Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
karku1 `karku Krk San kiiresti si̬i̬ om tuline, `karku tege kiḱk asja Krk; siss na‿mma˽jo˽tuli`karku tetäʔ San
kikku1 kikku Jäm Hää Juu JMd VJg int (hõige lapsele, tavaliselt peitust mängides) kikku tee lapsele küll:
kikku ja kukku Juu;
lapsele `üeldakse vahel kikku JMd;
kikku tegema lapsega mängides “kiku” hüüdma, peitust mängima, (salaja) piiluma lapsele tihaste kikku Jäm;
salaja teisel tiib kikku Hää;
lapsed teeväd ukse taga kikku Juu Vrd kikk8
kiku1 kiko Plv Vas Räp Se; kiku Nõo euf, lstk kikas “kiko”! hõik mano kikast Se
kuku1 kuku Aud Tor Hää Koe VJg I Plt eL pai, hea, viks kuku lapseke VJg;
Õle ia ja kuku mees,
tule mulle natuke appi Trm;
kui sa kuku laps õled,
siis ei ruat́si `anda sinuda `muslasele Kod;
kuku laps,
`kuulab kohe sõna Plt;
ole kuku lait́s,
ole pai Hls;
kuku nännik,
är mitti lüvvä sõtsikst Krk;
oh jätä nüid,
kuku latseke,
mes sä must säed Ran;
`väikesile latsile iks üteldi,
oi sa olet kuku tütär Kam;
mu kuku latsõkõni Krl;
kuku˽lat́s,
ei tohi nõnna Har;
Olõ kuku latsõkõnõ,
pitsitä silmäkese kinni Vas;
kuku mehekäne Se Vrd kukune
kulku1 kuĺku JJn Kod(-
o)
MMg Pil väike pudel oli seal ligi `kaevu pisike kuĺku,
äädika pudel või mis ta on;
veikene viinapudel,
kuĺku,
sest on saand `lapsi ka tissitada JJn;
pu̬u̬l asunikku õli kuĺku,
maḱs kaheksa `koṕke;
võt́in kaks kuĺkuda,
tõin emäle Kod;
veke kuĺku oli `taskus Pil Vrd kulka1
kõku1 kronu `väikene kõhn hobõsõ kõku Plv Vrd kõka
kähku1 `kähku (
kähko)
üld(-
ü Kuu Vai;
`ḱä- San V [
`ḱa- Rõu Se]); täiendina komp `kähkum Jür,
-mp Hel 1. kiiresti, ruttu käi siis `kähko,
älä pali `aiga `viedä Lüg;
miä jo `uodan,
tule `kähku Vai;
saab `kähku sellega akkama Ans;
läks nii `kähku meitelt εε;
pane ennast `kähku `valmis Khk;
paneme `kähku einad labuse Vll;
üsna `kähku paneb piliseks Muh;
et sa `kähko keid,
et sa vedele `kuskis mette Mar;
ma `kähku `kεia ei või,
kεin `luusadi `luusadi Kul;
ema suri nii `kähku ära,
aga isa oli `tõsta Aud;
mul tule naa `kähku `meele mette PJg;
mina seda `vinnamist ei saĺli,
tü̬ü̬d peab ikki `kähku tegema Saa;
`kähku `kähku [töö] ää lõpetada;
vahest tuleb müristamese vihm `kähku üles Ris;
pane kääd `kähku [töö] `küĺge Kos;
mine `äśti `kähku,
suad rutem tagasi Juu;
ega kaua sial old,
tulin `kähku tulema JMd;
`kärmel inimesel lähäb tüö `kähku Iis;
tegi `kähku minekut Kod;
tee `kähku,
ära viida `aega Lai;
`kähku käis nii et Vil;
Nindagu `kamre usse link lõnksaten,
siss tidruk `panden `kähku mineme `jälle Hls;
teeme äste `kähku Nõo;
teke `kähku ja olge virga,
vihm om tulekil Ote;
mispärast sa nõnda `ḱähku lähät,
kas sul `aiga minna ei ole San;
ti̬i̬ʔ õigõ˽`kähku et,
innembi ärʔ saa Kan;
ma lää `õkva `kähku minema Plv Vrd kähka,
kähkult,
kähkust 2. kärmas; kiire küll tama on `kähku inime Vai;
nii `kähku käimaga Ans; [lambatall] `Kõpsab jalaga `vasta maad,
sie on niisuke `kähkum oop Jür;
`kähku mies Iis;
si̬i̬ oo `kähku kõnege Krk;
temäl om `kähku latse,
vanembe ka `kähku inimese mõlembe;
ole vähä `kähkump Hel;
ta‿m `sände `kähku vanamut́t,
tedä saap sinna ja siiä Nõo;
sa olet väg‿`ḱähku mineme San Vrd kähk