Eesti murrete sõnaraamatu 1.–34. vihik (a–puisklema)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kalkun `kalkun R eP(-o- Ris, kalkun Kod) M T, -ń VJg Sim Plt KJn Trv Hel Krl Vas Räp, -ńn San Kan, kalkuń Iis, kalguń Plv g -i; `kalkun g -a R Rei Har Vas Se(-kuun) Lei, g kalkunna Lei a. kodulind, kalkun sie on `õige kuri isane `kalkun, ajab `siived `laiali; `kalkunil `üellässe ia liha õlema; kel on, müüb `kalkuna `välla, siis saab ia ulk raha Lüg; `kalkuni `nuumati Vai; Kalkun mõtles ka et muneb, aga paljast sittus (kellegi ettepanek ei osutunud küllalt heaks) Kaa; kes `seuksed iseäranis inimesed oo, neil oo `kalkunid Muh; `kalkuni noll nagu suur tatt ripub Phl; `kalkunitel on suured arjad Mär; koer aeab `kalkunisid takka Kse; mõesates `pieti `enne pailu `kalkunid JMd; vihane nägu kalkuń Iis; `kalkun on ilos lind, punass riiet `põrmu ei saĺli; nagu `kalkun `uhke Kod; esä ja emä `kalkuni Hel; nüit ta saab likess nigu `kalkun Nõo; kalguń lask lońdi ripakallaʔ Plv; sa käüt ku `kalkun nõ̭na alah (öeldi tuimale inimesele); kalkun lask nõ̭na `vällä piḱkä, aja inemist takast Se b. sõimusõna kuhu sa kuradi `kalkun `juoksed; Vana `kalkun, ega mitte midagi saa senele `üölla, kõhe lähäb ari punasest (äkilisest inimesest) Lüg; (lapsele) kalkun, käi nukka; küll si̬i̬ `poeskese `kalkun one ninäk, `uhkuss täis, ei näe ninä pähä Kod; (lapsele) oh sa `kalkuni tolk Plt; (lapsele pahandavalt) pimme `kalkun, vahk suu ammuli Krk; kalkun ka `meetless (aeglase mõtlemisega inimese pilkamine) Lei
käkun käkun sassis, salkus Ta `sääte oimane,
kõhn ja käkun `kaŕvege;
`juuse tolgentev pähän,
käkun kogusen,
ärä täkertet Krk Vrd käkrus