[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

kalk1 kaĺk g kaĺgi L K I Hls Se, kalgi Sa Tõs Trv Krk TLä, kalk g kalgi Hi, `kalgi R
1. karm, vali; kitsi, ihnus (inimesest) sie on kalk inimene, ei taha `teisele `anda kedagi Jõe; kalgi südamega inimene Jäm; pehmenda oma `kaĺki südant; kõva kaĺk ääl Mär; Mio `vasta `oĺdi ette kaĺgid Khn; `eśteks oli nii kaĺk, ei taht `rahvale `anda obuseid Juu; `irmus kaĺk inimene, ei uoli teisest inimesest sugugi; mõnel inimesel on kaĺk ial Kad; vaest `ööldi kaĺgi `näoga, see on nigu kivine, kaĺk ja kivine, kes ei anna järele, ei anna ennast loksutata Lai; temä om kõva kaĺk inimene, si̬i̬ om ku `mõrtsuk valmiss Krk; Ta om väega kaĺk inime, ei pallemine ka tedä ei pehmendä Nõo; taal om kaĺk süä Se
2. kõle, vilu (ilm) nii `kalgid `ilmad peab iga päev Jõe; kaĺk küĺm ilm, `kange või vali küĺm Aud; küll `oĺli kaĺk talve Hää; paĺlas küĺm (lumeta külm) on kaĺk küĺm Kei; kaĺk on küĺm Juu; sügisene ilma lumeta aeg on kaĺk Kos; kaĺk tali Koe; küll on kaĺk küĺm KJn
3. kõva, karge a.  tükkis, murenematu, tugev pepud o `neuksed kõvad kaĺgid pikergused `kartulid Kei; see on üks kõva kaĺk asi; `keet́sin vanast kardulest pudru, aga nii ilusad kaĺgid olid Juu; lülüpuu üits küĺg om valge, tõine puu küĺg punakas, kõva ja kaĺk Pst; `kaĺki maad ei taha kennegi Hls; õisukse kardula, `siantse kirivese värvige, `siantse kõva kalgi, ei ole ää; purganti ei ki̬i̬ `pehmess, kurdav kalgi; ti̬i̬ om õige kaĺk ja paĺlass, lõhk õige paĺlu obese `raudu Krk; `kaĺki `leibä Se b.  jäik, rabe, habraskõva puu on rabe, `algas ja kalk Lüg; kaĺgi rauaga põle kedagi teha, teda ei saa kokku sulatada Mär; teĺliskibi `oĺli õege kaĺk Tor; selle kaĺgi vikatil es akka vikati nuga `pääle Saa; kaĺk raud, mis väga rabe on, ei või teda `pińnida ega taguda, siis lähäb `kat́ki VJg; need olid kaĺgid kivid, kes tagumisega `lõhki läksid Trm; pihlakast `tehtasse ka `looka, aga see on `seake kaĺk SJn; kõva kaĺk raud Krk c.  kare (vesi) kaĺk vesi võtab silma näo `kestama Juu; paepõhjaga muas on `kaevudes kaĺk vesi, `erned ei kie tümaks Kad; kaĺk kaevu vesi ei tee kunagi pesu iast Lai; vesi om õige kaĺk juuvva, lubjane vesi Krk
4. intensiivne, tugev, maheduseta ea `selge kaĺk vesi Juu; kaĺk valge (väga ere); kaĺk apu (väga hapu) Amb; kui on kaĺk küĺm vesi, siis pane `suoja `ulka VMr; mõni asi on kua kaĺgi mekiga Kad Vrd kalkjas
Vrd kale3, kalg, kalsk(e)
kalk2 kaĺk g kalgi Vig, kaĺgi Mih kerglane, tüdrukute ümber lipitsev poiss va kaĺk poiss Vig; ea et sii poisi `kaĺka ega kabonud põle (ütlevad tüdrukud, kui tahavad omakeskis olla) Mih || ropu suugaPhl
kalk3 kaĺk g kaĺgi Kod sära, helk, peegeldus kui pääv `lu̬u̬ja lähäb, `vuata ku suuress ja eledäss lü̬ü̬b, kas si̬i̬ on merede kaĺk, mes tämä piäle lü̬ü̬b Kod
kalk4 kaĺk g kaĺgi Tor T V, kalk Jõh, p `kalki Vai a.  lubi `kaamasnigad ottad senegä `savve ja `kalki Vai; lubja `kaĺki külitase maha Tor; tarõsiid kaĺgitõtõss kaĺgigõ Krl; ta kaĺk piat vällä kistutamma, siss karastuss pi̬i̬nüss; Talvõl palutõdi `kaĺki, suvõl `veeti Har; kaĺk saa palutet pliidi kiuest; `kaĺki vedava nurme pääle Lei b.  lubjakrohv või mört `viskliga `viskab `kalki müüri pääle; kalgiga tetäss `sainu ja köögi põrmandit, kaĺk võtt kõvass Ote; kaĺk om maha tulluʔ San; kaĺgiga˽krohvitass; kaĺgiga tetäss kivimüürüʔ ja tarõ `koŕsnaʔ Kan; võit kaia˽määne meil kaĺk um `müürä `vaihhõl Rõu; ruus pandass lubjasegu `sisse, tetäss kaĺgiss Plv
kalk5 ka|ĺk g kaĺgi Mär Vig Kir Khn Tor Saa Nis Har, g kalgi Pöi Muh Mar Kse Var Tõs Hls Krk, kalk g `kalgi Kuu, kalgi Rei Mar, g `kalki VNg lühike sirge varrega piip; piibukaha need kalgid põlesid ruttu ää, täl põlnd plekki sees Mar; tubakas pannasse `kaĺki Mär; ilosad mõnosad kaĺgid kodomaa puust Kir; vana tiib isi omale pissed kalgid, paab lekid `sisse ja kaane `piäle Var; mo taat imeb alati `kalki Tõs; Kopota oma kaĺk tühjäks ning proovi mio tubakast kua Khn; `mustlase naisel on kaĺk suus Saa; siss olli tal `väike kaĺk, mere vatust piip Hls Vrd kalka1, kalkpiip, kalku
kalk6 kalk pl `kalgid Jõe väike merekarp `kammilad `süövad `kalkisi; `mustadel `kalkidel on all libedik sies Jõe
kalk7 kalk g kalgu L(-o Mär Kse Mih) Hag Koe Kod
1. tühi jutt, klatš; vaidlus `kalko ajama (kedagi taga rääkima); mis sa `tühja `kalko veel taga ajama lähäd Mär; kõik kohad olid `kalko täis Kse; `sõukest `kalku küll `tarvis põln Tõs; kui kuuleb mõnda juttu, siis `ütleb, et kannab suurt `kalku Hag; naised lõid `parve ja akkasid `kalku pidama; `piavad ikke alles seda `kalku sial, põle viel otsuselle jõund kedagi Koe Vrd kilk2
2. tülikas kohustus, raskus, ebameeldivus Kanna peal seda kalku kaela peal Vig; Mia omalõ sedä `kalku `kaela ei võta; miu kalguks sia olõd Khn || üks sańt asi seesab kalgu all, ei tea `ühti, mis sest tuleb (ka tütarlapse kohta, kes on mehele minemas) PJg Vrd kilk1
3.  pej täis ku kalk; nõnnagu kalk käib ja laiutab ennäss Kod
kelk1 kelk g kelgu K I M TLä San u Krl Räp, kelgo Mar Mih, `kelgu Jõe VNg(-ie-) Jõh IisR, `kelgo Lüg Vai(n `kelko), `kelga Kuu; kölk g kölgu S, kõlk g kõlgu Pöi Muh Khn
1. väike jalasveok või -sõiduk siis isa pani `toised (lapsed) kaik `ühte `hunniku `kelgale, s‿`kelgaga vedi `sauna Kuu; laps tahab `kielguga `soitada VNg; `lapsed `lähväd `kelkodega `liugu `määle, `istuvad `kelko `unniko Lüg; `saksad `soitvad `saaniga, miä `vaine `kelgoga rhvl; siis votti miu `kelgoga `pääle Vai; kölgud kaa ree `moodi, pisised pakud sehes, jalased muljutud; vabanikud vädavad `talve `oksi `kölkudega Khk; `talveti keisime kölguga `liugu `laskmas Jaa; Kölgud tegime sii ise, metsast sai kaks kövert `kaske otsitud, nendest sai jalased; Sa just kut kõlk `järges (aina sabas) Pöi; võta kõlk järele ja mene puid `tooma Muh; Sool on ikke suur kölk, na noor regi Käi; kui `palju lund `olli, ta kεis kölguga Phl; send oleks paras kelgoga `metsa vedada Mar; Kelgo jalased `piavad olema kasond kõverad Mih; Kalamehed vädäväd `talvõ `kõlkõga mut́ta ning kalu; kõlguga käüsime lumõ mäe piält maha `lasmõs Khn; kelgudega läksid `jäĺgi möda PJg; ti̬i̬ mul kelk, ma tu̬u̬n isi peip‿`puuksed ja sebävitsad Saa; talvel vedäs kõik omale kelguga koju Juu; `enne ikka aŕjakad - - käisivad `kärrudega ja `kelkudega JõeK; kelguga on ia määst `alla `lassa Iis; lapsed kõik kelgudegä ange õtsan; kelk one nagu listregi, paenargid ja kassad piäl Kod; kelgul olid painutatud jalassed nigu reel; isa `mulle `kelku ei tehnud Lai; [kauba] juudid käisid obosega, aga arjukad käisid enämästi `kelkudega KJn; latse sõedava `kelkega `talve Puh; kelgu talla olliva ravvatse, kelk läits nigu üits vurin tolle `pü̬ü̬rälliga Nõo; soome kelk tõukekelk `mendi valatama, `palju `nuodas kalu on ja, sis `mendi `neie `suome `kelku˛ega Kuu; Soome kölguga saab ruttu edasi Emm; (vene) kelku tegema jalgupidi lohistama `Nuored tegivad vene `kelku, sie oli lõbus IisR; `joomade pεεl ülantusega ähk lapsed ülantusega, `jalgupidi teist `järge vädavad `vaksuksi teise taga, see on kölgu tegemine Khk; kelku jääma, kelgus olema hädas(se), pigis(se) kül ta `vaene nüid on kelgus Amb; jäid jutuga `kelku, vale tuli `välja Kad; küll ma olin `saadanaga kelgus Trm; kelku panema 1. kihlama Mat́si Mari `pańti `kelku: kui kõśjad õlid ärä juadud, `pańti `kelku Kod; 2. ära sööma kõik paneb `kelku Kod; (oma ~ ühte) kelku, (ühes ~ samas) kelgus mesti(s), nõus(se) Eks tal sie mõtte old kohe `teine ka oma `kelku `tõmmada; Noh nüüd poiss `selle `kelmiga ühes `kelgus; Eks ta `juhtund `suurte sulikatega `ühte `kelku IisR; miä sain ka tama `kelko; `lapsed `onvad isä `kelgos Vai; (lepa)kelku vedama valetama, petma äh, vääb ike `kelku koa vahel Mär; `motles vedada mind lepa kelguga JõeK || fig (lapse saamisest) Kelk juba laka otsel (naine enam lapsi ei saa); kelk lagass, ohelik ies (tütar läheb ema jälgedes) Kuu; Kelk järel ja kibi peal ka (lapsega tüdruk) Kul; Kelgu alla jäänu, on lasnu - - kelgu üle joosta (rase) Hää; Kelk läks ree ette (laps enne pulmi) Amb; (elujärjest) nüid on sial samas kelgu otsa pial kus minagi olen Pee; vanad rahvas `ütleväd, et teie tuleta ike minu kelgu piäle, minä en tule teie kelgu piäle mette (kõik saavad vanaks) Kod Vrd kelkane
2. kelgu taoline alustugi a.  palgiveokelk `kelgad `pandi ala `talvel lumega [palkidele] Kuu; siis `pandi selle (palgi) otsa ala `pandi köied sedasi ristati ja, köiega `jooskes se kölk ka niisamma roopas kut jälle regi `jooskes Mus; `Palkide vädamiseks oli kölk, palgi kölk; Ree peal oli palgi pakk, - - ladva all oli palgi kõlk, kõlk oli kõõvega ree `järges `kinni Pöi; kelk piab olema, muidu ei saa `paĺka sugugi vedada Hag; paĺgi kelk oli ka kolmega, kolme kodaraga VMr b.  seadis laeva merre laskmisel Laeva mere aema kölgu palk peab kövasti laeva külgis kinni olema, et laev sene pεεld maha äi joose Emmc.  alus adra või äkke veoks äkke kelguga viiass äke põllale Lih; Ägi pannassõ äe kõlgu `piäle ning siis minnässe Khn; adra kelk one, kos piäl ater seesäb kui väĺjale lähäb Kod; äǵle kelk olli lavvust kokku `lü̬ü̬dü; puu äglel kääneti pulga üless, es ole `kelku vaea Kam d.  kolme jalaga rehepeksupinkJuu
3. mgi seadme liikuv osa a.  kangareha Üks ajas poomi ringi, teine juhtis kelku ja kolmas oidis lõime trammis; `kelku siis veel `väĺla ei `võetud, kui [kangas] juba `niides oli, siis [võeti] Kei b.  seadis tuuliku tuulde keeramiseks [Hollandi veski] kivi tanni `päele `tehti `pulkadest kölk, kölgu vahele `pandi pisikstest laua `otstest kogu `löödud king Pöi; kelk `pańdi öhe pośti taha, ketiga `väätakse, ket́t käis `ümmer kelgu pośti, vädas `veśki tuulele Nis; pośtid on moa sees, pośti `otses on nagu nupp, kelk pannakse pośti taha, `aetakse võlvest `ringi `puuga Juu
kelk2 keĺk Muh Hää, kelk u Jõe, KJn Pst, g kelgi; kölk Emm Rei
1. kelkija; keelepeksja `kiitleja `kohta `üelda ka vahel kelk Jõe; ta oo elu aa `sõuke keĺk oln Muh; va vale kölk Rei; va ilma keĺk Hää; on ikki üks kelk, valetab nii et suu suitseb KJn; oh sa igavene kelk, joosed aga `ümmer ja kannad kõnesid Pst Vrd keku, kekutis
2. kelkimine, fig tembutamine Jäta kölk maha, aka miheks Emm
kelk3 kelk g kelgu kellu kelk `kaĺki visata, kalgi kelk Kan
kilk1 kiĺk, kilk g kiĺgi, kilgi S L KPõ Iis Trm Plt KJn Kõp; kilk g `kilgi R(n `kilki VNg Vai)
1. toakilk (Gryllus domesticus) kilk on niisamate kui üks rohu sirk, `siiväd on `selläss VNg; `anneti `kilgile `ammas, et kilk pidi `andama raud`amba, mis ei valuta Jõh; kui `nuorel kuul tuod save, minega `ahju tehä, siis siginöd `kilgid Vai; kiĺk karjub ähk laulab Khk; `Ahjus elas kilkide kuningas, see oli `jälle laste irmutamiseks Pöi; kilgil o nii kana eal et Muh; kilk on tirtsu pool`venda Emm; kilgid riuksuvad, ei lase `öösi magada Tõs; elav õbedad `antase kiĺgidele `süia Tor; kui `surnu `vanker `mööda sõidab, siis tuleb seitse `kiĺki tiku `topsi panna ja `järgi visata ja ütelda: kiĺgid minge `mulda, siss sai kiĺgidest `lahti Saa; ahju `pialne `kiĺka täis Juu; kiĺgil kohe suur vurin kui `lendab Kad; ahju riit́sikad ehk kiĺgid KJn || fig (piimahammas visatakse ahju peale ja öeldakse) Kilk säh sie sida `ammas, anna `mulle uus raud`ammas Kuu; kilk säh kivi`ammas, `anna `mulle raud`ammas VNg; Kiĺk võta końtammas, anna raudammas `vastu Pöi; kiĺk säh luuammas, anna `mulle raudammas Sim || (väikesest olendist, asjast) [supp nii] öhune kut kiĺk (liiga vedel) Jäm; Ise kut pisike kiĺk (väike laps) Pöi; Kilgi ruunamese nuga (väike nuga) Mar; nüid [rukki] pia nagu kiĺk `otsas Pai
2. merikilk (Mesidothea) kilgid on nagu joevähk, kuid ei `kolba süüa Jõe; mere`kilgid näriväd `võrkusi, neid `kilkisi on vahest võrk täis jo, `vaalakad `karva `allid Jõh; ma `vaatsi ka korra `ümber, mis sa kilgist (vähist) sööd Jäm; kilgid - - `seuksed mere putukad on, karused, `tiibi tal ei ole, ta ojub meres Kaa
3. fig a. kerge joove Paras kilk on tämäle jo pähä pugend Kuu; Kilk pias, tarvis viel `saada, ega siis enamb saa pidada Jõh; Kui kilk vähe pias oli, muudkut rääkis, mis ta keik teind on Pha; juba kilgid peas `laulvad Muh; suand kiĺgi pähä suand siis ei tiä mis teeb Juu; tal veke kiĺk jo pias, põle `talle änam `tarvis JMd; võt́tis tubli kilgi pähä, aeva kiĺk peas teisel VJg; küll sel on `kiĺki pias Iis || ajab pää `kilkisi täis ja kihisemma, kui `mõtled `siie ja `sinne Lüg; kilkis vintis, purjus küll on `kiĺkis Iis; `kiĺkis piaga Trm b. Kilk kalitses (rahapuudus) Vän
kilk2 kilk g kilg|u (-o) Kir Kse Han; p `kilku Trm
1. kuulu-, laimujutt tääl oo kilk `kaelas, tääl oo alati kilgod `kaelas (nt lapsega tüdrukul) Kir; seda `kilku oo kõik ma·ilm täis; muidu kilk `kaelas, pole `senna `kohtagi Kse Vrd kalk7
2. kilge, kilkamine seda `kilku on ma ilm täis Trm
kilk3 kiĺk g kiilki, pl kilgiʔ, kiiĺkiʔ karbikilu kiĺk karradsõ paanka seeh - - rasvaga `pantuʔ ja peeredsagaʔ; ma sei üte kiilki Se
kilk4 kilk g kilgi laste mänguasi, mille heli meenutab kilgi häältPöi
kilk5 kilk metsvint Kui söuke vihma esine vilu on siis teevad pilt pilt - - Sellest täma äälest tuleb see kilgi või vilukilgi nimi koa, see tuletab kilgi `laulu meele Pöi
kolk1 kolk g kolg|i Emm, g -u PJg Rak Ksi Trv Pst Hls, -a Var Tõs Pär Kan, `kolgi Kuu, `kolka Lüg; koĺk Mar Kei Lai Võn Se, g kolgi Sa Muh LäLõ Tõs(kolga) Amb Hls Krk Hel Nõo Kam Ote Har, g koĺgi spor L K, Iis Trm Kod San Krl Har Rõu Plv Räp; pl `kolkad VNg IisR(`kolkid), `kolgud Kuu VNg, kolgud ~ kolgod Mih, koĺgiʔ Vas; g koĺgi Urv
1. (puust) esemeda. adra või äkke veopuu, mille külge kinnitatakse aisad Kolk on kurg`atral `aisa `õtsas, `kolkaga paremb obosel `kierada Lüg; Täna on `sahkamine läbi, see va aiste koĺk läks `katki Pöi; kolgad olid `sitke kase puust, nupid `otsas, `sinnä `pandi rihmäd Var; veoraua `külgi köevad kolgid, kolgide`külgi aesad Tõs; koĺgi külges olid trengid ja `treńgega `pańti obu ette Aud; sahk`varte `otsas on koĺk, kui obene ette pannakse siis obune sellega viab Koe; koĺgid `tehti adrale kua Trm; suure adral om üit́s suur koĺk ja kait́s `väikest `kolki Krk; adra `tiisli `otsa käis teĺlraud, `tiisli konksu `otsa käis koĺk, tolle kolgi `küĺge käis vi̬i̬l kait́s `kolki Nõo; vanast olli vehmerdega äglisid kah, nüid om kolgiga ja köüdsega Ote; Saksamaa adral pidi kolk olõma, muidu es saa hobõst ette `pandaʔ Urv; `atru ja `äklõ̭ man ommaʔ koĺgiʔ Krl; sinnä˽truĺli ette `pańti koĺgigaʔ üt́s hopõń ette Rõu; koĺk om mink piteh hobõ̭st saa ette `pandaʔ Se b. rehepeksuvahend, koot `kolkal on vars `õtsas, nui taga Lüg; `vasta `seina `estest rabatud ja siiss `nende `koĺkidega `saivad `puhtast `lüödud IisR; Kolgid on pika varre otsas, nendega kolgiti vili ära Jäm; mugadel olid söuksed kolgid ehk nuiad, mis `keertsid varre `otsas Kaa; vart on ühe`tükne köver puu, kolgil nui on vörraldega `otsas Krj; pindad ehk koĺgid, need on üks Kir; pärast pekseti pindadega, koĺk oli sial `varre `otsas Ris; vanasti pekseti `rehte koĺgiga Koe; kolki andma peksa andma Tahid kätte `maksta, `läksid `kolki `andma IisR; `andis teesele, tegi teesele `kolki Tõs; sinul saab `koĺki `antud Ris; kolki saama peksa saama küll tama sai `kolki Vai; sai isa kääst `kolki küll, aga kas ta sest kuulab Khk; Kis `koera ti̬i̬b, si̬i̬ `koĺki saab Hää; sai seĺsimaja juures `koĺki VJg; si̬i̬ olli `kolki saanu kõrdsin Krk c. kütke, pand `luamil on `vitsust `kolkad `kaulas VNg; vanal ajal õli siis `lehmä `kaulamused, `kolkad Lüg; millega veis seina küljes `kinni keib nee on kolgid Khk; Obusel oli pannaga koĺk `kaelas kui ta üle aja toppis Pöi; kolk `olli seina müiri `külges, pael `olli kolgi august läbi Muh; ärja kolgad, puust `tehtud Tõs; [pahur loom] üppas selle kolguga ikka üle aea, pidand see kolk kedagi PJg; emmis - - läks mõesa väĺläle, rangid `kaelas, kui see ei aedand, siis `pańdi koĺk järele Juu; [jahikoer] läit́s `mõtsa kigen ta kolguge Hls Vrd kolge2 d. värava sulgemispuu kolk pistetse värävä kahe pulga vahelt läbi, teene ots jääb teese pulga taha Tõs; õue väräväd olid `koĺkidega; kui värä `kińni `pańdi, siis koĺk `pańdi värävä sõlest läbi teene`poole Juu e. kandmisvahend puu koĺgid - - kus nied pajad otsas rippusid KuuK; nied old koĺgid, vitsad olid kokku kieratud jah sedasi luoga `muodi jah Amb; `kolkad [olid] kase`okstest `tehtud, selle `piale sai põhk `pandud JJn; `tu̬u̬repuu ja koĺk, raud vahepäl, koĺk pistets `tu̬u̬re `kõŕvest läbi Krk f. pulgake, lauake; puulatt siis `pańdi [kuhjale] sured `kolme`aarased, sured `kolgud, `siuti kokku ja nied `pandi `piale, et `einad ära ei lähä Kuu; puu `kolgud VNg; puu koĺk, veike laua lapp, nöör taga Aud; miul om kolm neli kolgige võtit (lipp võtme küljes) Krk g. vahend köie tegemiseks köietegemise kolgud olid, teene aeas vändast `ümmer, teene `oidis `pöidla keede vahel; keerutas sedasi nende `kolkudega Mih h. kastreerimisvahend `jäära tagumise kolgid olid sihantsed sammud kut sönni tagumise kolgid, äga poole pisemad Khk i. puutallaga king puu kolgi jalan, `seantse `koĺkege [paha käia] Krk; puu kolgaʔ, `nakluga rõivass pääle lü̬ü̬d, puu tald kõo puust Kan Vrd kolbak1
2. esemete osad a. kangaspuude osa `kolkude `külge `saavad `niie keppid `niisidega `siutud Jõh; `kanga kolgid, mis `jalgade all tallati Muh; suured kolgud olid koa, kaks suurt `kolku - - suured kolgud kudusid kahe niiega Mih; niitele panime koĺgid `alla Iis b. kalapüügivahendi osa tina koĺk oli, öŋŋe koĺk (õnge raskus) Khk; Koĺk ojab kupu vee peal (võrgutähis) Pöi; kolgid olid sees, siis ta (rääts) `seisis `püsti, `kolkidel olid augud sihes, vitsad köisid läbi Kse; mut́i kolgad Aud c. ree osa ree koĺk on eden kos õhjad piäl Kod d. kingakonts ma sain suise aja eest ühed traadiga ömmeldud kiŋŋad, puu kolgid olid all Krj
3. fig a. millestki suurest väga suur koĺk akkas selle pisikse otsa (suur tursk haaras pisemat) Khk; (suurest piibust) Kust sa `söukse kolgi oled soand Pöi b. raskusest, vaevast Puhtalt priipahkumees, pole tal naist ega last kolgiks kaelas Kaa; sedä ma küll ei ti̬i̬, et ma omal kolgi `kaala võta (abiellumisest) Krk c. mehe suguelunditest ärä `ihka neid `naisemehe `kolkosi Lüg; Kas kolgid on alles? Jäm
Vrd kolt2
kolk2 kolk Khk Kse Kod Hls, g kolgu Trm Lai(-a); koĺk Puh Võn Vas, g kolgi Nõo, koĺgi Har
1. lehmakell, krapp kolk õli lehmal kaelas, puust `tehtud, kui karjas käis siis kolas Trm; kolk oli puust, pialt oli `kitsam ja auk sees - - oli looma kaelas Lai; `käüjä lehmäle pandass koĺgi˽`kaala Har || fig tühja jutu rääkija vana kolk, si̬i̬ ku sõna kuuleb, siis tä lähäb nõnnagu parvegä; vana tühjä jutu kolgod õleta Kod; Üits igävene kolk, kik ta tääb ja kik ta näeb Hls
