleja) suhtumist väljendav sõna `Sõuke aeg on kole küll - - ega päe tuleb `vihma ölalt `alla Pöi; ää küll, ku na (põrsad) keväde mutta lääve, küll na siss kosuv Krk; ega ta iluste ei mõśta `nõklu - - esi `ütleb, et küll tä käib Nõo
4. rõhutav sõna hüüatustes jumal paraku sinuda küll Lüg; sina `sinder küll Jõh; küll sääl oli `laulu `ninda‿t `linna kajas Vai; Küll sa oled rammusaks läind Jäm; seda õnnetomad inimest küll LNg; os‿sa `vaenlane küll Rid; küll oo tuline obo Kir; Sa tainas küll, ku si̬i̬ Jaak siśs tulnu ku välk Hää; mullu oli `pähklaid, küll oli `pähklaid HljK; küll ta `kärkis Sim; küll mino iho värisi Kod; oh sa `looja küll Pil; Küll sääl sai ikki `naĺla, oh sa mu meie küll Trv; küll vanamel `olli süä täis Puh; küll sääl olliva rüä; oh te koradi `lamba küll, vedäsivä mu pikäli; küll tu̬u̬ `olli tark peni, `õkva nigu inimese mi̬i̬l Nõo; küll ma nüit põõnassi magamist Kam; kas sul küll häpü ei olõʔ Har; oi su `pääkest küll Plv || (imestavalt) kudass küll emä om tedä `mõistnu nii opeta, ta käe om nii `valla kõege tü̬ü̬ man Puh
5. korduvaid lauseliikmeid või lauseid siduv sõna vuo kävi igate `kanti - - küll kävi maa puold üles, küll kävi `jälle ülevald ala`päidi Kuu; [käin] ikke kõik `marja`metsäd läbi, küll murakasuad, küll `jõhvikad, küll `pohlad ja Lüg; `Kasvatama piab küll ia, küll `kurjaga IisR; vanast `mustlast käist ikka perest perese ja `tahtsid aga küll sööma`asju ja küll `riide`asju Käi; küll tema on seda raha `kautand, küll tema on seda maha joond Ann; küll keriku juurest ja [küll] `kõŕtside eest varastadi [hobuseid] Äks; ma‿le ike `irmsade kahju saanu, küll `varga om varastanu, küll tuli om palutanu Nõo || (täpsustava väitega seoses) mina `palju linu ei `ketrand, küll vähä `loime mina `ketrasin VNg; sai ike ära `maksa selle rahaga, küll mitte kahe`kümne neĺla tuńniga, läks ike `rohkem `aega Äks
6. küllalt, rohkesti, piisavalt (palju) sel mehel on `sõpru küll, kuhu aga läheb, sial on `sõprad `juures; ma usun, munad on küll `kiened Lüg; eks sel ole `aiga küll, ken votta `aiga Vai; neil on siiss `pörssud sugemas küll Jäm; [tal] on `päävi küll peel juba Ans; `riuhka, seda on jo küll Pha; Kala on meres küll, aga ta tuleb öles `otsida Pöi; mineva sui `ööti `pähkid küll oln Muh; see (Rein) üsna `tuntud nimi, neid oo `paergusti küll Mär; seal oli suur koht, nisu ja `kõike oli küll Kir; ma küll rehesid isi pahmand Mih; Seda mäsu `oĺli küll ja `luśti kah Hää; kui `kõike kää küll on, siis põle vigagi Juu; mina neid `särka olen näind küll KuuK; kui koer küll jokseb, siis ikka `rohkem `aetakse (kes pailu tieb, selt ikka `rohkem `nõutakse) JJn; on vihmaseid `aegu küll old Pai; meil oleks nadisi küll korjata, aga põle jo `aega VMr; siäl õli `ruumi küll Kod; teene on `kärmä, teesel on `aega küll Pal; koer pidi suutäie `leiba `saama, si̬i̬ oli talle küll Pil; miul sai sellest küll Trv; kiket om küll Krk; rüäjahu oĺli ää küll Ran; miul `oĺli küll `võtjit, aga mina es lähä kellekile Nõo; küll (ja) küll külluses, väga palju `ihneid ja `ahneid on küll ja küll VNg; eks õle neidki inimisi küll küll küll, kie `tieväd `einä tänägi Lüg; ma ole sellest küll ja küll meele pahandust saand Khk; seal `olli `tuhlid küll, küll küll Muh; seda ma olen küll ja küll näind Käi; siit saab küll ja küll `tińtisi Rid; `kraami jähi ära küll ja küll Ris; `ennevanaste `pieti koe au (hao) `raiumise `talguid, käisin isegi sial küll ja küll Amb; olen isegi küll ja küll torupilli järele `tańtsind Kad; minä õlen küll ja küll `leibä `kasnud Kod; Sannan om lõunu küll ja küll Nõo; tal om raha küll ja küll San
küll2 küll g külla spor S L KPõ, Trm Plt Hls, `külla R(-ä Kuu Vai), küllä Tõs Kod KJn Trv Krk TLä Kam Rõu küllus, rohkus, paljus ega meil samate `külla old nägu `nüüdastel inimestel on Jõe; Ei saa kübet `küllä `otsast ega `raasu rikka kääst Kuu; ega `külla ei old `ühtagi, aga `süömata ei ole old VNg; Küll `küllale `liiga ei tie IisR; tama `tahto alalde `külla `saada, aga omal on küll; tamal on kaik `külläd kääs Vai; ennemini vöta ikka külla küljest kut nälja otsast Khk; Äi küll küllale `kurja tee Pöi; mis sa siia küllast (palju rahvast) aad Muh; ju ta nüid loodab ennast külla `otsa saavad Rei; nüid loodab küllä `otsa `suaja, võtab rikka naese Tõs; põle `puudu ega põle `külla ka mette, tuleb omaga läbi Aud; Mis viga ninastada, kui küll käe on Hää; tal on küll käe, ega tal `puudu pöle Ris; ta elab viĺla sees ja külla sees; ega ta oma küllast testele ei anna; sealt külla kääst võib võtta, temal on `anda Juu; kel kõik küllad käe on, see ei tunne `vaese `puudust Koe; põle `külla `kuskil Trm; `küllä sa et õle nähnudki Kod; mis sa `külla kiidad kui näĺg ahju otsast `alla vahib Plt; küllä küllest pudeneb ennem kui näĺlä küllest KJn; enne saat küllä küĺlest iki ku näĺlä otsast Krk; Kihulane lännu merde kusele, esi olle ütelnu, kos iks küllä om, sinna viil küllä pääle Nõo; Küll ti̬i̬ ei˽külläle `liiga Rõu; küllaga külluses, küllalt Neil majas `puudust ei ole, on `keike `küllaga IisR Vrd külla

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur