[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
karku1 `karku Krk San kiiresti si̬i̬ om tuline, `karku tege kiḱk asja Krk; siss na‿mma˽jo˽tuli`karku tetäʔ San
kikku1 kikku Jäm Hää Juu JMd VJg int (hõige lapsele, tavaliselt peitust mängides) kikku tee lapsele küll: kikku ja kukku Juu; lapsele `üeldakse vahel kikku JMd; kikku tegema lapsega mängides “kiku” hüüdma, peitust mängima, (salaja) piiluma lapsele tihaste kikku Jäm; salaja teisel tiib kikku Hää; lapsed teeväd ukse taga kikku Juu Vrd kikk8
kiku1 kiko Plv Vas Räp Se; kiku Nõo euf, lstk kikas “kiko”! hõik mano kikast Se
kuku1 kuku Aud Tor Hää Koe VJg I Plt eL pai, hea, viks kuku lapseke VJg; Õle ia ja kuku mees, tule mulle natuke appi Trm; kui sa kuku laps õled, siis ei ruat́si `anda sinuda `muslasele Kod; kuku laps, `kuulab kohe sõna Plt; ole kuku lait́s, ole pai Hls; kuku nännik, är mitti lüvvä sõtsikst Krk; oh jätä nüid, kuku latseke, mes sä must säed Ran; `väikesile latsile iks üteldi, oi sa olet kuku tütär Kam; mu kuku latsõkõni Krl; kuku˽lat́s, ei tohi nõnna Har; Olõ kuku latsõkõnõ, pitsitä silmäkese kinni Vas; kuku mehekäne Se Vrd kukune
kulku1 kuĺku JJn Kod(-o) MMg Pil väike pudel oli seal ligi `kaevu pisike kuĺku, äädika pudel või mis ta on; veikene viinapudel, kuĺku, sest on saand `lapsi ka tissitada JJn; pu̬u̬l asunikku õli kuĺku, maḱs kaheksa `koṕke; võt́in kaks kuĺkuda, tõin emäle Kod; veke kuĺku oli `taskus Pil Vrd kulka1
kähku1 `kähku (kähko) üld(-ü Kuu Vai; `ḱä- San V [`ḱa- Rõu Se]); täiendina komp `kähkum Jür, -mp Hel
1. kiiresti, ruttu käi siis `kähko, älä pali `aiga `viedä Lüg; miä jo `uodan, tule `kähku Vai; saab `kähku sellega akkama Ans; läks nii `kähku meitelt εε; pane ennast `kähku `valmis Khk; paneme `kähku einad labuse Vll; üsna `kähku paneb piliseks Muh; et sa `kähko keid, et sa vedele `kuskis mette Mar; ma `kähku `kεia ei või, kεin `luusadi `luusadi Kul; ema suri nii `kähku ära, aga isa oli `tõsta Aud; mul tule naa `kähku `meele mette PJg; mina seda `vinnamist ei saĺli, tü̬ü̬d peab ikki `kähku tegema Saa; `kähku `kähku [töö] ää lõpetada; vahest tuleb müristamese vihm `kähku üles Ris; pane kääd `kähku [töö] `küĺge Kos; mine `äśti `kähku, suad rutem tagasi Juu; ega kaua sial old, tulin `kähku tulema JMd; `kärmel inimesel lähäb tüö `kähku Iis; tegi `kähku minekut Kod; tee `kähku, ära viida `aega Lai; `kähku käis nii et Vil; Nindagu `kamre usse link lõnksaten, siss tidruk `panden `kähku mineme `jälle Hls; teeme äste `kähku Nõo; teke `kähku ja olge virga, vihm om tulekil Ote; mispärast sa nõnda `ḱähku lähät, kas sul `aiga minna ei ole San; ti̬i̬ʔ õigõ˽`kähku et, innembi ärʔ saa Kan; ma lää `õkva `kähku minema Plv Vrd kähka, kähkult, kähkust
2. kärmas; kiire küll tama on `kähku inime Vai; nii `kähku käimaga Ans; [lambatall] `Kõpsab jalaga `vasta maad, sie on niisuke `kähkum oop Jür; `kähku mies Iis; si̬i̬ oo `kähku kõnege Krk; temäl om `kähku latse, vanembe ka `kähku inimese mõlembe; ole vähä `kähkump Hel; ta‿m `sände `kähku vanamut́t, tedä saap sinna ja siiä Nõo; sa olet väg‿`ḱähku mineme San Vrd kähk
1. kiiresti, ruttu käi siis `kähko, älä pali `aiga `viedä Lüg; miä jo `uodan, tule `kähku Vai; saab `kähku sellega akkama Ans; läks nii `kähku meitelt εε; pane ennast `kähku `valmis Khk; paneme `kähku einad labuse Vll; üsna `kähku paneb piliseks Muh; et sa `kähko keid, et sa vedele `kuskis mette Mar; ma `kähku `kεia ei või, kεin `luusadi `luusadi Kul; ema suri nii `kähku ära, aga isa oli `tõsta Aud; mul tule naa `kähku `meele mette PJg; mina seda `vinnamist ei saĺli, tü̬ü̬d peab ikki `kähku tegema Saa; `kähku `kähku [töö] ää lõpetada; vahest tuleb müristamese vihm `kähku üles Ris; pane kääd `kähku [töö] `küĺge Kos; mine `äśti `kähku, suad rutem tagasi Juu; ega kaua sial old, tulin `kähku tulema JMd; `kärmel inimesel lähäb tüö `kähku Iis; tegi `kähku minekut Kod; tee `kähku, ära viida `aega Lai; `kähku käis nii et Vil; Nindagu `kamre usse link lõnksaten, siss tidruk `panden `kähku mineme `jälle Hls; teeme äste `kähku Nõo; teke `kähku ja olge virga, vihm om tulekil Ote; mispärast sa nõnda `ḱähku lähät, kas sul `aiga minna ei ole San; ti̬i̬ʔ õigõ˽`kähku et, innembi ärʔ saa Kan; ma lää `õkva `kähku minema Plv Vrd kähka, kähkult, kähkust
2. kärmas; kiire küll tama on `kähku inime Vai; nii `kähku käimaga Ans; [lambatall] `Kõpsab jalaga `vasta maad, sie on niisuke `kähkum oop Jür; `kähku mies Iis; si̬i̬ oo `kähku kõnege Krk; temäl om `kähku latse, vanembe ka `kähku inimese mõlembe; ole vähä `kähkump Hel; ta‿m `sände `kähku vanamut́t, tedä saap sinna ja siiä Nõo; sa olet väg‿`ḱähku mineme San Vrd kähk
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|