2. lokk, lokulaud `kolku `lööma Khk; `mõisas oli kolgu laud, sellega `löödi `kolku; nigu moonamehed `kolku `kuulsid, `jätsid töö `seisma Lai; vanast `olli `mõisan koĺk - - ja `väikese puu vasara, millega `kolki `lü̬ü̬di; ku `lõunõ koĺk lei, siss `olli `pu̬u̬lba õdag Nõo; `mõisan oĺl kelläaig, `lü̬ü̬di uma koĺk, sõ̭ss oĺl kat́s `tuńni söögi`aigo Võn || varandus lääb kolgu `alla (oksjonile) Trm || Kui tuult ess ole, siss vilistedi, siss kutsuti tuult – koĺk koĺk tule Puh
Vrd kõlk
kolk3 koĺk g kolg|i, -u (lagunenud) vana kraam Va lagunu ri̬i̬ kolk; Kik kotus `kolke täüs Hls; iki neid vana `koĺke kogude omal Krk
kolk4 kolk g kolga Trm Plt Pil KJn T V
1. nurk; kõrvaline koht, kolgas; (jõe)sopp einamal ja õjal on ka `neskesed sopid vai kolgad, kolk on `neske tühi moa Trm; jõe kolgad, jõgi lähäb käänd sees Plt; sehelmäne nukk üteldi mõnikõrd kolk, aga välimäne om ike nukk Ran; nuka kolga kõik `kraami täis Puh; visass kulbi `kolka Nõo; tuu maanukakõnõ, mõni ütel ka kolk; aame kala sinnä `kolka, üits nisukõnõ nukk järvel Ote; käve nulgaʔ ja kolgaʔ läbi Urv; sul uulõ kolgõst tsilguss `vällä ku sa sü̬ü̬t Krl; ta lugõ üle `nulkõ ja üle `kolkõ; Hoolõdu inemine lask kõ̭gõ üle `nulkõ-`kolkõ Har; Mi̬i̬ʔ ai lamba˽ji̬i̬ `vi̬i̬rde kohe `kolka Rõu; tu̬u̬l um sääne illoss maja, et olõ õi˽seoh kolgah́ki säänest maiaʔ; nuh́k `nulkõ `kolkõ piteh Vas; mi `pańti `kolka, üt́š ütte, teenõ teisõ `kolka Lei
2. (konkreetne) maakoht, -nurk, külaosa tõsõ kolga mi̬i̬ss Kam; kost kolgast sa olõt Kan; Puudistõ kolgan oĺl paĺlu `rämme Har; ma˽tei Vanatarõ kolgan `haina Rõu; `terve˽kolga˽kokko, sõ̭ss `ü̬ü̬ĺdi külä; kas sa‿ss Lutsu `kolka ei˽tiiäʔ Plv; mõ̭ni üteĺ Kunnu külä, mõ̭ni üteĺ Kunnu kolk; edimäne väümiiśs oĺl üle kolga mi̬i̬śs; mi˽kolga rahvass oĺl kõ̭iḱ śaal Vas; tõnõ kolk, tõnõ ki̬i̬ĺ Se
Vrd kolgas2
kulk kuĺk g kuĺgi Võn, kulgi Krk mütt, puunui kuĺk - - tooga põrutõdass kala `mõrda Võn || fig (suurusest) kardula suure, ku üte kulgi; `ripneve varte otsan jämme ku kulgi kunagi, mustigu Krk
kõlk1 kõlk g kõlgu Pöi Mar KJn; kölk g kölgu spor Sa, Rei Phl
1. eseme rippuv osa a. kõra lehm `kautand kella kölgu sihest εε Khk; Meni tegi vahest mene va rapuka jalakast, saarest, pani kölgud `sisse Kaa; Rapukas oli puust ja rapuka kõlk oli koa puust, kaks kolm `kõlku oli sihes Pöi b. koodi nui nuia kölk, kölguga `anti [viljale] valu Kär Vrd kolk2
2. fig (keelepeksjast, latrajast) Just kut va kella kõlk, pärisest rabiseb Pöi; va vale kölk Rei; üks va tühä juto kõlk sa ikke oled, ei sa muud ole Mar || keele kölgu `tapmine on teiste inimiste `rääkimine Khk
Vrd kõlgut
kõlk2 kõĺk Kod, g kõĺgi Mar kõle, kalk küll on aga kõĺk külm - - `neoke `kange kõĺk külm Mar; vana kõĺk savi mua, köietämine on kua irmus alb Kod
kõlk3kelk1
kölkkelk1, kelk2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur