[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kablakas2 pl `kaplagad hum jalad Läks `nindat `kaplagad `ullusivad; Vanaeit sidis `nindat `kaplagad `välkusivad Jõh
kalakas2 kalak|as g -a Jõh Vig Han K
1. kalts, näru olin märg kui kalakas Tür; must käterätik, see nagu kalakas, `viskame `nurka Pee; Ma olen märg kui kalakas, karja ajades jäin vihma kätte KJn
2. kaltsakas, korratu riietuse ja käitumisega (inimene) üks va kalakas, närune, viletsast `riides JJn; Kalakaid meil `nähtud küll, kui soru [viina] ära võtab, siis on kalakas Kad; joodikulle `ööldi, et kalakas, oli nigu kalts teine, kalakas teine - -, tuigerdas ja `lällas Sim
kiilakas2 kiila|kas g -ka Kos, -ku Krj hoop, löök `ańdis `talle ühe kiilaka Kos Vrd kiil4
kilakas2 kila|kas g -ka hapukas ölut läheb ka kilakaks, viimaks lεheb `aeraks ka Khk Vrd kilajas
kolak(as)2 kola|k Kod, g -ka Jõh, -ga Jäm, -ku Lüg Trm, -gu Kuu; n kolaka Vai; kolak|as g -a VNg Jõh Mär Kse Tõs PJg Tor Juu Jür KuuK JMd JJn Koe Sim Lai KJn kevadine jää (teedel), kui lumi juba sulanud; kõva lumi, lume-, jäätükk Lumi õli suland, aga kolakas õli ikke viel tie pääl; Nüüd on viel vähäke kolaku, lähän `riega Jõh; kebade oo veel taĺvist jääkolakast maas Mär; lume kolaka piäl sõidetse `reegä küll Tõs; jää kolakas oo kebade sulamese `aeges tee peal Tor; nüid on seda vana lume kolakast, veel ea `kerge `reega `veśkile `minna Juu; Jääkolakas seisab `kaevus poole suini Jür; Lume kolakud õli küll tee peal, aga läbi ei peasenud reega Trm; lumi õli juba ärä lähnud, muku kolak õli muan Kod Vrd kohlakas, koljak(as)
kollakas2koljakas
kulakas2 vanad mehed piibutasid enne, nüid juba noored poisid, suur kulakas suus Juu
kõlakas2 kõlak|as g -a Lüg Mär Kse Aud Juu, kö- Pha
1. kõlujas vili Villas pailu kölakaid, nääb pailu säält teri kogub Pha; sii liivase põh́a pial vili kuevaga küpseb `enne `aegu ää, va kõlakad aga Aud
2. pikk ja kuivetu olend või asi va pikk kuind kõlakas Mär; see oo aga küll kõlakas kasund koa Kse; `kõrge kõlakas puu kasvab, isi piinike; kõĺbakas ehk kõlakas, pikä `jalgega loom ehk Juu Vrd kõlajas, kõlak2, kõlask
3. (võrdlustes) [kartulid] puha õlid `suured kui kõlakad, kaks`kümmend kolm tükki õli ühes pesäs Lüg
Vrd kolakas3
kõllakas2 `kõlla|kas g -ka kollane sipelgas Vanad `ütlesid `kõllakas, kusitab, siis on `kange valu IisR Vrd kõllik1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur